Riigikogus menetluses olev Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Reformierakonna fraktsioonide esitatud seaduseelnõu tõmbab kriipsu peale ligi 200 alates 2010. aasta 1. jaanuarist pensionile läinud politseiametniku õigustatud ootusele saada kõrgemat pensioni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants kinnitas ajalehele, et on probleemist teadlik. Kuni 2010. aastani pensionile jäänud politseinike ja piirivalvurite pension oli seotud nende ametipalgaga ja nende pension tõuseb vastavalt igaaastase vanaduspensioni suurendamise indeksile. Alates 2010. aastast uue politsei ja piirivalve seaduse alusel pensionile läinud inimeste pension pidi hakkama tõusma vastavalt sama töökoha palgaastme tõusule. Teisisõnu: kui ametniku kunagise ametikoha palk tõuseb, tõuseb automaatselt ka tema pension.

Järgmisest aastast tõusevad politsei- ja piirivalveameti (PPA) palgaastmed tuntavalt, kuna juhtkond on korrastanud palgasüsteemi. Kuna sellisel juhul peaks tuntavalt tõstma ka nende inimeste pensione, kes läksid pensionile alates 2010. aastast ja hakkasid saama pensioni sõltuvalt palgaastmest, siis viimasel hetkel tulid võimuerakondade fraktsioonid välja eelnõuga, millega seotakse kõigil taas pension vanaduspensioni indeksiga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Enne 2010. aastat pensionile läinud ametnikud said esimest korda pensionitõusu selle aasta kevadel, kui vanaduspensioni üle mitme aasta indekseeriti ja suurendati seda üle nelja protsendi. Pärast 2010. aastat pensionile jäänud ametnikud jäid aga sellest tõusust ilma, lisaks oli masu tõttu ka nende palka ja seetõttu ka pensioni kärbitud kaheksa protsenti. Need 195 inimest leiavad, et riik kohtles neid ebavõrdselt, sest neil oli õigustatud ootus, et koos palgaastmega tõuseb tulevikus vastavalt sellele ka nende pension, mida nüüd uue seadusemuudatuse tõttu aga ei juhtu. Samas tõuseb nende pension tulevikus seoses indekseerimisega.

Riigikogu õiguskomisjon arutas, kas on võimalik tagantjärele neile 195 isikule saamata jäänud raha maksta. „Selgus, et pensionisüsteemis puudub täna mehhanism pensionide tagantjärele indekseerimiseks. Taolise erandi loomineaga põhjustaks omakorda taas ebavõrdsust ka 195 isiku pensionide hulgas, sest ei puudutaks 2012. aastal pensionile läinud isikuid,” tõdes Pomerants.

Nimelt jäi nimetatud 195 isikust 75 inimest pensionile 2012. aastal ja pensionide indekseerimise põhimõtte järgi ei kuulu jooksval aastal määratud pensionid samal aastal indekseerimisele. „Kui tagantjärele indekseerimine võimalik oleks, siis jääksid indekseerimata 75 inimese pensionid ja 120 inimese pensionid suureneksid võrreldes nii 75 inimese kui ka 1325 inimese pensionidega,” selgitas Pomerants Eesti Päevalehele.

Parim variant on tema arvates pensionide indekseerimine võimalikult kiiresti ära teha, et ebavõrdsus veel suuremaks ei kasvaks.

Kui politseipensionäre ei saa PPA kuidagi aidata, sest seadusi võtab vastu riigikogu, siis praegu töötavate ametnike jaoks tekitab küsimusi ka uus palgasüsteem. Kuigi peadirektor Raivo Küüt on siselistis süsteemi tutvustanud, on rahuolematuid endiselt palju.

PPA peadirektori asetäitja varade alal Indrek Tibar kinnitas Eesti Päevalehele, et uue süsteemi järgi kellegi palk ei vähene, kuid toimub üleminek täiesti uute põhimõtetel palgasüsteemile. Kui näiteks ametnik teeb samasugust tööd nagu kolleeg, kuid on temast kolm aastat väiksemat palka saanud, siis nüüd need palgad ühtlustatakse. Politseinikul, kes sai suuremat palka, ei pruugi sissetulek tõesti tõusta, kuid väiksema palgaga sama tööd tegev ametnik jõuab temaga ühele tasemele.

Lõuna prefektuur leevendab teisipäevast jäälemineku piiranguid, lubades minna jalgsi Lämmi- ja Pihkva järve jääle Tartu ja Põlva maakonna piires, sõidukitega on jääleminek endiselt keelatud.

Ühtlasi on keelatud liikumine järvejääl Piirissaare ja Uhtnina vahelisel alal, Piirissaare kagutipus, Salusaarele ligemale kui 300 meetrit ning jõe- ja ojasuudmetele lähemal kui 200 meetrit, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Margo Sirendi sõnul tuleb jääle minnes riietuda soojalt ja vastavalt ilmaprognoosile. Ühtlasi tuleb järvele minnes kaasa võtta laetud mobiiltelefon, et ohtu sattudes oleks võimalik helistada ja abi kutsuda. "Juba järvejääl olles ja ilmastiku halvenedes tuleks aga viivitamatult liikuda tagasi kaldale ennetamaks oma elu ja tervise ohtu seadmist," soovitas Sirendi.

Piirivalvurid tuletavad meelde, et järvejääle minek ja tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis, kuna selliselt on võimalik ennetada õnnetusjuhtumeid ja säästa inimelusid. Värskeimat infot jääolude kohta saab küsida niisamuti lähimast kordonist või politsei- ja piirivalveameti kliendiinfo telefonilt 612 3000.

Lõuna prefektuur keelas Lämmi-, Pihkva ja Peipsi järve jääle mineku 6. detsembrist.

Töötukassa nõukogu kinnitas oma esmaspäevasel koosolekul ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa kuludeks 2013. aastal 115,9 miljonit eurot ja tuludeks 188 miljonit eurot.

Töötuskindlustushüvitisteks näeb eelarve ette 28,6 miljonit eurot, koondamishüvitisteks 6,5 miljonit eurot ning tööandja maksejõuetushüvitisteks 5,2 miljonit eurot, teatas töötukassa BNS-ile. Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu summa on 7,6 miljonit eurot. Töötukassa tegevuskuludeks on eelarves 15,8 miljonit eurot.

Tulude poolel peaks kindlustusmaksetest laekuma töötajate sihtfondi 105 miljonit eurot. Tööandjate sihtfondi peaks tuleval aastal laekuma 56,6 miljonit eurot.

Tööturuteenustele on järgmiseks aastaks planeeritud 31,2 miljonit eurot.

Töötukassa nõukogu liikme Ago Tuulingu hinnangul võimaldab töötukassa järgmise aasta eelarve pakkuda tuge läbi aegade suurimale osale töötukassa klientidest, kes saavad erinevate teenuste kaudu parandada enda konkurentsivõimet tööturul.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul jätkab töötukassa järgmisel aastal tihedat koostööd tööandjate ja kohalike omavalitsustega pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööleaitamiseks.

Töötukassa eelarve kinnitatakse hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarve jõustumisest. Lisaks kinnitas nõukogu töötukassa arengukava aastateks 2013–2015.

Harju maakohus karistas esmaspäeval tingimisi vangistusega meest, kes tegi internetis lapsele seksuaalse alatooniga ettepanekuid ning kelle paljastamisel mängis rolli ka ETV saade "Pealtnägija".

Kohus mõistis 32-aastase Aimari süüdi alla 14-aastasele isikule seksuaalse sisuga kohtumisettepaneku tegemises ja kohtumist ettevalmistava teo tegemises, samuti lapseealise seksuaalses ahvatlemises. Kohus määras mehele ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhooldaja kontrollnõudeid.

Lisaks tavapärastele kontrollnõuetele ei tohi mees katseaja kestel külastada lastele mõeldud interneti suhtlusvõrgustikke ega suhelda alla 14-aastaste isikutega, välja arvatud lähisugulased, ning peab osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Samuti mõistis kohus mehelt riigieelarve tuludesse välja menetluskulud ehk süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 435 eurot ja kaitsjatasu 230,28 eurot.

Süüdistuse järgi ahvatles Aimar mullu 19. mail ja kolmel novembri päeval internetikeskkonnas www.armastusesaal.org seksuaalselt talle teadaolevalt 11-aastast tüdrukut. Mees andis lapsele detailseid juhtnööre suuseksist, et tutvustada tegevust, millega tema ja laps hakkaks kohtumisel tegelema. Samuti pakkus ta lapsele reaalset seksuaalvahekorda. Kuritegu jäi lõpule viimata vaid seetõttu, et 11-aastase tüdrukuna esines politseiametnik.

Samuti sai Aimar süüdistuse selles, et mullu novembris ahvatles ta samas internetikeskkonnas seksuaalselt temale teadaolevalt 13-aastast tüdrukut, pakkudes lapsele kokkusaamist Tallinnas asuvas tanklas, et tüdruk teeks talle suuseksi. Kokkulepitud ajal mullu 30. novembril saabus Aimar oma sõiduautoga tanklasse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest 13-aastase tüdrukuna esinenud isik oli tegelikult ajakirjandusliku eksperimendi raames tegutsenud ETV saate "Pealtnägija" täisealine ajakirjanik.