President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleks Eestile tervikuna kasuks, kui inimesed õpiksid senisest enam reaal- ja täppisteadusi.

"Meie haridussüsteemis on tegelikult viimasel ajal päris palju alustatud, kuid kindlasti tuleks mõelda, millised on perspektiivsed valdkonnad, millega Eesti võiks tegeleda tulevikus ja kohandada oma kõrgharidussüsteemi selle järgi. Hästi läheb nende riikidel, kus inimestel on reaalteadmised, loodus- ja täppisteaduslikud teadmised ning inseneriteadmised," ütles Ilves intervjuus BNS-ile.

President tõdes, et reaalteadmistesse panustamine ei sõltu ainult riigist ning ka inimestel endil peab olema tahtmine õppida reaalteadusi, kuigi praegu on paraku kõige suurem tung minna õppima ärijuhtimist, avalikku haldust ja avalikke suhteid. "Kas riik saab siin midagi teha, ma ei tea, aga tahtmine täppisteadusi õppida peab tulema seestpoolt ja inimese perekonnast," märkis ta.

Ilvese sõnul peaksid eriala valinud inimesed mõtlema selle peale, et riik ei anna inimesele tööd , kui valitud erialal töökohti ei ole.

Ilves meenutas, et Hollandis oli 1980. aastatel poliitika, et kui inimene tegi mingil ala doktoritöö, aga ei saanud sellel erialal tööd, siis maksis riik inimesele professori palga, mida ta saanuks, kui tal oleks töökoht. President tõdes, et Hollandi riik lõpetas programmi ära, sest see osutus tupikteeks.

"Me peame ise vastutuse võtma, meie ja me laste käekäik sõltub sellest, kas nad on valmis raskemaid asju õppima või mitte. Ma saan aru, et seda on kerge parodeerida, aga maailm on selline. Miks läheb Lõuna-Koreal hästi? Miks läks Jaapanil hästi? Sest need on riigid, kus inimesed tegelevad ise ainetega, mis on rasked, aga millel on tulevik," märkis riigipea.

Ta nentis, et keegi ei suuda ette prognoosida, millises suunas maailm muutub, kuid eeldada võib, et paremini läheb üldiselt nendel riikidel, kus on rohkem oskusi, mis puudutavad numbrite manipuleerimist ja täppisteadusi.

Kindlustusseltsidele kehtib alates reedest kohustus järgida unisex-põhimõtet ehk nad ei tohi enam võtta elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse lepingute sõlmimisel arvesse kindlustatu sugu.

SEB teatel tähendab kindlustuslepingu sõlmimisel unisex-printsiibi järgimine, et naiste elukindlustuse tariifid võrdsustuvad meeste omadega.

" Unisex-printsiibi kasutuselevõtt tähendab naistele ja meestele võrdset, kuid ka kallimat elukindlustuse hinda. Märkimisväärselt tõuseb just naiste elukindlustuslepingu hind, sest naised on pikema eluea ja parema tervisega. Meestega juhtub sagedamini õnnetusi või surmajuhtumeid, mistõttu hakatakse meeste kõrgemat riskikäitumist kompenseerima naiste kõrgemate kindlustusmaksetega. Samas ei mõjuta uued hinnad juba sõlmitud lepinguid," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Näiteks maksab 30-aastasele naisele 15 aastaks sõlmitud riskikindlustuse põhileping, mille kindlustussumma on 50 000 eurot, igakuiselt SEB senise hinnakirja järgi ligikaudu 8,50 eurot, uue unisex-hinnakirja järgi aga umbes 16,50 eurot. Samade andmetega on makse meestel praegu 18 eurot, uue tariifiga samuti 16,50 eurot.

Holst lisas, et SEB elukindlustuse kahjustatistika andmeil põhjustavad suure osa haigusjuhtumitest südame-veresoonkonnahaigused ja pahaloomulised kasvajad ning märkimisväärselt suur on õnnetusjuhtumitesse sattunud meeste osakaal.

BNS-i küsimusele, kuidas mõjutab muudatus üldiselt SEB elukindlustusäri, vastas Holst, et kõigile teenusepakkujatele on reeglid samad ning aus konkurents toimib.

"Lähimal ajal suuri mõjusid kindlustusandjale pole, lihtsalt naised peavad rohkem maksma ja mehed vähem. Küll võib juhtuda tulevikus pikemas perspektiivis, kui unisex-tariifiga lepingute portfell kasvab, et mõnel seltsil õnnestub rohkem kasumit teenida ja mõnel selle võrra vähem," lisas ta.

Kindlustusseltsi Mandatum Life tegevjuht Imre Madison ütles BNS-ile unisex-printsiibile üleminekut kommenteerides, et Mandatum Life'i üks oluline tegevussuund on elukindlustuse pakkumine. "Seepärast oleme uued hinnad kalkuleerinud just eeskätt kliendihuve silmas pidades," lausus ta.

Madison märkis, et uue toote puhul alanes hind meestele igas vanusegrupis. "Nooremate naiste vanusegruppides hind märgatavalt langes ja üle 45-aastaste hulgas tõusis pisut," lausus ta. Madisoni sõnul näitab Mandatum Life'i senine statistika, et enam kui kaks kolmandikku elukindlustuslepingutest sõlmivad kuni 35-aastased naised ja mehed, seega on tema hinnangul oluline, et kindlustusselts suutis vähendada elukindlustuse hinda selles vanusegrupis.

Mandatum Life'i hinnavõrdluse põhjal maksis varem viieks aastaks sõlmitud elukindlustusleping kindlustuskaitsega 10 000 eurot 30-aastasele naiskliendile 2,88 eurot ja samas vanuses mehele 4,23 eurot ning uus unisex-tariif on 2,32 eurot. 35-aastase naise puhul oli senine hind 3,31 eurot ja samas vanuses mehele 4,37 eurot, uus hind on kummalegi 2,58 eurot. 40-aastasele naisele oli senine hind 3,81 eurot ja mehele 5,47 eurot, uus hind on 3,61 eurot. 45-aastasele naisele oli hind varem 5,15 eurot ja mehele 7,7 eurot ning uus unisex-tariif on 5,82 eurot. 50-aastane naine pidi varem maksma 7,02 eurot ja mees 11,07 eurot, uus hind on 9,29 eurot.

Swedbanki teatel on Swedbank Life Insurance SE uued lepingud, mis sisaldavad nii surmajuhtumikaitset kui ka uut püsiva töövõimetuse kaitset, oma hinnatasemelt seniste meeste ja naiste õnnetusjuhtumi invaliidsuskaitsega lepingute keskmised. Samas on soopõhine hinnaerinevus olnud Swedbanki kindlustuslepingute puhul ka seni suhteliselt väike, näiteks maksis 30 000 euro suurune varasem laenukindlustus 35-aastasele mehele 15,07 eurot ja naisele 11,62 eurot kuus. Uus, ühtne hind koos uuendatud kaitsega on sama näite puhul 12,97 eurot kuus.

Kõik kindlustusseltsid märkisid, et muudatus rakendub vaid uutele lepingutele ning seni sõlmitud lepingute tingimused ja maksed jäävad samaks. Seni võisid Eesti kindlustusandjad võtta arvesse haigus-, õnnetusjuhtumi- või elukindlustuse lepingute sõlmimisel muude tegurite hulgas ka kindlustatu sugu. Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest ei tohi aga kindlustusriskide hindamisel kasutatav sootegur põhjustada pärast selle aasta 21. detsembril sõlmitavate kindlustuslepingute korral enam erinevusi naiste ja meeste kindlustusmaksetes ja –hüvitistes.

Bingo Lotoga oktoobri keskel üle 316 000 euro võitnud lotomängija käis reedel Eesti Loto kontoris oma suurvõitu vormistamas.

Rohkem kui kaks kuud pärast loosimist kadunud olnud lotomängija võitis 17. oktoobri loosimisel Bingo Lotoga 316 657 eurot ja 94 senti, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile.

Võitjaks osutus nooremapoolne mees, kel ei ole võidu kasutamiseks veel mingisuguseid plaane. Ta lubas teha sõpradele võidu puhul hea õhtusöögi, kuid tõenäoliselt jätab ütlemata, et õhtusöök on seotud lotovõiduga.

Sellel nädalal käisid oma suurvõite vormistamas veel kaks Bingo Loto peavõidu võitnud lotomängijat. Bingo Loto loosimisel tuli 12. detsembril välja 277 205 euro ja 74 sendi suurune ja selle nädala kolmapäeval 122 221 euro ja 10 sendi suurune peavõit. 12. detsembri suurvõidu saajaks osutus pensionärist tallinlanna, võidusumma kavatseb naine kasutada igapäevaste kulutuste tarbeks. Selle nädala kolmapäeval peavõidu võitja on eraettevõtjast kolme lapse ema Lääne-Virumaalt, kes kavatseb võidetu eest minna kevadel lastega reisile ning osta suvila.

Alates järgmise aasta 1. jaanuarist hakkavad kehtima muudatused Eesti Loto mängureeglites, mille kohaselt lähevad kõik väljavõtmata võidud lisaloosimiste ja täiendavate auhindade kaudu lotomängijatele tagasi. Praegu lähevad väljavõtmata võidud Eesti Loto tuludesse.

Politsei peamine murekoht jõulupühade ajal on liiklus, kuid korrakaitsjad tuletavad kõigile meelde, et üksteisega arvestades saab õnnetusi vältida ja tagada kõigile rahulikud ning rõõmsad pühad.

„Eesootavatel päevadel on tipptunnid liikluses tavapärasest veel aeganõudvamad ning närvilisust liikluses rohkem. Jõululaupäevast edasi on aga murekohaks rohked külaskäigud, kus ka alkoholi tarvitatakse,“ rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits.

Politsei soovitab suurema liiklustihedusega juba ette arvestada ja mitte jätta sõite viimasele minutile. ”Eestis ei ole nii pikki vahemaid, et kiiruseületamine olulist ajavõitu annaks. Parem hilineda ja jõuda lähedaste juurde tervelt, kui panna paari minuti pärast ennast ja teisi ohtu,” ütles Miilits.

Tema sõnul on politsei ka jõulude ajal ohtlike liiklusrikkumiste suhtes karm.

Rahulikku meelt ei ole Miilitsa sõnul siiski vaja vaid liikluses. ”Olgem pühade ajal tähelepanelikud ja heatahtlikud kõigi ümbritsevate inimeste suhtes. Ohtu märgates on mõistlik sellest kohe kas teisele inimesele või vajadusel politseile teada anda. Enamasti säästetakse nii toimides kellegi aega või vara ent teinekord ka elu ja tervist,” ütles Miilits.