Riigikogu spiiker Ene Ergma leidis BNS-ile antud intervjuus, et inimesed võiksid õppida rohkem üksteisele naeratama.

"Me eestlased peame õppima rohkem naeratama," leidis Ergma. "Maailmas on väga palju toredaid asju, tunneme neist rõõmu."

Ergma sõnul tasub suurt rõõmu tunda ka lihtsate asjade üle, nagu lapse sünd või lihtsalt asjaolu, et endal ja lähedastel on tervis korras.

Ergma hinnangul ei pea pühade puhul alati tegema suuri kingitusi, piisab ka väiksematest asjadest, et oma hoolimist näidata.

"Ärme unusta üksteisega rääkimast," soovis Ergma. "Eriti just vanemad inimesed tunnevad tihti, et neil ei ole kellegagi rääkida - tehkem neile seda rõõmu ja pidagem neid pühade puhul kasvõi telefonikõnega meeles."

Jõulude eel Eesti suurematesse ülikoolidesse üles seatud korjanduskastidesse kogunes ligi kuu ajaga tudengite annetustena üle 500 euro, mis läheb SOS Lasteküla kasvandikele kingituste ostmiseks.

Tudengite organiseeritud heategevuskampaania "Hea tudeng ja hea tegu" kestis novembri keskpaigast kuni detsembri keskpaigani. "Tegu oli ülikoolidevahelise annetusvõistlusega, mille eesmärk oli SOS Lasteküla lastele jõuludeks kingiraha koguda. Võistlus seisnes selles, millise ülikooli õpilased kõige suurema summa ühe üliõpilase kohta heategevuseks koguvad," selgitas kampaania üks eestvedaja Mikk Maal.

Koolidesse paigaldati kastid, kuhu kogunes veidi üle 500 euro. "Summa pole just märkimisväärselt suur, kuid tegemist oli alles esimest korda korraldatud üritusega ning kindlasti on võimalik annetuskampaaniat järgnevatel aastatel tõhusamaks muuta," ütles Maal BNS-ile.

Võistluse võitjaks tuli seekord Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledž. Märkimisväärse panuse andsid veel Tallinna ülikool, samuti Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool.

Raskustes lapsevanemate toetuseks asutatud MTÜ Üksikvanema Heaks alustab tugiperede programmiga, otsides toredaid inimesi ja perekondi, kellel on võimalus ja tahtmine aidata hädasolevaid üksikvanemaid.

Projekti raames on kavas omavahel kokku viia abivajav üksikvanem tugiperega, kes saab teda aidata lapsehoius, igapäevatoimingutes, vajadusel materiaalselt ja olla lihtsalt nõuandjaks või heaks sõbraks.

"Paljudel üksikvanematel puudub tugivõrgustik, puudub abikaasa, kellega kohustusi jagada, vanavanemad elavad teises linnas. Tugipere saab pakkuda üksikvanemale abi, mida tavaliselt saab perekondlikult tugivõrgustikult. Ideaalis peaks välja kujunema pikaajaline sõprussuhe kahe pere vahel," räägib Kadri Vilba, üks projekti koordinaatoritest.

Üksikvanemad, kes tunnevad, et vajaksid tugipere abi, või need, kes on valmis tugipereks hakkama, saavad võtta ühendust MTÜ-ga Üksikvanema Heaks aadressl http://www.yksikvanem.com.

MTÜ Üksikvanema Heaks on ellu kutsutud selleks, et ühendada Eesti üksikvanemaid ning luua eestkosteorganisatsioon, mis pakub üksikvanemaile eestkostet ja tuge nii nõustamisteenuste näol kui ka suhtlus- ja infokeskkonnana internetis.

Tartu maakohus lubas möödunud nädalal ennetähtaegselt vanglast välja mehe, kes oli seotud kilode viisi marihuaana Eestisse smugeldamisega ning sai selle eest pika vangistuse.

Nii vangla kui ka prokuratuur toetasid Andrei Malahhovi vabastamist ning kohus oli nendega päri. Kohus võttis Malahhovit vabastades arvesse vangla iseloomustust, mille järgi on vaid kuueprotsendiline oht, et Malahhov sooritab uue kuriteo. "Malahhovit iseloomustavast materjalist lähtudes, samuti tema enda selgitused kohtuistungil kinnitavad seda, et ta on teinud tõsised järeldused kuriteost ning vangistus on mõjunud talle positiivselt," märkis kohus.

Kohus määras Malahhovi vabanemise järgselt seitsmeks kuuks elektroonilise järelevalve alla ehk ta peab kandma jalavõru. Ühtlasi määras kohus Malahhovi katseaja kuni 2014. aasta 23. novembrini, mil oleks pidanud lõppema tema vangistus. Ta peab järgima kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, muuhulgas ei tohi ta suhelda meestega, kellega ta koos sooritas raske narkokuriteo.

Harju maakohus karistas mullu septembris marihuaana smugeldamise ja muude narkokuritegude eest kokku nelja meest. Kohus mõistis Anatoli Tsiganski ja Andrei Malahhovi süüdi suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ning uimastite salakaubaveos ja määras neile vastavalt kuue ja nelja aasta pikkuse vangistuse. Andrei Logvinenko ja Konstantin Belouss jäid süüdi suures koguses uimastite ebaseaduslikus käitlemises ning pidid vastu võtma vastavalt nelja- ja kolmeaastase vangistuse.

Ühtlasi konfiskeeris kohus meestelt kätte saadud 218.652 krooni, 2210 eurot ja 2005. aastal toodetud sõiduauto Mercedes Benz ML270CDI, samuti Tallinnas asuva 2510 ruutmeetri suuruse kinnistu ning Harjumaal asuva 19,9 hektari suuruse maatüki.

Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt ostsid Anatoli (49) ja Andrei (42) 2010. aasta novembris Hispaanias eeluurimisel tuvastamata isikult üle 7,7 kilogrammi marihuaanat. Ebaseadusliku kauba paigutasid nad sõiduautosse ning kokkuleppe kohaselt pidi Andrei toimetama narkootilise aine Eestisse. Tunamullu 23. ja 24. novembril Tallinnas teostatud erinevate läbiotsimiste käigus võtsid aga politseinikud ebaseadusliku aine ära. Tabatud narkokogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 7700 inimesele ning aine hind illegaalses tänavamüügis oleks ulatunud ligi 128.000 euroni .

Anatolit süüdistatakse ka koos 52-aastase Andreiga tunamullu novembris Tallinnas suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Täpselt kindlakstegemata kuupäeval omandasid Anatoli ja Andrei ebaseaduslikult ligi kaks kilogrammi amfetamiini, millest enamuse andis Anatoli tunamullu 23. novembril Tallinnas üle Konstantinile (39).

Anatoli ja Andreit käideldud amfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 2300 inimesele ning tänavamüügis oleks mehed teeninud ligi 24.300 eurot.

Süüdistuse kohaselt pani Anatoli oma tegevusega korduvalt toime suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Anatolit isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti riigipiiri. Samasuguse süüdistuse sai ka 42-aastane Andrei.

Kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist viis läbi politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond ning juhtis riigiprokuratuur.