Enamik kaitseväe väeosades aega teenivaid sõdureid on jõulupühade ajal puhkusel, väeosades viibivad sõdurid saavad aga soovi korral minna jõululaupäeval kirikusse ning õhtusöögiks on tavapärasest pidulikum menüü.

Staabi- ja sidepataljonis on jõululaupäeval väeosas kolmandik sõduritest. Sideväelased käivad jumalateenistusel Jaani kirikus ning panevad küünlad kaitseväe kalmistul asuvate mälestusmärkide juurde ja langenud sideväelaste kalmudele.

Kirde Kaitseringkonna pioneeripataljoni, suurtükiväepataljoni ja õhutõrjepataljoni ajateenijatest on valdav enamus lubatud puhkusele, Tapa sõjaväelinnakus on kohal 30 sõdurit.

Kuperjanovi pataljonis on ajateenijate puhkused korraldatud kompaniide siseselt. Üle poole Kuperjanovi pataljoni sõduritest puhkab jõulude ajal ning ülejäänud aastavahetusel.

Vahipataljonis ajateenijatest enamik puhkab jõulude ajal, väeosas on paarkümmend sõdurit, kes puhkavad aastavahetusel. Vahipataljoni sõduritele esines enne pühi laulja ja luuletaja Jaan Pehk.

Mereväe ajateenijatest puhkab jõulude ajal üle poole, teised puhkavad aastavahetuse ajal.

Ajateenijad tulevad puhkustelt tagasi sõltuvalt üksusest jaanuari esimestel päevadel. Juulis ja oktoobris teenistust alustanud sõdurid jätkavad väljaõpet eriala- ja allüksuse kursustel. Jaanuari esimestel nädalatel saabuvad väeosadesse uued ajateenijad, kes alustavad väljaõpet sõduri baaskursusega.

Tallinna vanalinna servas süttis esmaspäeva hommikul seitsmekordse maja pööning ja katus, mis tõi päästjatele kõrgendatud väljakutse ning sulges kesklinnas Pärnu maanteel liikluse.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirsi sõnul said päästjad väljakutse kell 9.44, kui Pärnu maantee 8 maja katuselt nähti tõusmas suitsu. Päästjad reageerisid juhtunule kõrgendatud valmisolekuga ning sündmuskohale sõitsid Kesklinna, Lilleküla, Mustamäe ja Nõmme päästemeeskonnad koos tehnikaga.

"Sündmuskohal selgus, et seitsmekordse maja pööning ja katus põlesid lahtise leegiga. Päästjad evakueerisid hoonest inimesed, paigutades nad läheduses olnud trammidesse sooja, ning alustasid koheselt kustutustöödega. Esialgsetel andmetel keegi vigastada pole saanud," selgitas Hirs BNS-ile toimuvat.

Tema sõnul sulges politsei Pärnu maanteel liikluse Inglise kolledži hoonest kuni postimajani. Seetõttu ei toimu sellel lõigul ka trammiliiklust.

"Päästjad jätkavad kustutamist ning põlengu põhjuseid veel teada ei ole," lisas Hirs kella 10.30 ajal.

Põlvamaal puhkes laupäeval elumajas tulekahju, mis nõudis kolme kodulooma elu, inimesed õnnetuses vigastada ei saanud.

Häirekeskus sai põelngust teate kell 22.18, kui selgus, et Võõpsu alevikus oli süttinud ühekordne puidust elumaja ning hoone põles päästjate sündmuskohale jõudes lahtise leegiga.

"Inimesed põlengus kannatada ei saanud, kuid kustutustööde käigus leidsid päästjad hoonest hukkunud koera ning kaks kassi," ütles Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse lohakast ahjukütmisest.

Eesti elanikud nakatusid tänavu 11 kuuga välismaal nakkushaigustesse 128 korda, enim tõid inimesed välismaalt Eestisse kaasa salmonelloosi, selgub terviseameti ülevaatest.

Eesti elanikud nakatusid 11 kuuga välismaal salmonelloosi 21 korral, neist kolmel korral Egiptuses, Indias, Bulgaarias ja Venemaal, kahel korral Hispaanias ja Türgis ning ühel korral Lätis, Prantsusmaal, Vietnamis, Marokol ja Kreekas.

Soolehaigusesse kampülobakterenteriiti nakatusid Eesti elanikud 11 kuu jooksul  piiri taga 13 korda, sealhulgas kolmel korral Indias ja Suurbritannias ning ühel korral Bulgaarias, Kreekas, Leedus, Prantsusmaal, Tais, Türgis ja Ukrainas.

12 korda nakatusid Eesti inimesed välismaal puukborrelioosi, nakatumised juhtusid kuus korda Soomes, kaks korda Venemaal ning ühe korra Norras, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Lätis.

12 korda nakatusid Eesti inimesed välismaal ka rotaviirusenteriiti, nakatumised juhtusid kolm korda Bulgaarias, kaks korda Hispaanias ning ühe korra Egiptuses, Etioopias, Iirimaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Singapuris ja Ungaris.

Kaheksa korda haigestusid Eesti elanikud välismaal shigelloosi ehk düsenteeriasse. Seda haigust saadi Indiast, Tšiilist, Egiptusest, Gruusiast, Etioopiast, Hiinast, Hispaaniast ja Mehhikost.

Täpsustamata soolenakkustesse haigestusid Eesti inimesed samuti kaheksa korda, sealhulgas kolm korda Hispaanias, kaks korda Soomes ning ühe korra Iisraelis, Ukrainas ja Indias.

Seitse korda tõid Eesti elanikud välismaalt kaasa tuulerõugeid - kolm korda Venemaalt ning ühe korra Mehhikost, Norrast, Saksamaalt ja Soomest.

Kuuel korral haigestusid Eesti elanikud piiri taga malaariasse, neist kahel korral Nigeerias ja korra Kamerunis, Kambodžas, Indoneesias ja Sierra Leones.

Noroviirusnakkus tabas Eesti inimesi välismaal samuti kuus korda - Egiptuses, Filipiinidel ja Soomes. Viiel korral hammustasid eestlasi välismaal loomad - Venemaal kolm korda ja Indias ning Leedus korra.

Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse nakatusid inimesed kuuel korral, neist neljal juhul Soomes ning ühel juhul Norras ja Kambodžal. Soomest tulid inimesed Eestisse tripperi, süüfilise ja klamüüdiaga ning Norrast ja Kambodžast klamüüdianakkusega.

Adenoviirusenteriiti nakatusid Eesti elanikud neli korda - kaks korda Bulgaarias ja ühe korra Vietnamis ning Kreekal. E. coli soolenakkusesse nakatusid Eesti elanikud kolm korda - kaks korda Ukrainas ja ühe korra Egiptuses.

Sügelised said inimesed üheksa kuuga kolmel korral - Hiinas, Itaalias ja Soomes. Sarlakid tabasid Eesti elanikke kaks korda - ühe korra Poolas ja ühe korra Venemaal. Kaks korda nakatusid eestimaalased välisriikides ka A-viirushepatiiti - Soomes ja Usbekistanis.

Veel nakatus 11 kuu jooksul Norras üks inimene ägedasse c-viirushepatiiti, Rootsis üks inimene difüllobotriaasi, Indias üks inimene kõhutüüfusesse, Tais üks inimene leetritesse, Prantsusmaal üks inimene leptospiroosi, Bulgaarias üks inimene nakkuslikku mononukleoosi, Soomes üks inimene neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku, Türgis üks inimene pneumokokknakkusesse ja Prantsusmaal üks inimene tuberkuloosi.