Ilves: inimesed võiks õppida rohkem reaalteadusi

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleks Eestile tervikuna kasuks, kui inimesed õpiksid senisest enam reaal- ja täppisteadusi.

"Meie haridussüsteemis on tegelikult viimasel ajal päris palju alustatud, kuid kindlasti tuleks mõelda, millised on perspektiivsed valdkonnad, millega Eesti võiks tegeleda tulevikus ja kohandada oma kõrgharidussüsteemi selle järgi. Hästi läheb nende riikidel, kus inimestel on reaalteadmised, loodus- ja täppisteaduslikud teadmised ning inseneriteadmised," ütles Ilves intervjuus BNS-ile.

President tõdes, et reaalteadmistesse panustamine ei sõltu ainult riigist ning ka inimestel endil peab olema tahtmine õppida reaalteadusi, kuigi praegu on paraku kõige suurem tung minna õppima ärijuhtimist, avalikku haldust ja avalikke suhteid. "Kas riik saab siin midagi teha, ma ei tea, aga tahtmine täppisteadusi õppida peab tulema seestpoolt ja inimese perekonnast," märkis ta.

Ilvese sõnul peaksid eriala valinud inimesed mõtlema selle peale, et riik ei anna inimesele tööd , kui valitud erialal töökohti ei ole.

Ilves meenutas, et Hollandis oli 1980. aastatel poliitika, et kui inimene tegi mingil ala doktoritöö, aga ei saanud sellel erialal tööd, siis maksis riik inimesele professori palga, mida ta saanuks, kui tal oleks töökoht. President tõdes, et Hollandi riik lõpetas programmi ära, sest see osutus tupikteeks.

"Me peame ise vastutuse võtma, meie ja me laste käekäik sõltub sellest, kas nad on valmis raskemaid asju õppima või mitte. Ma saan aru, et seda on kerge parodeerida, aga maailm on selline. Miks läheb Lõuna-Koreal hästi? Miks läks Jaapanil hästi? Sest need on riigid, kus inimesed tegelevad ise ainetega, mis on rasked, aga millel on tulevik," märkis riigipea.

Ta nentis, et keegi ei suuda ette prognoosida, millises suunas maailm muutub, kuid eeldada võib, et paremini läheb üldiselt nendel riikidel, kus on rohkem oskusi, mis puudutavad numbrite manipuleerimist ja täppisteadusi.