Uue aasta algusest jõustuvad seadusemuudatused, mis lubavad kohtutäituritel arestitud vara müüa e-oksjonikeskkonnas.

Seadus sõnastab elektroonilisele ostu-müügikeskkonnale esitatavad nõuded ja lihtsustab ostuhuvilise jaoks oksjonil osalemise korda, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

„Seadusemuudatuste eesmärk on muuta oksjonite korraldamine selgemaks ning ostjatele mugavamaks ja käepärasemaks. Kuivõrd muutused on suures osas suunatud just kasutusmugavusele ja lihtsusele, suurendab see kindlasti ka ostjate hulka ning see võimaldab täituril saada müüdavate asjade eest suuremat hinda,“ sõnas justiitsminister Hanno Pevkur.

Seaduse jõustumisel muudetakse kohtutäiturite poolt vara müümiseks kasutatav oksjonikeskkond täiturile hõlpsamini kasutatavaks ning seal ostu sooritavale inimesele käepärasemaks. Täna peab täitur korraldama ka väiksemate asjade puhul, nagu näiteks mobiiltelefonide, televiisorite või sülearvutite müügiks oksjoni oma büroos. Selline müügikorraldus ei anna aga head ülevaadet toimuvast ning on ebamugav ostjale, kes peab ostusoovi korral kohale sõitma, olemata sealjuures kindel, et oksjoni võidab.

Seadusega muudetakse ka oksjonite läbiviimise korda, näiteks oksjoni pikkuse määramist ning seda, kui kaua peab olema võimalus senist parimat pakkumist üle pakkuda. Ka tagatisraha ja ostuhinna tasumine saab selged raamid ning tähelepanu on pööratud ka esindaja kaudu oksjonil osalemise võimalustele. Kuna tegemist on e-lahendusega, siis on reguleeritud ka käitumine oksjoni jooksul tekkinud tehniliste tõrgete korral.

Hiljemalt 2016. aastal tuleb e-oksjonikeskkonnas kasutusele võtta pangalingi teenus, mida kasutades saab väikese väärtusega vallasasjade e-oksjonile registreeruda ka enampakkumise toimumise kestel, mis elavdab eeldatavasti just vallasasjade müüki.

Teine suurem muudatus puudutab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale avalik-õiguslikke nõuete edastamist, mida praegu tehakse e-posti kaudu. See on ebamugav, aeganõudev ja läbipaistmatu, see tähendab, et nõudeid ei ole võimalik täna jagada võrdselt ei arvuliselt, sissenõudjate järgi ega nõuete sisu järgi. Kuna nõuete kogumise ja jagamise töö maht on olnud jätkuvalt suur, on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda alustanud juba justiitsministeeriumiga koostöös neid probleeme lahendava elektroonilise tööriista loomisega.

Lisaks toovad seadusemuudatused kaasa ka väiksemaid muutusi. Näiteks võimaluse ilma sissenõudja või võlgniku avalduseta müüa vallasasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot või korraldada nende müümine mõne müüja kaudu, näiteks komisjonikaupluse kaudu.

Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel pankadevahelised arveldused ei tööta, reedel algatatud maksed jõuavad saaja pangani järgmise nädala neljapäeval.

31. detsembril töötavad arveldused tavapäraselt, kuid 1. jaanuar on riiklik püha ja siis pankadevahelist ja rahvusvahelist arveldamist ei toimu, ütles Eesti Pank BNS-ile.

Pangasisesed maksed toimuvad vastavalt iga panga kehtestatud reeglitele.

Suurim riigikogu istungitelt puudumiste arv lõppeval aastal oli pikalt haiguslehel olnud IRL-i auesimehel Mart Laaril, kellele järgnes parteitu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid.

Laar osales lõppeval aastal vaid 14-l istungil, kuid kuna ta liitus riigikoguga alles aasta keskel, oleks ta kokku saanud osaleda 71-l istungil. Laar puudus haiguse tõttu 57-lt istungilt.

Terve aasta riigikogus veetnud saadikute seas oli suurim puuduja Juku-Kalle Raid, kes osales 128-st istungist 74-l.

14-lt istungilt puudus Raid välislähetuse tõttu, 37-lt istungilt puudus ta muul põhjusel ja kolmel istungil ei osalenud ta ilma põhjuseta.

Raidile järgnes reformierakondlane Imre Sooäär, kes osales 93-l istungil. 22 puudumist olid Sooäärel välislähetuse tõttu, 10 haiguse tõttu, kaks muul põhjusel ja üks põhjuseta.

94-l istungil osalesid reformierakondlane Tarmo Leinatamm ja sotsiaaldemokraat Urve Palo, 97-l keskerakondlane Mailis Reps ja 98-l IRL-i kuuluv Marko Mihkelson.

Kõigil 128-l riigikogu istungil käisid refrmierakondlane Aare Heinvee, IRL-i kuuluv Andres Jalak, keskerakondlane Enn Eesmaa, reformierakondlane Meelis Mälberg ja samuti Reformierakonda kuuluv Rein Aidma.

Riigikogu spiiker Ene Ergma hinnangul alahindas Reformierakond rahastasmiskandaali lahendamisel oma toetajaid ning sellest on tingitud ka erakonna toetuse langus.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Ergma sõnul on kokkusattumus, et lõppeval aastal avalikkuse ette jõudnud poliitskandaalid sattusid ühe aasta peale. "Mingisuguseid juhtumeid ja skandaale on ju olnud igal aastal ja küsimus on selles, kuidas erakonnad neid juhtumeid lahendavad," rääkis Ergma BNS-ile antud intervjuus. Mõned erakonnad püüavad skandaale lahendada kiiresti ja tunnistavad oma vigu, teised mitte.

"Üks erakond on minu arvates veendunud, et ükskõik, mis juhtub - ega midagi ei juhtu," nentis Ergma ja lisas, et peab silmas Keskerakonda. "Keskerakonnal on väga kindel valijaskond, kes ei jäta teda iial maha, sest arvatakse, et talle tehakse liiga."

Ergma hinnangul arvati ka Reformierakonnas avalikkuse ette jõudnud rahastamisskandaali lahendamisel, et juhtub sama mis Keskerakonna skandaalidega - avalikkuse huvi lihtsalt kaob ära. "Reformierakonnas ilmselt ei mõistetud, et nende toetajad on palju nõudlikumad - ja siit ka need viimased toetusprotsentide kaod," leidis Ergma.

Samas leidis Ergma, et selle küsimuse lahendamine on Reformierakonna siseasi. "Keegi ei saa väljast tulla ja hakata andma suuniseid - tehke nii või tehke naa."