EESTI UUDISED BNS

Kaitseressursside ameti andmetel arvatakse igal aastal 10-15 protsenti ajateenistusse võetutest enne teenistuse lõppu välja, peamiseks põhjuseks on probleemid tervisega, kirjutab Delfi.

Kaitseressursside ameti avalike suhete nõuniku kohusetäitja Marke Teppor selgitas Delfile, et ajateenistusest ennetähtaegse vabastamise alusteks võib sarnaselt kutsumisest vabastamisega olla samuti mittekõlblik tervise seisund või tahtlikult sooritatud kuritegu, kuid ka teatud perekondlikud kohustused.

"Näiteks kohustus hooldada ainsa hooldajana raske või sügava puudega inimest või pidada üleval last või lapsi. Lisaks võib ennetähtaegselt ajateenistusest vabastada juhul, kui noormees asub lepingulisse teenistusse alalises valmiduses olevasse üksusesse või asub õppima kaitseväe ühendatud õppeasutusse," selgitas Teppor.

Kaitseressursside ameti andmetel arvati mullu enne teenistuse lõppu välja 373 ajateenijat ning väljalangenute keskmine protsent jääb aastas 10-15 protsendi vahele.

Ameti andmetel vabastati mullu ennetähtaegselt 2010. aasta juulis, oktoobris ning 2011. aasta jaanuaris ajateenistusse astunud võitlejatest 373, neist 364 tervisliku seisundi tõttu.

Aastal 2010 vabastati 2009. aasta juulis ja oktoobris ning 2010. aasta jaanuaris teenistusse asunud noormeestest ennetähtaegselt ajateenistusest 420 juhul tervisliku seisundi ning 6 korral perekondlike kohustuste tõttu.

2011. aastal võeti üldse ajateenistusse kokku 3304 kutsealust ja 2012. aastal 3406 kutsealust.

Uue aasta algusest jõustuvad seadusemuudatused, mis lubavad kohtutäituritel arestitud vara müüa e-oksjonikeskkonnas.

Seadus sõnastab elektroonilisele ostu-müügikeskkonnale esitatavad nõuded ja lihtsustab ostuhuvilise jaoks oksjonil osalemise korda, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

„Seadusemuudatuste eesmärk on muuta oksjonite korraldamine selgemaks ning ostjatele mugavamaks ja käepärasemaks. Kuivõrd muutused on suures osas suunatud just kasutusmugavusele ja lihtsusele, suurendab see kindlasti ka ostjate hulka ning see võimaldab täituril saada müüdavate asjade eest suuremat hinda,“ sõnas justiitsminister Hanno Pevkur.

Seaduse jõustumisel muudetakse kohtutäiturite poolt vara müümiseks kasutatav oksjonikeskkond täiturile hõlpsamini kasutatavaks ning seal ostu sooritavale inimesele käepärasemaks. Täna peab täitur korraldama ka väiksemate asjade puhul, nagu näiteks mobiiltelefonide, televiisorite või sülearvutite müügiks oksjoni oma büroos. Selline müügikorraldus ei anna aga head ülevaadet toimuvast ning on ebamugav ostjale, kes peab ostusoovi korral kohale sõitma, olemata sealjuures kindel, et oksjoni võidab.

Seadusega muudetakse ka oksjonite läbiviimise korda, näiteks oksjoni pikkuse määramist ning seda, kui kaua peab olema võimalus senist parimat pakkumist üle pakkuda. Ka tagatisraha ja ostuhinna tasumine saab selged raamid ning tähelepanu on pööratud ka esindaja kaudu oksjonil osalemise võimalustele. Kuna tegemist on e-lahendusega, siis on reguleeritud ka käitumine oksjoni jooksul tekkinud tehniliste tõrgete korral.

Hiljemalt 2016. aastal tuleb e-oksjonikeskkonnas kasutusele võtta pangalingi teenus, mida kasutades saab väikese väärtusega vallasasjade e-oksjonile registreeruda ka enampakkumise toimumise kestel, mis elavdab eeldatavasti just vallasasjade müüki.

Teine suurem muudatus puudutab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale avalik-õiguslikke nõuete edastamist, mida praegu tehakse e-posti kaudu. See on ebamugav, aeganõudev ja läbipaistmatu, see tähendab, et nõudeid ei ole võimalik täna jagada võrdselt ei arvuliselt, sissenõudjate järgi ega nõuete sisu järgi. Kuna nõuete kogumise ja jagamise töö maht on olnud jätkuvalt suur, on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda alustanud juba justiitsministeeriumiga koostöös neid probleeme lahendava elektroonilise tööriista loomisega.

Lisaks toovad seadusemuudatused kaasa ka väiksemaid muutusi. Näiteks võimaluse ilma sissenõudja või võlgniku avalduseta müüa vallasasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot või korraldada nende müümine mõne müüja kaudu, näiteks komisjonikaupluse kaudu.

Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel pankadevahelised arveldused ei tööta, reedel algatatud maksed jõuavad saaja pangani järgmise nädala neljapäeval.

31. detsembril töötavad arveldused tavapäraselt, kuid 1. jaanuar on riiklik püha ja siis pankadevahelist ja rahvusvahelist arveldamist ei toimu, ütles Eesti Pank BNS-ile.

Pangasisesed maksed toimuvad vastavalt iga panga kehtestatud reeglitele.

Suurim riigikogu istungitelt puudumiste arv lõppeval aastal oli pikalt haiguslehel olnud IRL-i auesimehel Mart Laaril, kellele järgnes parteitu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid.

Laar osales lõppeval aastal vaid 14-l istungil, kuid kuna ta liitus riigikoguga alles aasta keskel, oleks ta kokku saanud osaleda 71-l istungil. Laar puudus haiguse tõttu 57-lt istungilt.

Terve aasta riigikogus veetnud saadikute seas oli suurim puuduja Juku-Kalle Raid, kes osales 128-st istungist 74-l.

14-lt istungilt puudus Raid välislähetuse tõttu, 37-lt istungilt puudus ta muul põhjusel ja kolmel istungil ei osalenud ta ilma põhjuseta.

Raidile järgnes reformierakondlane Imre Sooäär, kes osales 93-l istungil. 22 puudumist olid Sooäärel välislähetuse tõttu, 10 haiguse tõttu, kaks muul põhjusel ja üks põhjuseta.

94-l istungil osalesid reformierakondlane Tarmo Leinatamm ja sotsiaaldemokraat Urve Palo, 97-l keskerakondlane Mailis Reps ja 98-l IRL-i kuuluv Marko Mihkelson.

Kõigil 128-l riigikogu istungil käisid refrmierakondlane Aare Heinvee, IRL-i kuuluv Andres Jalak, keskerakondlane Enn Eesmaa, reformierakondlane Meelis Mälberg ja samuti Reformierakonda kuuluv Rein Aidma.