Reformierakonna üks asutajatest ja aktiivsest poliitikast taandunud Valve Kirsipuu süüdistas Reformierakonna vastastes rünnakutes meediat ja hirmutas selle erakonna taandumisel Venemaaga.

„Mida te tahate, et terve Reformierakond astuks tagasi või? Kullakesed, teie ei tea, mis Eestiga võib juhtuda sellisel puhul. Te lihtsalt ei tea. Te olete liiga vähe siin ilmas olnud,“ ütles Krisipuu kolmapäeval ETV saatele „Pealtnägija“ antud intervjuus. „No aga kas te mõtlete, et meie idanaaber ootab käed rüpes või? Ta ainult ootab seda, et kõige suurem jõud, mis talle on, selleks, kes ta konnasilma peale kogu aeg astub, kõrvale läheks, ega see ei ole ju kellelegi teadmata, et meie naaberpresident tahab SRÜ-d taastada. Ta teeb ju maksimumi selleks,“ lisas ta.

Kirsipuu ütles, et Reformierakonna võimult taandudes „me riskime terve Eesti riigiga“.

Kirsipuu sõnul ei kritiseeri võimuparteid praegu ühiskond, vaid seda teeb meedia. „Meie praeguse arvamuse ja meie reitingud on kujundanud ju meedia, ükskõik, kas see on kirjutav meedia või rääkiv meedia, see on ju täiesti selge ja mind hämmastab, et inimesed on nii vastuvõtlikud kõigile. Ühesõnaga, nad on kui lipud tuule käes, et sinnapoole, kus rohkem puhutakse, ta läheb,“ rääkis Kirispuu intervjuus.

„Kui meedia iga päev kümneid kordi taob ühte ja sedasama palli samasse väravasse, no kuulge, me inimesed on vastuvõtlikud.“

Kirsipuu ütles intervjuus, et „meil on demokraatiat rohkem kui vaja“.

„Et seda demokraatiat aeg-ajalt kasutatakse valesti, on iseküsimus ja keegi peaks suunama, kuidas demokraatiat kasutada, kuigi suunatud demokraatia, andke andeks, on omaette nonsenss,“ rääkis Reformierakonna asutajaliige.

Kirsipuu sõnul ei ole mitte ühtegi parteid „niimoodi materdatud“ nagu Reformierakonda.

1994. aastal Siim Kallase eestvedamisel asutatud Reformierakonna algatusrühma kuulusid lisaks Kirsipuule ka Igor Gräzin, Rein Lang, Uno Mereste, Ignar Fjuk ja Toomas Savi.

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku karmistada nõudeid tubakatoodete tootmise, esitluse ja müügi reegleid, muu hulgas soovib komisjon keelata mentoolisigarettide müügi.

Eeldatavalt jõustuvad uued eeskirjad 2015. või 2016. aastal.

Ettepaneku järgi keelab Euroopa Liit eristavate lõhna- ja maitseainete kasutamine sigarettides, isevalmistatavate tubakatoodete jaoks mõeldud tubaka koostises ning suitsuvabades tubakatoodetes. Samuti tahab komisjon senisest suurmaid pilthoiatusi tubakatoodete pakenditel, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis BNS-ile.

Uued eeskirjad reguleerivad ka piiriülest müüki ja näevad ette tehnilised tunnused ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks. Lisaks on kavandatud meetmeid selliste seni konkreetselt reguleerimata toodete suhtes nagu e-sigaretid ja taimsed suitsetatavad tooted. Närimis- ja nuusktubaka suhtes hakkavad kehtima märgistuse ja koostisainete erieeskirjad. Suukaudseks kasutamiseks ettenähtud tubaka ehk snusi turustamiskeeld jääb kehtima. Euroopa Liidus tohib snusi müüa vaid Rootsis, kes sai selle õiguse eritingimusena Euroopa Liiduga liitudes.

Kui läbivaadatud direktiiv 2015.–2016. aastal jõustub, peab tubakatoodete pakenditel olema pilt- ja teksthoiatus, mis katab 75 protsenti pakendi esi- ja tagaküljest. Reklaamivad elemendid pakenditel on keelatud. Praegune teave tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse kohta, mida peetakse eksitavaks, asendatakse teatega pakendi küljel, milles öeldakse, et tubakasuits sisaldab rohkem kui 70 vähkitekitavat ainet.

Praegu kehtiv tubakatoodete direktiiv on pärit 2001. aastast ning on Euroopa Komisjoni teatel sellisena mõnevõrra aegunud. Näiteks on olemas uued tõendid tubakatoodetes kasutatavate maitse- ja lõhnaainete mõju ja ning hoiatussiltide tulemuslikkuse kohta. Turule on tulnud uudsed tooted, nagu elektroonilised sigaretid, ja viimased turustusstrateegiad hõlmavad köitvate pakendite ning maitse- ja lõhnaainete kasutamist.

"Kuna 70 protsenti suitsetajatest alustab suitsetamist enne 18-aastaseks saamist, on tänase ettepaneku eesmärk teha tubakatooted ja suitsetamine vähem atraktiivseks ja seega piirata suitsetamise alustamist noorte seas. Tarbijaid ei tohi petta: tubakatooted peavad nägema välja ja maitsema nagu tubakatooted ning käesolev ettepanek tagab, et ligitõmbavaid pakendeid ning maitse- ja lõhnaaineid ei kasutataks turustamisnipina," ütles tervishoiu ja tarbijapoliitika eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Tonio Borg.

Järgmise sammuna arutavad Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa Parlament ja nõukogu. Eeldatavasti võetakse uus direktiiv vastu 2014. aastal ja kehtima hakkab see aastatel 2015–2016.

Toetus Euroopa Liidule püsib samal tasemel, toetus eurole on tõusnud viimaste aastate kõrgemale tasemele, selgub uuringust.

Novembris toetas 74 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liitu kuulumist, võrreldes mullu oktoobris läbi viidud samalaadse uuringuga ei ole toetus Euroopa Liidule muutunud, teatas riigikantselei BNS-ile.

Uuringufirma Faktum ja Ariko küsitluse andmeil on toetus euro kasutamisele Eestis tõusnud 63 protsendini, mis on alates 2005. aastast kõige kõrgem näitaja.

“Eesti usaldab Euroopa Liitu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves küsitluse tulemuste kommentaariks, teatas presidendi kantselei. "Läbi aastate, kõigi sisepoliitiliste jamade kiuste, ei ole meie poliitikud opositsioonis või valitsuses ajanud üldiseid majandusraskuseid Euroopa Liidu kaela ning tuleb au anda, et neil on sellist julgust olnud. Riikides, kus poliitikud käituvad vastupidiselt, on Euroopa Liidu toetus sootuks madalam,” ütles Ilves kolmapäeval riigikantselei seminaril, kus räägiti kümne aasta möödumisest Eesti ühinemisläbirääkimiste lõpetamisest Euroopa Liiduga.

Ilves pidas oluliseks, et toimima hakkaks EL-i siseturg, eriti just digitaalne, ning teenuste vaba liikumine. Seejuures nimetas ta murettekitavaks rahvusprotektsionistlikku mõtlemist ühenduse mõnes lõunapoolses riigis. Ka toetas Ilves Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide Atlandi-ülest vabakaubanduspiirkonna ideed.

Riigipea Eestil Euroopa Liidu eesistumise ajal 2018. aastal võtta kogu ühendust puudutavateks teemadeks e-teenused, küberkaitse ja arvutiseerimise laiemalt. “Eestil on võimalus võtta oma eesistumise valdkonnaks teema, milles oleme ise tugevad ja millega saame ka teisi järele tõmmata,” sõnas ta.

Euroala ja Euroopa Liidu tuleviku kindlustamiseks peab 83 protsenti Eesti elanikest vajalikuks tihendada liikmesriikide koostööd. Eesti tegutsemist Euroopa Liidus peab edukaks 51 protsenti vastanutest. Eesti eesmärkidega Euroopa Liidus väidab end hästi või üldiselt kursis olevat 36 protsenti küsitletutest.

Euroopa tasandil tegutsemisel peetakse Eesti kõige olulisemateks eesmärkideks põllumajandustoetuste ühtlustamist ( 28 protsenti) ja Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri nagu Rail Balticu ja Põhjamaadega energiaühenduste rajamist (26 protsenti).

Riigikantselei tellimusel tehtud uuringu eesmärk oli mõõta Eesti elanike toetust Euroopa Liidule ja eurole ning kursisolekut valitsuse Euroopa Liidu suunalise tegevusega.

Faktum ja Ariko viis küsitluse riigikantselei tellimuse läbi 9.-30. novembrini, küsiteledes telefonitsi viitsadat 15-74 aasta vanust Eesti elanikku.

Välismaal käib tööl ligi 25 000 püsivalt Eestis elavat inimest, neist üle 15 000 on ametis Soomes, selgub rahvaloenduse andmetest.

Viimase rahva ja eluruumide loenduse andmetel käib välismaal tööl 24 907 püsivalt Eestis elavat inimest ehk 4,4 protsenti hõivatud inimestest, teatas statistikaamet BNS-ile. Väljaspool kodumaakonda käib tööl 28 984 inimest.

"Võrreldes eelmise rahvaloendusega on üheks suurimaks muutuseks välismaal tööl käivate elanike arv. See on eelmise loendusega võrreldes ligi kümnekordistunud," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 2646 inimest.

Loenduse andmetel töötab Soomes 15 140, Norras 1872, Rootsis 1532, Venemaal 1357, Suurbritannias 732 ja Saksamaal 616 Eesti püsielanikku. "Välismaal töötavatest Eesti elanikest 61 protsenti töötab Soomes. Suurim on Soomes töötavate inimeste osatähtsus Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal," ütles Beltadze. Venemaa on oluliseks töörände sihtpunktiks Ida-Virumaa eeskätt Narva linna inimestele ja Rootsi enim Hiiu maakonna hõivatutele.

Riigisisese töörände puhul on tõmbekeskusteks Harjumaa, sealhulgas Tallinn ja Tartumaa, sealhulgas Tartu. Tallinna ja Tartu töörände saldo on positiivne. Kõigi ülejäänud maakondade hõivatutest on enesele kodumaakonnas töökoha leidnud ligi 80 protsenti.

Enim töötavad väljaspool kodumaakonda Raplamaa elanikud. Harjumaa on esimeseks töörändesihiks Raplamaa (25,4 protsenti), Läänemaa (9,68 protsenti), Järvamaa (8,07 protsenti), Lääne-Virumaa (6,57 protsenti), Pärnumaa (3,95 protsenti), Saaremaa (3,8 protsenti), Ida-Virumaa (3,44 protsenti) ja Viljandimaa (3,43 protsenti) hõivatutele.

Tartu on esimene töörände sihtpunkt Jõgevamaa (9,73 protsenti), Põlvamaa (9,68 protsenti), Valgamaa (7,26 protsenti) ja Võrumaa (2,82 protsenti) inimestele.