Internetiühendus on 75 protsendil Eesti majapidamistest, see näitaja on pisut madalam Euroopa Liidu keskmisest, selgub Eurostati uuringust.

Kui Eestis on internetiühendus 75 protsendil majapidamistest, siis Lätis on see näitaja 69 ning Leedus 62 protsenti, selgub 2012. aasta esimese kvartali andmetel põhineva Eurostati uuringust. EL-i keskmine näitaja on 76 protsenti.

Erinevused riikide vahel on endiselt suured. Kui Hollandis oli internetiühendus 94, Luksemburgis 93 ning Rootsis ja Taanis võrdselt 92 protsendil majapidamistest, siis Bulgaarias oli internetiühendus 51 ning Rumeenias ja Kreekas võrdselt 54 protsendil majapidamistest.

Eestis oli Eurostati andmetel mullu internetiühendus 71 protsendil majapidamistest, kuue aasta eest oli see näitaja 46 protsenti.

Uuringust selgub ka, et 74 protsenti Eesti majapidamistest on lairibaühendus. Möödunud aastal oli lairibaühendus Eestis 66 protsendil majapidamistest, 2006. aastal oli selliseid majapidamisi 37 protsenti.

Võrus möödunud nädala lõpus ööklubist lahkumise järel surnuna leitud neiu hukkus alajahtumise tõttu, tuvastas ekspertiis.

"Lahkamisel vägivallale viitavaid tundemärke ei avastatud ning surma põhjuseks oli keha üldine alajahtumine alkohoolse joogi foonil," vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel kohtuarstliku ekspertiisi tulemusi.

Peitel lisas BNS-ile, et kuna võimalikule kuriteole miski ei viita, ei käivita politsei ka kriminaalmenetlust.

Riigikogu nimetas teisipäeval majanduskomisjoni ettepanekul Arengufondi nõukogusse Mart Laari.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas 11. detsembril algatada Eesti Arengufondi nõukogu muutmiseks otsuse eelnõu seoses sellega, et senise Arengufondi nõukogu liige Urmas Reinsalu Riigikogu liikme volitused olid peatunud pärast seda, kui Reinsalu sai käesoleva aasta mais kaitseministriks.

Arengufondi
 nõukogu
 koosneb
 üheksast
 liikmest, kellest kaks nimetab valitsus valitsuse liikmete hulgast. Avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid ühendav organisatsioon nimetab kaks nõukogu liiget avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmete hulgast.

Riigikogu nimetab riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Kaks liiget on riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad.

Lisaks Laarile kuuluvad Arengufondi nõukokku ettevõtja Raivo Vare, Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto, riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, Tartu ülikooli endine rektor Alar Karis, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja rahandusminister Jürgen Ligi.

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole ta süüdimõistetud kurjategijate armuandmispalveid läbi vaadates võrreldes eelmiste riigipeadega liiga karmikäeline, kuna temani jõuavadki enamasti väga raskeid kuritegusid toime pannud inimeste armuandmispalved, mida ei ole võimalik rahuldada.

President Toomas Hendrik Ilves on oma ametiajal andnud kurjategijatele armu tunduvalt vähem, kui tema eelkäija president Arnold Rüütel.

"Selle põhjus on väga lihtne, vahepealsetel aastatel on kurjategijate ennetähtaegse vabastamise protsess mitme uue kihiga täitunud ja näiteks vanglatele on antud palju volitusi teha ettepanekuid süüdimõistetute ennetähtaegseks vabastamiseks. Minuni jõuavadki armuandmispalved sellistelt kurjategijatelt, kellele sa ei taha armu anda," ütles Ilves intervjuus BNS-ile.

Riigipea nentis, et 15 aastat tagasi ei olnud olemas näiteks elektroonilisi jalavõrusid, millega praegu paljud süüdimõistetud enne tähtaega vanglast elektroonilise järelevalve all tingimisi vabadusse pääsevad.

"Siis tulid presidendile otsustamiseks igasugused armuandmispalved, kuna ei olnud paljusid praegusi mehhanisme, millega kurjategijad enne tähtaega vanglast vabadusse pääsesid. Aga praegu paljud juhtumid minuni enam üldse ei jõuagi. Minuni ei jõua otsustamiseks selliseid südantlõhestavaid lugusid, kuidas keegi on vanglas, kuna on jätnud 50 krooni maksmata ja samal ajal elavad kolm last kodus kehvades oludes isata," tõdes president.

Ilvese sõnul jõuavadki praegu temani sageli tapjate ja mõrtsukate armuandmispalved.

"Põhimõtteliselt Juri Ustimenko sarnased juhtumid jõuavadki minuni ja ma tõesti ei taha, et sellised inimesed vabadusse pääseksid," lausus Ilves.

Viimati vaatas president Toomas Hendrik Ilves 6. detsembril läbi 18 süüdimõistetu armuandmispalved ja jättis kõik need rahuldamata. Teiste seas ei saanud armu ka kurikuulus sarimõrvar Juri Ustimenko, kes kannab viie inimese tapmise, kahe inimese mõrvakatse ja mitme muu raske kuriteo eest eluaegset vangistust.

President Toomas Hendrik Ilves on on praeguse ametiaja jooksul andnud armu vaid ühele inimesele. Mullu detsembris otsustas riigipea andma armu varavastaste kuritegude eest vanglakaristust kandnud mehele.

President Ilvese esimese ametiaja statistika näitab, et aastatel 2006-2011 vaatas Ilves läbi 553 süüdimõistetu armuandmispalve ning andis armu viiele kuriteo eest vanglasse saadetud süüdimõistetule. Eelmine president Arnold Rüütel andis armu palju rohkematele kurjategijatele.