Statistikaameti teatel elas suhtelises vaesuses 2011. aastal 17,5 protsenti Eesti elanikkonnast, suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus jäi varasema aastaga võrreldes samaks, elanikkonna sissetulek aga tõusis.

2011. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja aasta keskmine tööpuudus vähenes. Siirded ehk riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2011. aastal suhtelise vaesuse määr koguni 40,1 protsenti. 2010. aastal vastavalt 41,1 protsenti.

2011. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 299 eurot, 2010. aastal oli see väiksem kui 280 eurot. Võrreldes 2010. aastaga elanike sissetulekud suurenesid, see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri tõusmise üheksateist euro võrra. 2011. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,4 korda.

Võrreldes varasema aastaga on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste osatähtsus vähenes ning 65-aastaste ja vanemate osatähtsus suurenes. 2011. aastal elas 21 protsenti 18–24-aastastest ning 17 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses, 2010. aastal olid need näitajad vastavalt 22 ja 13 protsenti. Oluliseks põhjuseks on noorema vanuserühma töötuse vähenemine.

Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr aasta jooksul tõusnud kõige rohkem ehk 9,8 protsendipunkti võrra üksiku üle 65-aastase leibkonnas ning vähenenud vähemalt kolme lapsega paari leibkonnas (4,2 protsendipunkti võrra).

Piirkondlikus võrdluses on Kirde-Eesti elanikel suhtelise vaesuse määr ligi kolm korda kõrgem kui Põhja-Eesti elanikel. Samuti on maaelanikel vaesuses elamise risk oluliselt suurem kui linnaelanikel.

Haridustase mõjutab suhtelisse vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga viieteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste vaesuse määr (8,7 protsenti) üle kolme korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (26,6 protsenti). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2012. aastal osales uuringus üle 5400 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2012. aastal 2011. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning ettevõtja Aleksander Kofkin on kaevanud kohtusse Põhja ringkonnaprokuratuuri, kes saatis eelmise aasta algul Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid, kirjutab Postimees.

Savisaar ja Kofkin esitasid Tallinna halduskohtule 18. oktoobril kaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri õigusabipalve peale, et lõpetada isikuandmete töötlemine, ümber lükata ebaõiged faktiväited ja tuvastada väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus.

Kohus otsustas kaebuse oktoobri lõpus pädevuse puudumise tõttu tagastada, ütles Tallinna halduskohtu ja ringkonnakohtu pressiesindaja. Novembri keskel esitas kaebajate esindaja aga määruskaebuse, mida lahendab Tallinna ringkonnakohus.

Kofkin viitas kohtusse pöördumise võimalusele juba septembris, öeldes, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav.

Edgar Savisaar ei andnud kolmapäeval Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil prokuratuuri kohtusse kaebamise kohta sisulisi kommentaare. Savisaar ütles BNS-i küsimusele vastates, et kohut mõistetakse kohtus, mitte pressikonverentsil ning ta ei nõustunud selle kohta midagi rohkem ütlema.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul õigusabitaotlusega seotud kriminaalasja menetlus jätkub ja seni pole kellelegi kahtlustust esitatud. Praeguseks on Eesti õigusabitaotluse rahuldamist toetanud kõik Šveitsi kohtuastmed ja viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus Eestisse oktoobri alguses.

Prokuratuur alustas Savisaart puudutavat kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva paragrahvi alusel mullu 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitati Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotlus.

Kriminaalmenetlusest andis suvel teada Savisaar ise, kui kritiseeris Kesknädalas prokuratuuri kirjavahetust Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada. Kesknädala andmetel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.

Savisaar ise on üle-eelmisel aastal öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.

173 551 euro suurune võlgnevus püsib Savisaarel majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt ka praegu, lisaks on tal teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on Kofkin, kes kinnitas septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.

Kriminaalmenetluse seotusele Šveitsis asutatud fondiga on viidanud ka Savisaar ise. Tema sõnul loodi fond tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning on praeguseks tegevuse lõpetanud.