Ansip: tänase päeva edasiminekud olid märkimisväärsed

Peaminister Andrus Ansip ütles reede varajastel tundidel Brüsselis Euroopa Liidu ülemkogu kommenteerides, et edasiminekud olid märkimisväärsed ja tugevdavad Euroopa Liitu (EL) olulisel määral.

“Tänase päeva tulemused ei ole sugugi lahjad, see, et rahandusministrid suutsid ühtses pangandusjärelevalves kokku leppida, on juba väga suur samm – see on esimene samm, edasi peaks tulema ühtne kriisihaldusmehhanism ja üle-euroopaline hoiuste tagamise skeem,” ütles peaminister ajakirjanikele öösel pärast kella kahte lõppenud ülemkogu.

Ansipi hinnangul olid tänase päeva edasiminekud päris märkimisväärsed. Peaminister usub, et nii eurotsoon kui ka EL tänaste otsuste läbi olulisel määral tugevnevad. “Pean ühtset pangandusjärelevalvet väga oluliseks EL-i reformimiseks.”

Peaministri sõnul on liikmesriike EL-is selliseid ja teistsuguseid – osa tahaksid uusi mehhanisme ning uusi instrumente luua, teised tahaksid kokkulepitut realiseerida ja rakendada.

“Eesti kuulub nende hulka, kes tahaks juba kokkulepitut ellu viia ja liikuda edasi samm-sammult ehk siis kõigepealt rakendada kokkulepitut, vaatame millised on tulemused ja sellest lähtuvalt kavandama uusi samme,” selgitas ta.

Euroala oma eelarve idee on peaministri sõnul veel väga põhjalikult läbi kaalutud ei ole. “Euroala oma eelarve või fiskaalvõimekus tuleb kõne alla siis, kui on kokkulepitud mitmeaastases eelarvekavas,” selgitas ta.

“Selle teemaga saame edasi minna eeldatavalt järgmise aasta juulikuus,” lisas ta.

Peaministri sõnul kavandati tänasel ülemkogul tegevust tulevikuks, mida EL suudab teha järgneva kuue kuu jooksul ja ja mida tuleb edasi arendada järgneva kolme aasta jooksul.

“Kui on teekaart, kui on kindel kava edasisteks tegevusteks, siis on konkreetseid meetmeid juba lihtsam võtta,” selgitas ta.

Ansipi sõnul oli EL-i riigijuhtide vahel küllalt elav diskussioon ka selle üle, kas peaks stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumite arvestamisel avaliku sektori investeeringuid arvama välja defitsiidi ja võlakoormuse kriteeriumite rehkendamisel või mitte.

“Eesti kuulub nende riikide hulka, kes soovivad hoida stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumid selgete ja tugevatena ja me ei soovi, et ka teised liikmesriigid vesistaksid stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriume,” täpsustas peaminister.

“Kui hakata kokkulepitud kriteeriume kuidagi lõdvendama, siis see EL-ile head tähendada ei saa ja tänane diskussioon üldiselt päädis tõdemusega, et kokkulepitust tuleb kinni pidada ja mingit valesõnumit kriteeriumide leevendamisest keegi saata ei soovinud,” märkis Ansip.

EL-i rahandusministrid jõudsid neljapäeva varahommikul pärast 14 tundi kestnud kõnelusi kokkuleppele järelevalvemehhanismis, mis hakkab kontrollima eurotsooni riikide suuremaid panku. Suurbritannia, Tšehhi ja Rootsi on teatanud, et ei ühine sellega, ning seda ei tee ka ükski ülejäänud seitsmest eurotsooni mitte kuuluvast EL-i liikmest.

Neljapäeva päeval jõudsid eurotsooni rahandusministrid ka otsusele eraldada ühenduse suurimale murelapsele Kreekale 34 miljardi euro suurune laenumakse, mida hoiti liiga aeglaselt kulgevate majandusreformide tõttu kolm kuud kinni.