EESTI UUDISED BNS

Viking Lotto suurvõidu võitjaks osutus keskealine naine

Eesti Loto kontoris käis esmaspäeval oma võitu vormistamas eelmise nädala kolmapäeval Viking Lottoga üle 313 000 euro võitnud keskealine naine.

26. detsembril toimunud loosimisel läks Viking Lotto peavõit jagamisele ühe Eesti ja ühe Norra lotomängija vahel. Eestisse tulnud võidu suurus on 313 795 eurot ja 26 senti, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile. Suurvõit läks Viljandimaalt pärit naisele.

Sellega on aasta lõpuks kõik tänavu teisel poolaastal Eesti Lotoga suurvõidu saanud ka oma võitu vormistamas käinud, välja arvutud üks võidu välja võtmata jätnud lotomängija. Eesti Loto otsis üle kahe kuu taga oktoobri keskel Bingo Lotoga suurvõidu saanud lotovõitjat, kuid pühade eel käis ka tema oma võitu vormistamas.

Tänavu augusti alguses Haapsalust üle 155 000 euro võitnud lotopileti ostnud mängija kaotas novembri alguses õiguse võidule, kuna ta ei tulnud ettenähtud aja jooksul suurvõitu Eesti Loto kontorisse vormistama. Vastavalt lotomängu reeglitele võitude vormistamiseks aega 90 päeva alates esimesest loosimisele järgnenud päevast, kui aga selle aja jooksul suurvõitja Eesti Loto kontorisse ei ilmu, siis kaotab ta õiguse võidule ja võidusmma kantakse Eesti Loto ärituludesse.

Uuest aastast hakkavad kehtima muudatused Eesti Loto mängureeglites, mille kohaselt lähevad kõik väljavõtmata võidud lisaloosimiste ja täiendavate auhindade kaudu lotomängijatele tagasi.

Viisavabadus suurendaks Vene turistide arvu Soomes viis korda

Soome siseministeeriumi tehtud uuringu järgi võiks Venemaa ja Euroopa Liidu (EL) vahel viisavabaduse kehtestamine suurendada Vene turistide hulga Soomes viiekordseks.

Viisavabadus tooks raporti järgi Soome raha, kuid samuti suurendaks kuritegevust, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Tänavu saabub Soome aastavahetuseks 400 000 turisti Venemaalt. Sel aastal kokku teevad Venemaa turistid Soome ootuste kohaselt neli ja pool miljonit reisi ning Vene turistide arv Soomes teeb üha uusi rekordeid.

Soome siseministeeriumi raportis peetakse EL-i ja Venemaa vahel viisavabaduse kehtestamise kõige varasemaks võimalikuks ajaks aastat 2018. Selleks ajaks oleks Soomet külastavate Venemaa turistide arv vähemalt kahekordistunud, kuid viisavabaduse kehtestamisel järel tõuseks see raporti koostajate hinnangul 20–25 miljoni turistini aastaks.

Soome väljastab Venemaa kodanikele enim Schengeni viisasid, mida on tänavu väljastatud 1,3 miljonit. Soome viisapoliitika on ühtlasi EL-i kõige liberaalsem, kuna Venemaa kodanikul ei lähe tarvis kutset Soomelt pika mitmekordse viisa saamiseks.

EL ja Venemaa on pidanud läbirääkimisi võimaliku viisavabaduse üle aastast 2000 alates.

Venemaa andis kahe ärimehe mõrvas süüdistatava Eestile üle

Venemaa andis Eestile üle siin 1997. aasta detsembri lõpus kahe armeenlasest ärimehe mõrvas süüdistatava mehe, teatas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Topeltmõrvas kahtlustatuna Eestist põgenenud Vano Tumanjan (40) sooritas Venemaal uue kuriteo, mistõttu ta pandi seal vangi ning anti pärast karistuse kandmist novembris Eestile tema üle kohtupidamiseks välja.

Praegu viibib Tumanjan vahi all ning peab seoses topeltmõrvaga uuel aastal kohtu ette astuma. Põhja ringkonnaprokuratuur ei olnud nõus süüdistuse üksikasju avaldama.

Tumanjani seostatakse 1997. aastal ööl vastu 28. detsembrit Tallinnas Koplis ärimeeste Razmik Särg-Sarkisjani (49) ja Karen Oganesjani (41) mõrvaga. Kaitsepolitsei andmetel oli Särg-Sarkisjan toona armeenlaste kuritegeliku grupeeringu üks liidritest.

Ärimeeste laibad leiti veidi pärast keskööd Tallinnas Koplis Vihuri tänaval Mercedesest, mis oli sõitnud vastu maja seina. Mõrvarid olid tulistanud ohvreid tagaistmelt kahest erinevat marki püstolist - Makarovist ja TT-st - kuklasse.

Uurimisversiooni kohaselt osales Tumanjaniga veretöös ka Varužan Manukjan, kes üritas neli kuud hiljem tappa Tallinnas šašlõkikohti pidanud Tigran Nahapetjani, kuid viimasel õnnestus oma püstolist Manukjan maha lasta.

Nahapetjan (35) tapeti 2003. aasta augusti algul Tallinnas Mahtra tänaval püstolilaskudega selga. Mõrtsukat ei ole tabatud.

Harju maakohus peab Tumanjani kriminaalasjas eelistungi 10. jaanuaril, mil pannakse paika istungite ajad ja lahendatakse võimalikke taotlusi.

Ministeerium soovitab vältida reisimist Kesk-Aafrika Vabariiki

Välisministeerium soovitab Eesti kodanikel vältida reisimist Kesk-Aafrika Vabariiki, kuna poliitiline olukord on riigis väga pingeline.

Riigi mitmed piirkonnad on relvastatud mässuliste grupi Seleka kontrolli all. Meeleavaldused võivad aset leida eelneva hoiatuseta ja muutuda kiiresti vägivaldseks. Nähes suuri rahvamasse mingisse piirkonda kogunemas tasub sellest piirkonnast eemale hoida, märkis välisministeerium oma kodulehele pandud reisihoiatuses.

Kesk-Aafrika Vabariigi (KAV) mässuliste esindaja ütles pühapäeval, et riigi pealinnale Banguile lähenevad mässulised võivad siseneda linna ja kutsuvad üles läbi rääkima president François Bozizé'i lahkumise üle.

"Bozizé kavatseb anda Banguis lahingu ning kui olukord seda nõuab, alustame sõjategevust," ütles mässuliste rühmitusi ühendava Seleka koalitsiooni esindaja Eric Massi, lisades, et presidendi tagasiastumist tuleks arutada oodatavatel kriisikõnelustel Aafrika Liiduga.

KAV-i naaberriigid leppisid reedel kokku saata Bangui keskvalitsuse toetamiseks riiki mitmerahvuseline väekontingent. Gabonis toimunud Kesk-Aafrika majandusühenduse (ECCAS) kohtumisel ei täpsustatud, kui suur kontingent on kavas riiki saata.

Välisministeerium soovitab Kesk-Aafrika Vabariigis valitsuse ja sõjaväe hooneid mitte pildistada.

Riigis viibides tuleks vältida reisimist Vakaga, Bamingui-Bangorani, Ouhami, Ouaka, Ouham Péndé, Nana-Gribizi, Haute-Kotto, Mbomou ja Haut Mbomou maakonda.

Pealinnast Banguist väljapoole reisijatele soovitab välisministeerium enne reisile asumist uurida kohalike võimude käest, kas piirkond, kuhu tahetakse reisida on ohutu ja kas sinna sõitmine on turvaline.

Bangui äärelinnas esineb sageli relvastatud kallaletunge ja taskuvargusi. Soovitav on säilitada tavapärane ettevaatlikkus oma isiklike asjade suhtes ning mitte kanda kaasas suurtes kogustes sularaha. Väärisasju ja reisidokumente tuleks hoida hotelli seifis. Sularahaautomaate on riigis vähe.

Riigist lahkudes on kohustuslik tasuda 10000 Kesk-Aafrika frangi ehk umbes 15 euro suurune lahkumismaks reisija kohta.

Vanemuise teater püstitas tänavu aastakümnete külastajaterekordi

Vanemuise teater kogus lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui mullu ja viimaste aastakümnete rekord.

Vanemuise teater andis tänavu 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisaks toimus teatris 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat, teatas Vanemuise pressiesindaja BNS-ile.

Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri 1980. aastatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta, mis on 200 000 eurot rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.

Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli "Kosmonaut Lotte", mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli "Kalendritüdrukud", mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuim lavastus oli "Pähklipureja", mida külastas 3699 teatrisõpra.

"Ei julgenud aasta alguses nii optimistlik olla, planeerisime seoses teatrimajades toimunud ehitustegevusega 170 000 külastajat," märkis esmaspäeval ametist lahkuv teatrijuht Paavo Nõgene.

Lennuliiklus Eesti õhuruumis kasvas aastaga 6,6 protsenti

Lennuliiklusteeninduse AS teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Üle kahe kolmandiku Eesti õhuruumis toimuvatest lendudest on ülelennud. Lennuliiklusteeninduse AS teenindas 11 kuuga 130 446 Eesti õhuruumi läbinud lendu. Välisriigist Eestisse saabuvaid või Eestist välisriiki lahkuvaid lende oli 11 kuuga 42 170. Eesti-siseseid lende teenindas ettevõte 11 kuuga 7786 korda.

Tänavu 11 kuuga on enim kasvanud Eestisse saabuvate või Eestist välisriiki lahkuvate lendude hulk, mida on võrreldes mullu sama ajaga 30,2 protsenti rohkem. Riigisisesed lennud on aastaga kasvanud 6,3 protsendi ja ülelennud 0,8 protsendi võrra.

Enim lende on tänavu Eesti õhuruumis toimunud augustis, kui ettevõte teenindas 18 608 lendu. Kõige vähem lende - 13 238, oli veebruaris.

Mullu 11 kuuga teenindas Lennuliiklusteeninduse AS 169 176 lendu ning terve aasta jooksul kokku 182 983 lendu. 2010. aastal teenindas Lennuliiklusteeninduse AS kokku 160 723 lendu.

Eesti õhuruumis on lennuliiklus alates iseseisvuse taastamisest pidevalt kasvanud. Ainus tagasiminek oli 2009. aastal, kui Lennuliiklusteeninduse AS teenindas 156 518 lendu, mida oli 11,3 protsenti vähem kui 2008. aastal.

1993. aastal teenindas Lennuliiklusteeninduse AS 35 902 ja 2000. aastal 81 252 lendu. Mullu teenindas ettevõte võrreldes 1993. aastaga 410 protsenti ning võrreldes 2000. aastaga 125 protsenti enam lende.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD