EESTI UUDISED BNS

Toomas Hendrik Ilves käis möödunud aastal 25 välisvisiidil

Toomas Hendrik IlvesPresident Toomas Hendrik Ilves käis mullu 25 välisvisiidil, neist üks oli riigivisiit.

Aasta esimese välisvisiidi tegi Ilves 23.- 24. jaanuaril Rootsi Stockholmi, kus ta kohtus töövisiidi käigus kuningas Karl XVI Gustavi, välisminister Carl Bildi ja kaitseminister Sten Tolgforsiga.

3.- 5. veebruaril osales riigipea Saksamaal Müncheni julgeolekukonverentsil.

15.- 17. märtsil tegi Ilves töövisiidi Hispaaniasse, 22.- 23. märtsil töövisiidi Belgiasse Brüsselisse ja 2.- 4. aprillil töövisiidi Iirimaale Dublinisse.

10. aprillil käis president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Ameerika Ühendriikides. Sealt edasi sõitis ta töövisiidile Poolasse Varssavisse, kus ta oli 17. aprillini.

7.- 10. mail käis president töövisiidil Taanis.

Aasta ainsa riigivisiidi tegi riigipea 5.- 7. mail Lätisse.

17. juunil osales president Ilves Soomes Tamperes kolmandal Soome-Eesti tantsupeol. 2.- 4. juulil oli riigipea töövisiidil Saksamaal.
6.- 8. augustil osales president Ilves Aspeni instituudi infoühiskonna foorumil Ameerika Ühendriikides Colorados.

9.- 13. augustil käis president Ilves koos Evelin Ilvesega Suurbritannias Londonis olümpiamängudel. 21.- 24. augustil tegi riigipea mitteametliku visiidi Poolasse.

4.- 5. septembril osales Ilves Ungaris soome-ugri rahvast e kuuendal maailmakongressil. 14.- 15. septembril oli riigipea Riias julgeolekupoliitika konverentsil. 19. septembrist 1. oktoobrini viibis riigipea töövisiidil Ameerika Ühendriikides.

3. oktoobril osales riigipea Austrias Euroopa tervisefoorumil ja 4. oktoobril Ungaris Budapesti küberkonverentsil.

22.- 25. oktoobril osales president Ilves Ameerika Ühendriikides Bostonis Euroopa Liidu ja USA e-tervise tippüritusel.

29.- 31 . oktoobrini oli president töövisiidil Itaalias ning 2.- 4. novembrini töövisiidil Soomes.

19. novembril osales riigipea Belgias Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoja esimesel kogunemisel.

28. novembril osales ta Balti riikide presidentide kohtumisel Leedus.

Aasta viimase välisvisiidi tegi president Ilves 7.- 8. detsembril Poolasse, kus ta osales rahvusvahelisel konverentsil "Poola ja 21. sajandi maailm".

Tunamullu käis president Ilves 24 ja 2010. aastal 24 välisvisiidil.

Analüütikud prognoosivad tänavu majanduskasvuks 3-3,5 protsenti

Pilt on illustratiivneAnalüütikud prognoosisid aasta lõpus Eesti 2013. aasta majanduskasvuks 3-3,5 protsenti.

Eesti Panga detsembri keskel avaldatud majandusprognoosi järgi kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsihindades 2013. aastal kolm protsenti. Absoluutarvuna ulatuks Eesti SKP keskpanga prognoosi järgi alanud aastal 18,2 miljardi euroni. Keskpank ütles toona, et Eesti edasine majanduskasv sõltub väliskeskkonnast ning lisaks sisemaistele teguritele on stabiilse majanduskasvu saavutamiseks oluline, et euroala võlakriis laheneks ning et taastuks Eesti peamiste ekspordi sihtriikide majandusaktiivsus.

Nordea Pank prognoosis detsembri keskel avaldatud ülevaates 2013. aasta Eesti SKP kasvuks 3,5 protsenti. Nordea analüütik Tõnu Palm märkis toona, et pank on oluliselt alandanud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusprognoose. Tulenevalt sellest, et peamiselt Põhjamaade halva majandusolukorra tõttu välisnõudlus Eesti ekspordi jaoks oluliselt ei parane, on riskid Eesti majanduse jaoks pigem allapoole, lausus ta.

Ülemaailmne konsultatsiooniettevõte Ernst & Young prognoosis detsembris Eesti SKP kasvuks 2013. aastal kolm protsenti. Euroopa Komisjon prognoosis novembris avaldatud sügisprognoosis Eesti 2013. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti. SEB Pank prognoosis novembris avaldatud Põhjala riikide majandusülevaates Eesti SKP kasvuks 2013. aastal 3,3 protsenti. Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles toona, et euroala majanduslangus tuleb oodatust pikem ning see jätkub ka järgmisel aastal. "Eurotsooni kasvuväljavaated järgmiseks kaheks aastaks on üsna sombused," kommenteeris ta.

Danske Banki Balti vanemanalüütik Violeta Klyvienė ütles detsembris BNS-ile, et Eesti majanduskasv kiireneb tema prognoosi kohaselt 2013. aastal 3,3 protsendile.

Augustis tehtud prognoosi kohaselt ennustas LHV pank alanud aasta SKP kasvuks 3,8 protsenti. Swedbanki augustis tehtud prognoosi kohaselt peaks Eesti majandus 2013. aastal kasvama neli protsenti ning rahandusministeeriumi samuti augustis tehtud prognoosi kohaselt kolm protsenti.

VT2

 Kagu-Eesti suurim ajaleht

Viimati kommenteeritud

VT

 

Kagu-Eesti suurim ajaleht

Viimased uudised

Ilutulestiku rakettide laskmine põhjustas kaks tulekahju

Võrumaa Teataja

Ilutulestiku rakettide laskmine tõi aastavahetusel kaasa kaks tuleõnnetust, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Esimesest põlengust sai häirekeskus teate 33 minutit pärast südaööd, kui Tallinnas Sõpruse puiesteel oli arvatavalt vastu maja seina lennanud raketist süttinud ühe ruutmeetri ulatuses krohvialust penoplasti. Põleng likvideeriti kella 1.28 ajaks, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Teine tulekahju puhkes 36 minutit pärast südaööd Ida-Viru maakonnas Jõhvis Jaama tänaval, kus autosse lennanud rakett oli süüdanud sõiduki salongi.

Rohkem teateid häirekeskus põlengutest aastavahetusel ei saanud.

Mullu puhkes ilutulestiku rakettide tõttu aastavahetuse ajal neli tulekahju.

Uuest aastast ei pea kodualuse maa pealt maksma maamaksu

Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab kehtima maamaksuseaduse muudatus, millega vabastatakse maamaksust kodualune maa.

Kehtima hakkava seaduse järgi on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 hektari ning mujal kuni 2,0 hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Maamaksu tasumisest on seaduse järgi vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu kasutatav maa vabastatakse samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 hektari ning mujal 2,0 hektari ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel.

Maamaksuvabastuse saab inimene siis, kui tal on tekkinud maksuvabastuse alus hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuariks ehk kui ta on selle kuupäeva seisuga maa omanik või -kasutaja ning tema püsiv elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt sellel maal asuvas hoones.

Vastava maamaksuseaduse muudatuse võttis riigikogu vastu 2011. aasta juunis.

Tänavu detsembris võttis riigikogu vastu ka tulumaksuseaduse ja maamaksuseaduse muudatuse, millega kompenseeritakse maamaksu laekumise vähenemine kohalikele omavalitsustele tulumaksu määra tõstmisega. Omavalitsustele laekuv tulumaksumäär tõuseb 2013. aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini ning 2014. aastal 0,03 protsendipunkti võrra 11,6 protsendini. Samuti saavad omavalitsused lisaraha 990 000 eurot maamaksuvabastuse haldamiskulude katmiseks, teatas rahandusministeerium.

Kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu määra tõstmisega suurenevad nende laekumised 2013. aastal ligikaudu 10,5 miljonit eurot ja 2014. aastal 13,3 miljonit eurot. Tulumaksu määra tõstmise tulemusel katab kohalikele omavalitsustele laekuv tulu maamaksu laekumise vähenemise.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD