Lahkuv justiitsminister süüdistab prokuröre enesereklaamis

Justiitsministri ametist lahkumisest teatanud Kristen Michal süüdistab oma neljapäeval tehtud avalduses prokuröre kriminaalasjade enesereklaamiks kasutamises ja prokuratuuri ebaproportsionaalselt suure jõu kasutamises.

"Mida muud kui enesereklaam on pikad persoonintervjuud ühe kriminaalasja alguses? Kas see on erapooletu infojagamine või juba ette publiku häälestamine?" küsis Michal oma avalduses. Probleeme prokuratuuri eetikakoodeksi järgimisega laiemalt näeb Michali sõnul ka korruptsioonivastane ühendus GRECO.

"Samuti on kõhedust tekitav käitumine kutsuda inimesi üles andma kriminaalasjas tunnistusi ja lubada ette igaühele karistamatust, kui vaid antakse sobiv tunnistus. Kes Eestis võib olla kindel, et ka tema vastu seda ühel päeval ei rakendata?" ütles Michal.

Michali hinnangul on eetiliselt kaheldav ja seaduserikkumise piiril anda ühele tunnistajale kaasa tema tunnistus, et suunata või mõjutada teisi tunnistajaid andma seejärel soovitud tunnistusi.

Muutmist ja täiendavat ressurssi vajab lahkuva justiitsministri sõnul ka eeluurimissüsteem. Ta tõi näiteks juhtumi, kus Eesti lipu rüvetajad võivad jääda karistuseta, sest "eeluurimine on venitatud üle igasuguste mõistlike tähtaegade ja järelevalve ei toiminud".

"Olen nende probleemide lahendamiseks juba mõni aeg tagasi algatanud protsessi, kuhu on kaasatud nii prokuratuur, advokatuur, siseministeerium kui parlamendierakonnad. Selle protsessi ülesanne on 2013. aasta suveks välja pakkuda seadusemuudatused, et iga Eesti inimese põhiõigused oleksid kaitstud," sõnas Michal. "Tunnustan selles protsessis peaprokuröri, kes on asja tõsiselt käsile võtnud ja peab tähtsaks inimeste põhiõiguste paremat kaitset ning kiiremat kriminaalmenetlust," sõnas Michal.

Reformierakonna varjatud annetuste uurimine, lõpetati Michali hinnangul selgel põhjusel, tsiteerides seepeale juhtivat riigiprokuröri Heili Seppa: "Praegusel juhul lõpetas prokuratuur riikliku süüdistuse esindajana kuriteokahtluste menetlemise ja deklareeris selgelt, et süüdistuseks ei ole alust."

Michali sõnul võttis prokuratuur teda ja Kalev Lillo puudutava kriminaalasja lõpetamise määruses anonüümsete lõikude avaldamisega inimestelt ära sisulise kaitseõiguse.

"Kuid võibolla oli just sellist juhtumit vaja, et märgata meie õigussüsteemi auke ja vajakajäämisi ning seda, et süütuse presumptsiooni mõistmine Eestis on kahjuks idaeuroopalikult habras. Süütut inimest ju ei uuritaks, sest kui juba uuritakse, siis ei saa ju olla süüta" ütles Michal.

"Kas seda saab veel mustvalgemalt öelda? Ma ei lahku süü tõttu. Reformierakonna poliitika ei ole olnud ega ole müüdav," sõnas Michal.

Proportsionaalsuse ületamise ja suure kriminaaliseerimiskirega võitlevad Michali sõnul paljud hiljuti vabaduse saanud riigid. "Eestit esindanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste on praegusele Eesti praktikale andnud väga karmi hinnangu ja öelnud, et selliste asjade Inimõiguste Kohtu lauale jõudmisel oleks olnud väga selge, et tegemist oleks tugevalt ebaproportsionaalse riigipoolse tegutsemisega," ütles Michal.

Michali sõnul on lahendust vajavat on ja küsimused on põhimõttelised. "Näen, et põhiõiguste kaitse valdkonnas on vaja teha muutusi. Muutusteks on vaja mandaati ja avalikkuse toetust," ütles Michal..