President Toomas Hendrik Ilves jättis neljapäeval rahuldamata kurikuulsa sarimõrvari Juri Ustimenko armuandmispalve.

Presidendi otsusel peab eluaegset vanglakaristust kandev 1981. aastal sündinud Ustimenko vangistuses edasi olema. Sarnase otsuse langetas president ka 2010. aasta kevadel.

Seaduse järgi saab Ustimenko taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist, kui tal on karistusest kantud 30 aastat ehk 2032. aastal.

Ustimenko kannab viie inimese tapmise, kahe inimese mõrvakatse ja mitme muu raske kuriteo eest eluaegset vangistust. Koos Ustimenkoga oli toonas Tallinna linnakohtus süüpingis ka Valeri Požidajev, kes sai röövile kaasaaitamise eest nelja-aastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Eeluurimisel andis Ustimenko toime pandud kuritegude kohta üksikasjalikku teavet, kuid kohtus ütles ta oma varasematest ütlustest lahti ning ajas kogu süü surnud sõbra Dmitri Medvedjevi (21) peale.

Ustimenko ja Dmitri Medvedjevi 2002. aasta veebruarist kuni maini Eestis ja Lätis toime pandud kuritegude sarjas kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. Ustimenkole pandi süüks Eestis viie ja Lätis ühe inimese tapmist, ühe mõrva pani toime Medvedjev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Ustimenkoga koos kohtu all olnud Požidajevit süüdistati kurjategijatele Sillamäe raharööviks vajaliku teabe andmises.

Eelmisel nädalal kontrollisid maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad Tallinnas asuvat garaaži, kust leiti 150 000 salasigaretti.

Garaažist leiti 110 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti ja 40 000 prantsuskeelsete kirjadega maksumärgistamata sigaretti, teatas MTA pressiesindaja BNS-ile.

„Salasigarettide müük ei toimu üksnes piiriäärsetel aladel, vaid ka mujal Eestis, mida tõestab sellise suure sigareti koguse leidmine Tallinnast,“ teatas MTA Põhja liikuvkontrollitalituse juhataja Peeter Kõve.

Sigaretid peeti kinni ja edastati maksu- ja tolliameti uurimisosakonnale kriminaalmenetluse läbiviimiseks.

Justiitsminister Kristen Michal kavatseb taastada pärast justiitsministri kohalt lahkumist oma saadikuvolitused riigikogus, tema asumisel parlamendi liikmeks peab saadikohalt lahkuma tema asendusliige, Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Imre Sooäär.

Michal ütles BNS-ile, et ta on otsustanud taastada oma saadikuvolitused parlamendi liikmena.

Tallinnas Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital kandideerinud Michal sai mullu märtsis toimunud riigikogu valimistel 2062 häält, tema asendusliige Imre Sooäär kogus samas 1309 häält.

Michali sõnul kavatseb ta justiitsministri kohalt lahkumise järel jätkata Reformierakonna volikogu esimehena.

Reformierakonda kuuluv justiitsminister Kristen Michal teatas neljapäeval, et astub tagasi, põhjendades seda vajadusega kaitsta Reformierakonda ja valitsuse töövõimet. Michal teatas Reformierakonna pressiesindaja vahendusel BNS-ile, et tagasiastumine on tema isiklik otsus.

"Tegin sellise otsuse oma hinges juba mõnda aega tagasi. Olen oma otsust arutanud peaministriga ja selle temaga kooskõlastanud. Ta toetas mu otsust. Loomulikult olen ma nukker, et poliitiline olukord on selliseks kujunenud. Mul on kahju, sest paljud algatatud asjad on pooleli. Sellist otsust – ametist tagasi astuda – ei tee ükski valitud isik hetkeemotsioonist lähtuvalt. Olen selle enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud," märkis Michal oma avalduses.

Michali sõnul lahkub ta, sest peab raskendatuks töötamist olukorras, kus näeb oluliste muudatuste vajadust õiguskaitse valdkonnas, kuid nende tegemine on tema isiku vastaste rünnakute tõttu sihilikult takistatud.

Peaminister Andrus Ansip viib justiitsminister Kristen Michali lahkumisavalduse president Toomas Hendrik Ilvesele esmaspäeval, uue justiitsministri kandidaadi esitab Reformierakonna juhatus reedesel koosolekul.

Peaminister tänas reedel Kristen Michalit tehtud töö eest. Tema sõnul on Kristen Michali juhtimisel tehtud olulised muudatused inimeste põhiõiguste paremaks kaitsmiseks, vastu on võetud aastaid oodatud avaliku teenistuse seadus ja uus korruptsioonivastane seadus ning lõpule on viidud vanglareform.

Justiitsministri ametist lahkumisest teatanud Kristen Michal süüdistab oma neljapäeval tehtud avalduses prokuröre kriminaalasjade enesereklaamiks kasutamises ja prokuratuuri ebaproportsionaalselt suure jõu kasutamises.

"Mida muud kui enesereklaam on pikad persoonintervjuud ühe kriminaalasja alguses? Kas see on erapooletu infojagamine või juba ette publiku häälestamine?" küsis Michal oma avalduses. Probleeme prokuratuuri eetikakoodeksi järgimisega laiemalt näeb Michali sõnul ka korruptsioonivastane ühendus GRECO.

"Samuti on kõhedust tekitav käitumine kutsuda inimesi üles andma kriminaalasjas tunnistusi ja lubada ette igaühele karistamatust, kui vaid antakse sobiv tunnistus. Kes Eestis võib olla kindel, et ka tema vastu seda ühel päeval ei rakendata?" ütles Michal.

Michali hinnangul on eetiliselt kaheldav ja seaduserikkumise piiril anda ühele tunnistajale kaasa tema tunnistus, et suunata või mõjutada teisi tunnistajaid andma seejärel soovitud tunnistusi.

Muutmist ja täiendavat ressurssi vajab lahkuva justiitsministri sõnul ka eeluurimissüsteem. Ta tõi näiteks juhtumi, kus Eesti lipu rüvetajad võivad jääda karistuseta, sest "eeluurimine on venitatud üle igasuguste mõistlike tähtaegade ja järelevalve ei toiminud".

"Olen nende probleemide lahendamiseks juba mõni aeg tagasi algatanud protsessi, kuhu on kaasatud nii prokuratuur, advokatuur, siseministeerium kui parlamendierakonnad. Selle protsessi ülesanne on 2013. aasta suveks välja pakkuda seadusemuudatused, et iga Eesti inimese põhiõigused oleksid kaitstud," sõnas Michal. "Tunnustan selles protsessis peaprokuröri, kes on asja tõsiselt käsile võtnud ja peab tähtsaks inimeste põhiõiguste paremat kaitset ning kiiremat kriminaalmenetlust," sõnas Michal.

Reformierakonna varjatud annetuste uurimine, lõpetati Michali hinnangul selgel põhjusel, tsiteerides seepeale juhtivat riigiprokuröri Heili Seppa: "Praegusel juhul lõpetas prokuratuur riikliku süüdistuse esindajana kuriteokahtluste menetlemise ja deklareeris selgelt, et süüdistuseks ei ole alust."

Michali sõnul võttis prokuratuur teda ja Kalev Lillo puudutava kriminaalasja lõpetamise määruses anonüümsete lõikude avaldamisega inimestelt ära sisulise kaitseõiguse.

"Kuid võibolla oli just sellist juhtumit vaja, et märgata meie õigussüsteemi auke ja vajakajäämisi ning seda, et süütuse presumptsiooni mõistmine Eestis on kahjuks idaeuroopalikult habras. Süütut inimest ju ei uuritaks, sest kui juba uuritakse, siis ei saa ju olla süüta" ütles Michal.

"Kas seda saab veel mustvalgemalt öelda? Ma ei lahku süü tõttu. Reformierakonna poliitika ei ole olnud ega ole müüdav," sõnas Michal.

Proportsionaalsuse ületamise ja suure kriminaaliseerimiskirega võitlevad Michali sõnul paljud hiljuti vabaduse saanud riigid. "Eestit esindanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste on praegusele Eesti praktikale andnud väga karmi hinnangu ja öelnud, et selliste asjade Inimõiguste Kohtu lauale jõudmisel oleks olnud väga selge, et tegemist oleks tugevalt ebaproportsionaalse riigipoolse tegutsemisega," ütles Michal.

Michali sõnul on lahendust vajavat on ja küsimused on põhimõttelised. "Näen, et põhiõiguste kaitse valdkonnas on vaja teha muutusi. Muutusteks on vaja mandaati ja avalikkuse toetust," ütles Michal..