Tänavu on 11 kuuga tulekahjudes hukkunud 51 inimest, mida on 15 võrra vähem kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Tänavu novembris hukkus tulekahjudes kokku viis inimest. Kõige rohkem hukkunus tules inimesi veebruaris, kui elu kaotas 11 inimest. Aprillis hukkus tulekahjudes 10, märtsis seitse, oktoobris viis, jaanuaris ja septembris neli, mais kolm inimest.

Nii juunis kui ka augustis hukkus tulekahjudes üks inimene. Juulis ei kaotanud tulekahjudes elu ükski inimene.

Maakondadest on tuleõnnetuses tänavu 11 kuu jooksul kõige rohkem inimelusid nõudnud Ida-Virumaa, kus on hukkunud 13 inimest ning Harjumaa 12 ja Tartumaa kaheksa hukkunuga.

Mullu hukkus Eestis 11 kuuga tulekahjudes 66 ning terve aasta jooksul 73 inimest.

Seni on iseseisvumise taastamise järgselt olnud tulesurmade arvestuses kõige ohvritevaesem aasta 2009, kui tulekahjudes hukkus terve aasta jooksul 63 inimest.

Riigikogu võttis reede õhtul kolmandal lugemisel 66 poolthäälega vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega tõstetakse aastatel 2013-2016 alkoholiaktsiisi viis protsenti aastas.  

Oluliste aktsiisitõusude vastu ei olnud ükski riigikogu liige, erapooletuid hääletajaid ei olnud samuti. Kokku oli seaduse hääletamisel kohal 91 parlamendiliiget 101-st.

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester on varem BNS-ile kommenteerinud, et planeeritav aktsiisitõus annab lähimal neljal aastal riigieelarvesse lisaks 129 miljonit eurot. Järgmisel aastal peaks tänu alkoholiaktsiisi viieprotsendilisele tõusule riigieelarvesse laekuma lisaks seitse miljonit, 2014. aastal 22 miljonit, 2015. aastal 40 miljonit ja 2016. aastal 60 miljonit eurot.

Aktsiisitõus mõjutab erinevaid tootegruppe erinevalt, kuid seadusemuudatusest tingitud toodete hinnatõus jääb järgmisel aastal 0,6–3 protsendi vahele.

Tulevast aastast kallineb liiter õlut aktsiisitõusu tõttu umbes ühe protsendi ehk kaks eurosenti ning 0,7 liitrine veinipudel kallineb 0,6 protsenti ehk neli senti. Kõige suurem on seadusemuudatuse mõju viina hinnale, mis tõuseb järgmisel aastal kolm protsenti ehk üheliitrise pudeli puhul ligikaudu 36 senti.

2016. aastal oleks hinnatõus võrreldes 2012. aastaga veinil umbes kaks protsenti, õllel umbes neli protsenti ning viinal ligikaudu 13 protsenti.

Seadus jõustub tulevast aastast.

Reisilaeval kaasreisija pussitamise eest vanglakaristust kandev Jaan Luppe sai neljapäeval Tartu maakohtu otsusel karistusaega juurde, kuna hammustas vangivalvurit sõrmest.

Kohus tunnistas Luppe (28) kokkuleppemenetluses süüdi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega ning määras talle kolmekuulise vangistuse. Koos talle varem mõistetud, kuid praeguseks kandmata karistusega peab ta kandma kahe aasta kümne kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus neljapäeva. Menetluskulude katteks peab Luppe tasuma kokku 275 eurot.

Süüdistuse järgi kasutas Tartu vanglas karistust kandnud Luppe selle aasta 27. novembril kella 18.23 paiku täieliku läbiotsimise käigus füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitva vangivalvuri suhtes. Luppe hammustas valvurit sõrmest, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Harju maakohus mõistis Luppe tunamullu aprillis süüdi tapmiskatses. Sama aasta mai lõpus muutis Tallinna ringkonnakohus kuriteo kvalifikatsiooni ja mõistis mehe süüdi raskete tervisekahjustuse tekitamises. Samas jättis ringkonnakohus samaks esimeses kohtuastmes Luppele määratud kuue aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Ringkonnakohus arutas Luppe kaasust süüdistatava kaitsja apellatsioonkaebuse alusel, milles kaitsja taotles oma kliendi õigeks mõistmist.

Politsei uurimisandmetel pussitas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Luppe 2009. aasta talvel Tallinki reisilaeval Romantika kaasreisijat ja tekitas kannatanule eluohtlikke vigastusi. Pussitamisega lõppenud sündmused said alguse ööl vastu 27. jaanuari Tallinnast Stockholmi teel olnud reisilaeval Romantika, kus kaks sõpruskonda läksid joomingu ajal tülli. Konflikt päädis pussitamisega, mille käigus sai eesti mees raskelt vigastada.

Laeva meeskond andis kannatanu poolel teel Rootsi üle Ahvenamaa meedikutele ja ta viidi Marienhamni haiglasse. Seejärel jätkas alus teekonda Stockholmi ja naasis sealt 28. jaanuari hommikul Tallinna.

Laeval olid Tallinnas vastas politseinikud, kes viisid juhtunuga seotud isikud ütluste andmiseks politseiosakonda.

Parvlaev Tallink Silja Serenade vajus reedel Helsingi lähedal veidi kreeni, kui pöörde tegemise ajal tabas alust tugev tuuleiil ja võimas laine, vahendas Soome uudisteagentuur STT.

Laeva kapten Antti Rossi ütles STT-le, et kreen ei olnud väga suur, kuid ootamatuse tõttu tundus see suurena. Hinnanguliselt oli kreen umbes 10 kraadi.

Silja Serenade ootas reede pärastlõunal Helsingi lähedal tuule nõrgenemist.

Rossi avaldas lootust, et tagasitee Rootsi sujub taganttuule abil rahulikumalt, kuigi lained on endiselt kõrged.

Soome lahel mõõdeti reedel tormituule kiiruseks 29 meetrit sekundis ning laine kõrguseks maksimaalselt 9,4 meetrit, selgus Kirkkonummi Mäkiluoto meteoroloogiajaama andmetest.

Viimati mõõdeti nii kõrge laine 2001. aasta novembris.