Kui mullu tabati Eestis ebaseaduslikul rändel olevaid välismaalasi kokku 132, siis on tänavu kätte saadud juba 268 sellist isikut ning piirivalve näeb selliste juhtumite kasvutendentsi, kirjutab Postimees.

«25. novembri seisuga on 268 ebaseaduslikku rändajat kinnipeetud ja juhtumeid on 135,» teatas politsei ja piirivalveameti piirivalveosakonna teabebüroo riskianalüüsi talituse juht piirivalvemajor Ago Tikk. Mullu tabati terve aasta peale 132 isikut ja juhtumeid oli 82. «Päris palju on ka neid, keda pole kättesaadud,» lisas Tikk.

Tikk seletas, et ebaseaduslik ränne tähendab kõiki neid juhtumeid, kus välismaalased üritavad Eestisse siseneda ebaseaduslikult, kasutades selleks võltsitud, kehtetuid dokumente või liigutakse üle piiri mitte selleks ettenähtud kohas reeglina ühegi dokumendita.

Suurim liik on viisa väärkasutamine. Üha enam välismaalasi taotlevad Eesti või mõne teise EL-i liikmesriigi viisat selleks, et saada seaduslikku võimalust Schengeni alale sisenemiseks ja seal ebaseaduslikult elama või tööle asumiseks, kirjutab Postimees.

«Surve idapoolt on oluliselt suurenenud – me teame, et Venemaa on viimase pooleteist aasta jooksul karmistanud oma migratsioonipoliitikat ja asunud likvideerima ebaseaduslikke tehaseid,» rääkis ta. «Ehitusel töötavad mustalt mitmed SRÜ riikide kodanikud ja kui neid pigistatakse, siis nad tahavad kuhugi edasi liikuda.»

Tikk seletas, et need, kes tabatakse ebaseaduslikult ületuselt välispiiril, saadetakse reeglina tagasi päritoluriiki. Sisepiiri puhul antakse nad üle liikmesriigile, mille kaudu on sisenetud.

«Selle aasta jooksul räägime mitmekümnetest Gruusia kodanikust, kes on palunud Läti riigilt rahvusvahelist kaitset ja selle taotlemise varjus tegelikult üritatakse edasi liikuda läbi Eesti Rootsi kuningriiki – nemad oleme saatnud tagasi Lätti,» ütles Tikk Postimehele.

Tänavu on Eestis ebaseaduslikult rändelt tabatud 78 Aasia ja 13 Aafrika päritolu inimest, 70 Venemaa, 61 Gruusia, 45 SRÜ riikide kodanikku ja üks ameeriklane.

Sageli saadakse ebaseaduslikud rändajad kätte rutiinse kontrolli või profileerimise käigus Tallinna erinevatest kohtadest – sadamast, lennujaamast, linnast.

Tiku sõnul ei sõltu ebaseadusliku rände suurenemine piirivalve tegevusest. «Meie tegevusest sõltub avastamise hulk, sest rändesurvet reguleerivad näiteks sõjad, katastroofid, rasked elamistingimused jne,» lausus ta. «Neid inimesi on potentsiaalselt liikvel sadu tuhandeid ja selles valguses ütleme, et on näha jätkuvat kasvutendentsi. Tuleb olla realistlik ja vaadata, kuidas survega hakkama saada.»

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi läheb ilm iga päevaga aina külmemaks ning uue nädala alguseks võib õhutemperatuur langeda koguni 15 miinuskraadini.

Neljapäeval saab madalrõhuala soojemat ja niiskemat õhku lisaks. Öösel tekib Kesk-Euroopa kohal uus aktiivne osatsüklon, mis liigub kiiresti kirdesse. Eesti jääb madalrõhkkonna põhjaserva ja päeva jooksul selle haare tugevneb. Aeg-ajalt sajab lund ja lörtsi, on tuisuoht. Õhtu poole muutub sadu lõunapoolsetes maakondades intensiivsemaks. Puhub tugev ida- ja kirdetuul, puhangud ulatuvad 15, saartel ja rannikul 17-20 m/s. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel nulli ja viie külmakraadi vahel.

Reedel tuleb madalrõhkkond põhja poole ja jõuab õhtuks Läti kohale. Lume- ja lörtsisadu muutub intensiivseks ja tuiskab. Päeval võib Kagu-Eestis ka vihma tulla ja siis on jäiteoht suur. Puhub tugev kirdetuul, puhangud ulatuvad sisemaal kuni 18, põhjarannikul enne keskööd üle 20 m/s. Päeva jooksul sisemaal ja ka saartel tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel kahest kaheksa külmakraadini, Eesti lõunaservas võib nulli ümbrusse tõusta.

Laupäeval muutub põhjapoolne külm kõrgrõhuala võimsamaks ega lase madalrõhkkonda edasi liikuda. Nõnda eemaldub madalrõhkkond Läänemerele ja nõrgeneb. Eesti jääb selle servaalale. Aeg-ajalt sajab lund, kuid sajuhulk on juba väiksem. Külma on 2-8, hommikul kohati 10 kraadi.

Pühapäeval madalrõhkkond nõrgeneb ja hääbub. Valdavaks saab külm õhumass. Sadusid on harva ja need on enamasti nõrgad, vaid merelt rannikualadele jõudvaist pilvedest võib sadu intensiivne olla. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel kolme ja kaheksa miinuskraadi vahel, selgema ilma korral langeb öösel sisemaal alla 10 miinuskraadi.

Esmaspäeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ja saju tõenäosus on väiksem. Üksnes rannikualadel võib ikka lund või lörtsi sadada. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel viie ja 12 miinuskraadi vahel. Kui aga taevas terveks ööks selgineb, võivad termomeetrinäidud 15 miinuskraadi ümbrusse langeda.

Teisipäeval püsib Eesti kohal külm õhumass. Kõrgrõhkkonna mõju on tugevam ja sadusid harva. Tuul on nõrk. Öösel on külma  6-12, selgema taeva all 15 kraadi, päeval 3-8 kraadi.

Kolmapäeval on Eesti kohal kõrgrõhuvöönd. Sadusid on vähe, tuul on nõrk ja ilm külm.

President Toomas Hendrik Ilves väljendas Leedus toimunud Balti riikide presidentide kohtumisel oma pettumust Leedu valitsuse seisukohtade muutumise pärast Visaginase tuumajaama projekti suhtes.

"Pean tunnistama, et Eesti on teatud mõttes pettunud," ütles Ilves ajakirjanikele pärast Kaunase lähedal Raudondvarise lossis toimunud kolme Balti riigi presidentide kohtumist.

Ilvese sõnul on läbirääkimistega kaotatud kuus ja pool aastat ning nüüd jääb ebaselgeks, kas projekti üldse edasi arendatakse.

"Kuus ja pool aastat tagasi Trakais leppisime kokku, et meie kolm riiki selle ehitavad. Pärast otsustati meilt nõu küsimata, et neli, siis jälle kolm riiki. Ja nüüd me ei tea, kas üldse midagi juhtub," ütles Ilves.

"Selle kuue ja poole aasta jooksul me teisi variante ei planeerinud, sest me tegelesime selle projektiga," lisas Ilves.

Leedu president Dalia Grybauskaitė kommenteeris omalt poolt, et enne uue valitsuse programmi kinnitamist on liiga vara spekuleerida, kas tuumaenergia projekti arendamine jätkub või mitte.

Eesti presidendikantselei teatel kinnitas Eesti riigipea Balti riikide presidentide kohtumisel, et Eesti ootab Leedu uue valitsuse lõplikku ametlikku seisukohta Visaginase tuumajaama projekti tuleviku osas ning on eelkõige mures uute elektriühenduste projektide arendamise võimaliku pidurdumise osas, eriti Leedu-Poola suunal.

Ilvese sõnul on endiselt ebaselge, kuidas Balti riigid tagavad oma energeetilise sõltumatuse. "Meie kõigi huvides on, et kõik Balti riigid vabaneksid Euroopa Liidu energiasaare staatusest," kinnitas ta.

President Ilves avaldas ka toetust Leedu eesistumise prioriteetidele Euroopa Liidu Nõukogus tuleva aasta teisel poolel, mille seas on energiajulgeolek, Idapartnerlus, ühtlustatud piirihaldamise tugevdamine ning Läänemere strateegia.

"Need on olulised teemad nii Balti riikidele kui kogu Läänemere piirkonnale ja laiemalt ka Euroopa Liidule," sõnas Eesti riigipea.

Siseministeerium näeb päästeametile 2013. aasta täiendavaks palgarahaks ette ligi 2,45 miljonit eurot, mis võimaldab korrastada päästjate palgasüsteemi ja tõsta kõikide päästjate palka vähemalt viis protsenti.

„Siseministeeriumi peamiseks prioriteediks on 2013. aastal inimvara ehk turvalisust tagavate inimeste väärtustamine ja palga tõstmine.Päästeameti järgmise aasta täiendav palgaraha 2 445 539 eurot võimaldab päästjatel tõsta palka vähemalt viis protsenti,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

Palgatõusust saavad osa nii päästjad kui ka päästespetsialistid, kuid ametikohtade lõikes on palgatõusu suurused erinevad. „Päästjate palgasüsteemi korrigeerimise tulemusena tõstetakse eelkõige madalamatel astmetel asuvate töötajate palka, kes oma tööülesannete olemusest lähtuvalt seavad end igapäevaselt ohtu ja riskivad eluga. Palgatõus puudutab kokku 1352 päästjat,“ selgitas Vaher.

Palk tõuseb ka kõigil teistel eelkõige kõrgendatud riskiga ametikohtadel ehk meeskonnavanematel, rühmapealikel ja operatiivkorrapidajatel, kellel on igapäevastel tulekahjudel ja muudel õnnetustel päästetöö juhina väga vastutusrikas ning keerukas töö. Kokku on selliseid ametikohti 425.

Siseministri hinnangul on oluliseks palgatõusu eelduseks palgareform ehk palgasüsteemide korrastamine päästeametis. „Korrastamisega kaasnevad selgemad tasustamispõhimõtted ja konkurentsivõimelisem palk. Meie pikaajalisem eesmärk on päästeametis kaotada põhjendamatud regionaalsed palgaerinevused samal tasemel tööd tegevate päästeteenistujate vahel. Pikemas perspektiivis peame oluliseks eristada päästeteenistujate palka ainult tulenevalt tööspetsiifikast ja -koormusest,“ ütles Vaher.

Ta lisas, et täiendavate vahendite abil palgasüsteemi korrastamine peab motiveerima ka päästeasutuses karjääri jätkamist.

Kokku on päästeameti palgafond järgmisel aastal üle 33,1 miljoni euro. Päästeametis töötab käesoleva aasta 1. novembri seisuga 2382 inimest.