Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi läheb ilm iga päevaga aina külmemaks ning uue nädala alguseks võib õhutemperatuur langeda koguni 15 miinuskraadini.

Neljapäeval saab madalrõhuala soojemat ja niiskemat õhku lisaks. Öösel tekib Kesk-Euroopa kohal uus aktiivne osatsüklon, mis liigub kiiresti kirdesse. Eesti jääb madalrõhkkonna põhjaserva ja päeva jooksul selle haare tugevneb. Aeg-ajalt sajab lund ja lörtsi, on tuisuoht. Õhtu poole muutub sadu lõunapoolsetes maakondades intensiivsemaks. Puhub tugev ida- ja kirdetuul, puhangud ulatuvad 15, saartel ja rannikul 17-20 m/s. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel nulli ja viie külmakraadi vahel.

Reedel tuleb madalrõhkkond põhja poole ja jõuab õhtuks Läti kohale. Lume- ja lörtsisadu muutub intensiivseks ja tuiskab. Päeval võib Kagu-Eestis ka vihma tulla ja siis on jäiteoht suur. Puhub tugev kirdetuul, puhangud ulatuvad sisemaal kuni 18, põhjarannikul enne keskööd üle 20 m/s. Päeva jooksul sisemaal ja ka saartel tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel kahest kaheksa külmakraadini, Eesti lõunaservas võib nulli ümbrusse tõusta.

Laupäeval muutub põhjapoolne külm kõrgrõhuala võimsamaks ega lase madalrõhkkonda edasi liikuda. Nõnda eemaldub madalrõhkkond Läänemerele ja nõrgeneb. Eesti jääb selle servaalale. Aeg-ajalt sajab lund, kuid sajuhulk on juba väiksem. Külma on 2-8, hommikul kohati 10 kraadi.

Pühapäeval madalrõhkkond nõrgeneb ja hääbub. Valdavaks saab külm õhumass. Sadusid on harva ja need on enamasti nõrgad, vaid merelt rannikualadele jõudvaist pilvedest võib sadu intensiivne olla. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel kolme ja kaheksa miinuskraadi vahel, selgema ilma korral langeb öösel sisemaal alla 10 miinuskraadi.

Esmaspäeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ja saju tõenäosus on väiksem. Üksnes rannikualadel võib ikka lund või lörtsi sadada. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel viie ja 12 miinuskraadi vahel. Kui aga taevas terveks ööks selgineb, võivad termomeetrinäidud 15 miinuskraadi ümbrusse langeda.

Teisipäeval püsib Eesti kohal külm õhumass. Kõrgrõhkkonna mõju on tugevam ja sadusid harva. Tuul on nõrk. Öösel on külma  6-12, selgema taeva all 15 kraadi, päeval 3-8 kraadi.

Kolmapäeval on Eesti kohal kõrgrõhuvöönd. Sadusid on vähe, tuul on nõrk ja ilm külm.

President Toomas Hendrik Ilves väljendas Leedus toimunud Balti riikide presidentide kohtumisel oma pettumust Leedu valitsuse seisukohtade muutumise pärast Visaginase tuumajaama projekti suhtes.

"Pean tunnistama, et Eesti on teatud mõttes pettunud," ütles Ilves ajakirjanikele pärast Kaunase lähedal Raudondvarise lossis toimunud kolme Balti riigi presidentide kohtumist.

Ilvese sõnul on läbirääkimistega kaotatud kuus ja pool aastat ning nüüd jääb ebaselgeks, kas projekti üldse edasi arendatakse.

"Kuus ja pool aastat tagasi Trakais leppisime kokku, et meie kolm riiki selle ehitavad. Pärast otsustati meilt nõu küsimata, et neli, siis jälle kolm riiki. Ja nüüd me ei tea, kas üldse midagi juhtub," ütles Ilves.

"Selle kuue ja poole aasta jooksul me teisi variante ei planeerinud, sest me tegelesime selle projektiga," lisas Ilves.

Leedu president Dalia Grybauskaitė kommenteeris omalt poolt, et enne uue valitsuse programmi kinnitamist on liiga vara spekuleerida, kas tuumaenergia projekti arendamine jätkub või mitte.

Eesti presidendikantselei teatel kinnitas Eesti riigipea Balti riikide presidentide kohtumisel, et Eesti ootab Leedu uue valitsuse lõplikku ametlikku seisukohta Visaginase tuumajaama projekti tuleviku osas ning on eelkõige mures uute elektriühenduste projektide arendamise võimaliku pidurdumise osas, eriti Leedu-Poola suunal.

Ilvese sõnul on endiselt ebaselge, kuidas Balti riigid tagavad oma energeetilise sõltumatuse. "Meie kõigi huvides on, et kõik Balti riigid vabaneksid Euroopa Liidu energiasaare staatusest," kinnitas ta.

President Ilves avaldas ka toetust Leedu eesistumise prioriteetidele Euroopa Liidu Nõukogus tuleva aasta teisel poolel, mille seas on energiajulgeolek, Idapartnerlus, ühtlustatud piirihaldamise tugevdamine ning Läänemere strateegia.

"Need on olulised teemad nii Balti riikidele kui kogu Läänemere piirkonnale ja laiemalt ka Euroopa Liidule," sõnas Eesti riigipea.

Siseministeerium näeb päästeametile 2013. aasta täiendavaks palgarahaks ette ligi 2,45 miljonit eurot, mis võimaldab korrastada päästjate palgasüsteemi ja tõsta kõikide päästjate palka vähemalt viis protsenti.

„Siseministeeriumi peamiseks prioriteediks on 2013. aastal inimvara ehk turvalisust tagavate inimeste väärtustamine ja palga tõstmine.Päästeameti järgmise aasta täiendav palgaraha 2 445 539 eurot võimaldab päästjatel tõsta palka vähemalt viis protsenti,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

Palgatõusust saavad osa nii päästjad kui ka päästespetsialistid, kuid ametikohtade lõikes on palgatõusu suurused erinevad. „Päästjate palgasüsteemi korrigeerimise tulemusena tõstetakse eelkõige madalamatel astmetel asuvate töötajate palka, kes oma tööülesannete olemusest lähtuvalt seavad end igapäevaselt ohtu ja riskivad eluga. Palgatõus puudutab kokku 1352 päästjat,“ selgitas Vaher.

Palk tõuseb ka kõigil teistel eelkõige kõrgendatud riskiga ametikohtadel ehk meeskonnavanematel, rühmapealikel ja operatiivkorrapidajatel, kellel on igapäevastel tulekahjudel ja muudel õnnetustel päästetöö juhina väga vastutusrikas ning keerukas töö. Kokku on selliseid ametikohti 425.

Siseministri hinnangul on oluliseks palgatõusu eelduseks palgareform ehk palgasüsteemide korrastamine päästeametis. „Korrastamisega kaasnevad selgemad tasustamispõhimõtted ja konkurentsivõimelisem palk. Meie pikaajalisem eesmärk on päästeametis kaotada põhjendamatud regionaalsed palgaerinevused samal tasemel tööd tegevate päästeteenistujate vahel. Pikemas perspektiivis peame oluliseks eristada päästeteenistujate palka ainult tulenevalt tööspetsiifikast ja -koormusest,“ ütles Vaher.

Ta lisas, et täiendavate vahendite abil palgasüsteemi korrastamine peab motiveerima ka päästeasutuses karjääri jätkamist.

Kokku on päästeameti palgafond järgmisel aastal üle 33,1 miljoni euro. Päästeametis töötab käesoleva aasta 1. novembri seisuga 2382 inimest.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatab lähipäevil ägeneva madalrõhkkonnaga kaasneva tuisu ja lumesaju eest, mis raskendab liiklusolusid nii maal kui merel.

Madalrõhkkonna põhjaserv kattis kolmapäeva hommikul Eesti lumega. Tasapisi lisandub lund juurde ka ööl vastu neljapäeva.

Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks. Kõrgemates õhukihtides laieneb tsüklonaalne süsteem Läänemere ümbrusest Vahemereni ja sealt liigub soe õhk põhja-kirde suunas. Samal ajal saab 60-ndast laiuskraadist põhja pool valdavaks külm õhumass ja idakaarest voolab Venemaa põhjaaladelt külma veel juurde.

Lõuna poolt tuleva sooja ja niiske õhu ning põhjapoolse külma vahel muutub kontrast järjest teravamaks. Energia lisandumine annab tõuke uue osatsükloni tekkeks. Kujuneb see välja ööl vastu neljapäeva Kesk-Euroopa kohal ja liigub kiiresti edasi kirdesse.

Neljapäeva päeva jooksul jõuab tsüklon Leedu piirile ja surve Eestile suureneb. Aeg-ajalt sajab lund ja tuiskab. Õhtupoolikul muutub sadu lõunapoolsetes maakondades tihedamaks. Ida- ja kirdetuul läheb tugevamaks, puhangud ulatuvad sisemaal 15, saartel ja rannikul 17-20 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -5 kraadi.

Reede öö tuleb sajune, tuisune ja väga tugeva tuulega. Mandril on sadu intensiivne, võib lisanduda 4-10 sentimeetrit lund. Puhub ida- ja kirdetuul 8-15, puhanguti 18, öö hakul põhjarannikul üle 20 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni -8 kraadi.

Reede päeval on sadu intensiivsem veel põhjarannikul ja siin jätkub ka tuisk. Sisemaal tuisuoht väheneb, kuid lund ja lörtsi tuleb lisaks. Kagu-Eestis pole välistatud ka vihm ja kuna õhutemperatuur on miinuspoolel, siis seal võib tekkida maha jäitekiht.

Nädalavahetusel jäävad sajud harvemaks ja ilm muutub külmemaks. Seega suureneb temperatuuri kontrast merealade vee ja õhu vahel. Mere ja lahtede kohal on soodsad tingimused pilvede arenguks, mis rannikule jõudes võivad tihedaid lumehooge puistata.

Nõnda on lähiaja ilmaolud väga keerulised ja liiklustingimused rasked.