Ansip ja Vaher andsid üle kodanikupäeva aumärgid

Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher andsid Stenbocki majas toimunud pidulikul vastuvõtul 14 silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid, millega tänasid neid ühiskonnaelu kujundamisse antud panuse ja aktiivse tegevuse eest.

Peaminister Andrus Ansip tänas kõiki laureaate, et nad on teinud rohkem kui neilt on oodatud, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. „Kui kõik teeksid nii, siis edeneks meie riik veelgi kiiremini. Suur tänu teile,“ ütles valitsusjuht. Tema sõnul ei saa kodanik olla riigi suhtes kui klient, sest kodanik vastutab oma riigi tuleviku eest. Peaminister kinnitas, et valitsus on püüdnud riiki juhtida vastutustundlikult, et seeoleks tugevam, rikkam ja hästi kaitstud. „Ma olen veendunud, et meie kodanikkond tegutseb samuti vastutustundlikult,“ ütles Ansip.

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles oma sõnavõtus, et kodanikutunnet ei saa tekitada käsukorras, vaid see peab tulema südamest. Ministri sõnul tunnustatakse kodanikupäeval just selliseid tegusid, mille peamine motivatsioon on teiste teenimine. „Loodan, et teie eeskuju nakatab üha rohkemaid ja ka järeltulevaid põlvkondi,“ ütles minister, kelle sõnul väärib tegude kõrval tunnustust ka laureaatide hoiak. „Teie olete teinud oma tegusid tunnustusest hoolimata,“ sõnas Vaher.

Aumärgi saajate poolt võttis sõna Dein-Tom Tõnsing, kes on Kaitseliidu peastaabi vanemspetsialist, pikaajaline abipolitseinik ja Tallinna kesklinna politseijaoskonna abipolitseinike juhtfiguur. „Me teeme kõik päevast päeva midagi oma kogukonna tarvis ja seda selleks, et meil ja meie lähedastel oleks siin riigis parem elada,“ ütles Tõnsing, kelle sõnul hea kodanik ei oota, et riik tema eest kõik ära teeb, vaid teeb ise. „Ja me rõõmustame kui meid kiidetakse,“ ütles ta. Tõnsingu hinnangul teeb hea kodanik konstruktiivset kriitikat, ka oma riigijuhtide suhtes. „Võtke rohkem aega kuulata – head kodanikud ei soovi halba,“ ütles ta, rõhutades, et üksteisele vastandudes vaid kaugenetakse teineteisest. „Kui prooviks olla tänasest veelgi paremad ja mõistvamad – hoolime ja austame üksteist. Kõik saab alguse meist endist – teha midagi head on palju kergem, kui teha midagi halba,“ ütles Tõnsing.

Selle aasta kodanikupäeva moto „Väärikalt läbi elu“ on inspireeritud Eesti filmi 100. juubelist ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusest aastast Euroopas. Aumärkide saajate kandidaate esitasid maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi, samuti mitmed eraisikud. Ettepanekuid laekus kokku 31, mille vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud riigiasutuste ja kodanikeühenduste esindajatest koosnev komisjon.

Kodanikupäeva aumärgid otsustati anda Elve Joonile, Ülle Kauksile, Hans Veimannile, Henno Sepale, Heino Kerdele, Arvo Tarmulale, Helle Anijärvele, Enno Ottisele, Dein-Tom Tõnsingule, Pille Kaiselile, Kairit Numale, Elvira Reimanile, Urve Toompuule ja Liia Hännile.

Viljandi maavalitsuse esitatud Elve Joon on endine õpetaja ja külaliikumise ühenduse „Kodukant“ Viljandimaa aktiivne eestvedaja juba üle 10 aasta, küla- ja seltsielu arendaja nii kohalikul kui maakondlikul tasandil.

Meremäe valla esitatud Ülle Kauksi on vabakutseline kirjanik, tegutsenud aktiivselt seto pärandkultuuri säilimise nimel ja kaasanud ka kogukonda kohuse- ja vastutustundlikult suhtuma oma esivanemate pärandisse.

Rapla maavanema Tiit Leieri esitatud Hans Veimann on 42-aastase staažiga Märjamaa Kultuurimaja kinomehaanik.

Pärnu maavanema Andres Metsoja esitatud Henno Sepp on rahvakultuuri säilitaja ning seltsielu ja huvitegevuse eestvedaja Pärnus, Pärnumaa külapillimeeste päevade ja akordionistide ning filatelistide aastakokkutulekute peakorraldaja.

Hiiu maavanema Riho Rahuoja esitatud Heino Kerde on üks Vabadusvõitlejate ja Represseeritute Hiiumaa Ühingu asutajatest. Tema elutööks kujunes Teise maailmasõja rinnetel hukkunud hiidlastele monumendi püstitamine Kärdla parki.

Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu esitatud Arvo Tarmula on ajalehe Lääne Elu fotograaf, 75-aastane kroonik, kes on kogu elu tegelenud fotograafiaga ning jäädvustanud piltidesse kogu Läänemaa ning seega talletanud rohkelt hindamatu väärtusega kohalikku ajalugu.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit MTÜ Mondo ettepanekul esitatud Helle Anijärv on Tartu Hiie kooli geograafia- ja majandusõpetuse õpetaja, kellel on pikaajaline praktiline kogemus ja mitmekülgsed teadmised kuulmise ja kõne erivajadustega lastega töötamisel. Tema eestvedamisel osalevad õpilased paljudes Euroopa Liidu ja ülemaailmsetes projektides ning tema juhendamise ja tegutsemise tulemusena kuulub Tartu Hiie Kool UNESCO Ühendkoolide võrgustiku koosseisu.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esitatud Enno Ottis on ametilt turvamees ja abipolitseiniku teenistuses alates abipolitseinike formuleeringu loomisest Põltsamaal 2002. aasta aprillis ning Põltsamaa konstaablijaoskonna teeninduspiirkonna parim abipolitseinik nii tegevuse mahult kui kvaliteedilt.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esitatud Dein-Tom Tõnsing on Kaitseliidu peastaabi vanemspetsialist, pikaajaline abipolitseinik ja Tallinna kesklinna politseijaoskonna abipolitseinike juhtfiguur ning enda tegevusega aidanud Põhja prefektuuri abipolitseinike värbamisel ja kaasamisel ning abipolitseinike tegevuse tutvustamisel.

Lihula vallavalitsuse esitatud Pille Kaisel on Metsküla algkooli direktor ning Matsalu-Metsküla kogukonna ühendaja ja arendaja.

Põlva maavanem Ulla Preeden esitatud Kairit Numa on Põlvamaa puuetega inimeste koja tegevdirektor alates 1997. aastast ja aktiivne ja järjepidev Põlvamaa puuetega inimeste koja arendaja, korraldades teabepäevi ja koolitusi ning edendades koostööd erinevate puuetega inimeste ühenduste vahel. Samuti on ta aktiivne ühiskondliku elu tegelane, kelle eestvedamisel tegutseb ka Põlva toidupank.

Välisministeeriumi esitatud Elvira Reiman on Peterburi Eesti seltsi kauaaegne juhatuse liige ja organiseerimis- ja teavitamistöö eest vastutaja.

Loksa linnavalitsuse, SA Loksa Kultuur ja Loksa gümnaasiumi esitatud Urve Toompuu on Loksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, silmapaistev ja tulemuslik aineõpetaja, MTÜ Viinistu Külaseltsi juhatuse liige ja küla kultuuriliste sündmuste korraldaja, Viinistu küla ajaloo koguja ja muuseumi varade haldaja ning Viinistu hümni autor.

Välisministeeriumi esitatud Liia Hänni on e-Riigi akadeemia sihtasutuse e-demokraatia programmi direktor, rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse Eesti vabaühenduste ümarlaua eestvedaja ja Eesti Vabariigi kodanikukasvatuse järjekindel edendaja, kodaniku ja riigi vahelise dialoogi võimaluste leidja ning dialoogis sündinud ideede realiseerimise innukas toetaja.

26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Seda kuupäeva on alates 1998. aastast tähistatud kodanikupäevana, mille eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja tõsta kodanikuuhkust. Päev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Kodanikupäeval peaministri ja siseministri poolt jagatavad aumärgid on tänuks ning tunnustuseks loovatele, tegusatele ja ettevõtlikele inimestele Eesti ühiskonda panustamise eest.