Statistikaameti andmeil kasvas kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk maakonniti aastaga enim Järva maakonnas, kasvades 10,8 protsenti 691 euroni

Tallinnas kerkis kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk aastaga 5,9 protsenti 987 eurole. Harju maakonnas oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 970 eurot, kasvades aastaga kuus protsenti.

Hiiumaal ja Põlva maakonnas kasvas keskmine brutopalk aastaga 9,1 protsenti, olles vastavalt 708 ja 727 eurot, Lääne-Viru maakonnas kerkis keskmine palk üheksa protsenti 735 euroni.

Keskmine brutokuupalk langes aastaga üksnes Jõgeva maakonnas, kus keskmine palk oli kolmandas kvartalis 613 eurot, mis on 5,9 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

Eesti keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 855 eurot ja brutotunnipalk 5,21 eurot, võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk 5,7 protsenti ja brutotunnipalk 8,1 protsenti.

Kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk eurodes ja palga aastane muutus protsentides oli maakondade kaupa järgmine:

Tänavu on alaealiste kuritegevus Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas ligi poole võrra kasvanud ning eriti teevad politseinikele muret korterivargused, kirjutab Tallinna linnavalitsuse väljaanne Pealinn.

Politseistatistika kohaselt on 14-17-aastastest noortest väär- või kuriteoga arvel iga kolmas. Põhja prefektuuri vanemkomissari Ly Kallase sõnul tekitab muret tõsiasi, et noored on muutunud agressiivsemaks – kehaliste väärkohtlemiste arv on kasvanud kümnendiku võrra. «Jalaga kõhtu, rusikaga näkku – päris räiget peksmist on viimasel ajal palju,» nentis Kallas. «Ka selja tagant minnakse ligi ja taotakse selga, vahel on kurikas või puuroigas abiks. Noorte vägivallakuriteod kasvavad iga aastaga.»

Kuigi füüsilist vägivalda kasutavad rohkem poisid, paistavad tüdrukute teod tihti silma erakordse julmuse poolest. «Kui tüdrukud hakkavad mõnitama või kiusama, võib nende julmus päris kaugele minna. On alaealisi tüdrukuid, kes oma tegudega annavad poistelegi silmad ette, ja lihtsam on küsida, mida nad teinud ei ole, kui et mida nad teinud on,» ütles Kallas Pealinnale.

Lisaks on alaealiste kuritööstatistikas aastaga peaaegu poole võrra kasvanud ka röövimiste arv.

Kõige suurema osa – üle poole – noorte kriminaaltegudest moodustavad siiski vargused. «Sealjuures teeb muret, et üle mitme aasta on taas kasvamas selliste varguste hulk, kus minnakse vanemate äraolekul sõbra-tuttava poole ja tehakse vanemate ehte- või rahakarp tühjaks,» rääkis Kallas, kelle sõnul on sellisel puhul langenud noorte saagiks päris suuri summasid, näiteks ema-isa kogutud autoraha.

Kallase sõnul on alati olnud ka selliseid lapsi, kes käivad poes näppamas sellepärast, et neil on kõht tühi. «Selliseid lapsi me vastutusele ei võta,» ütles ta.

Kallase hinnangul on alaealiste retsidiivsuse taga paljudel juhtudel kodune olukord. «Olen kohtunud lapsevanematega, kes lapse vägivaldust õigustades nurisevad, et koolis pole suitsutuba – lapsel pole kohta, kus koolipingeid maandada. Kui kodu on nõrk, on lapse käitumist raske muuta,» rääkis Kallas.

Terviseameti andmetel hammustasid loomad tänavu kümne kuuga inimesi 1425 korda, mida on kümnendiku võrra vähem kui mullu samal ajal.

Mullu hammustasid loomad kümne kuuga inimesi 1584 korda, seega on loomahammustustega arsti poole pöördunud inimeste arv vähenenud 10 protsendi võrra, selgub terviseameti kümne kuu ülevaatest.

Enim saavad inimesed hammustada koertelt, selliseid juhtumeid oli kümne kuuga 1002 ehk 70,3 protsenti kõigist hammustusjuhtumitest. Kassid hammustasid kümne kuuga inimesi 370 korda, mis moodustab 26 protsenti kõigist hammustustest.

Teistest enam hammustavad inimesi ka rotid, selliseid juhtumeid oli kümne kuuga 18 ehk 1,3 protsenti juhtumitest.

Neli korda hammustasid kümne kuuga inimesi oravad ning kolm korda hiired, kährikud ja tuhkrud. Kaks korda hammustasid sel ajavahemikul inimesi deegud, metskitsed ja nirgid.

Ühe korra hammustasid kümne kuu jooksul inimest hamster, hobune, hunt, ilves, kobras, küülik, merisiga, mutt, mäger, nugis, papagoi, rebane, rohtlahaukur, siil, vares ja veis.

Prantsusmaal pühapäeval lõppeval lühirajaujumise EM-il sai Triin Aljand naiste 50m vabaujumise finaalis 24,24-ga hõbemedali ning Martti Aljand meeste 100m kompleksujumises uue Eesti rekordi 52,92-ga pronksmedali.

Martin Liivamägi oli kompleksujumise finaalis 53,57-ga kuues.

Naiste 50m vabaujumise kuldmedal läks valgevenelannale Aleksandra Herasimeniale ajaga 23,85 ning pronks taanlannale Jeanette Ottesen Gray'le 24,33-ga.

Meeste 100 m kompleksi kulla võitis 51,89-ga venelane Vladimir Morozov. Poolel distantsil juhtinud sloveen Peter Mankoc finišeeris teisena ajaga 52,64.

Eesti võitis EM-ilt kokku kolm medalit. Martti Aljand oli varem pälvinud hõbeda 100m rinnulidistantsilt.