Eesti peaminister Andrus Ansip nimetas reedel Brüsselis toimunud Euroopa Liidu eelarveläbirääkimiste tippkohtumist optimistlikuks ja avaldas lootust, et uuel aastal jõuavad kõik liikmesriigid ühenduse pikas eelarves kokkuleppele.

„Ma lahkun siit märksa paremas tujus, kui ma siia saabusin,“ ütles Ansip reede õhtul BNS-ile. Ta lisas, et eelarvekõnelused kulgesid „heas vaimus“ ja üldiseks tonaalsuseks oli soov sõlmida pikk eelarve kõigi 27 liikmesmaa vahel.

„Kokkuleppe saavutamine on täiesti võimalik,“ sõnas peaminister. Ta viitas Eesti jaoks positiivsetele arengutele, kus Balti riikide põllumajandustoetused hakkavad kasvama ja suurenevad ka Eestile mõeldud ühtekuuluvuspoliitika fondi vahendid.

„Arengud meile olulistes küsimustes on olnud soodsad, aga vara on rõõmustada, sest eelarvet veel ei ole,“ ütles Ansip BNS-ile. Ta lisas, et endiselt on jätkumas olukord, kus „Eesti saab ühe EL-i eelarvesse makstud euro eest vastu neli eurot“.

Ansipi sõnul said EL-i liikmesmaad aru, et elada üheaastase eelarve koostamise tingimustes pole lahendus, mille järgi suudaks ühendus tulevikku kujundada.

EL-i tippkohtumine, mille eesmärgiks oli jõuda kokkuleppele ühenduse eelarves aastateks 2014-2020, lõppes reedel Brüsselis tulemusteta. EL-i 27 liikmesriigi juhtide vahel olid delegatsioonide teatel suured erimeelsused kulutuste küsimuses ning kahepäevaselt tipkkohtumiselt ootasid kokkulepet vähesed.

Briti peaminister David Cameron juhtis kärbete pooldajate leeri, mis nõuab aastateks 2014-2020 koostatavas eelarves suuri kärpeid vastavalt kasinusmeetmetele, mida on pidanud liikmesriigid ise kasutusele võtma. Samuti säilisid vastuolud vaesemate riikide rahastamise ümber.

Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy ütles reedel, et EL-i liidrid võivad järgmise aasta alguses jõuda eelarvekokkuleppele, mis reedel kahepäevase tippkohtumise järel saavutamata jäi.

EL-i liidrite "konstruktiivsed" kõnelused näitavad "piisaval määral meelemuutust, et teha kokkulepe võimalikuks järgmise aasta alguses", ütles Van Rompuy.

"Me peaksime suutma ületada lõhed vaadete vahel. Euroopa eelarve on liidu ühtekuuluvuse ja meie kõigi riikide majanduskasvu seisukohalt oluline," ütles ta.

Presidendi sõnul ei ole mõtet viivitust "üle dramatiseerida". "Need eelarvekõnelused on nii keerukad, et nende puhul on üldiselt kahte katset vaja," ütles ta.

"Me peame töötama mõõduka eelarve nimel," ütles Van Rompuy. "Aeg nõuab seda. Iga euro kulutamist tuleb hoolikalt kaaluda."

Kaks päeva enne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) üldkogu on erakonna juhi kohale jätkuvalt üles seatud vaid senise esimehe Sven Mikseri kandidatuur.

SDE üldkogu toimub pühapäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas. Kuni üldkoguni saab kandidaate jooksvalt üles seada ja esitada ka kohapeal, kinnitas SDE pressiesindaja BNS-ile.

Reedese seisuga oli erakonna esimehe kohale kandideerimas vaid Sven Mikser, keda on esitanud SDE Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tallinna, Tartu, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa piirkondade juhatused. Samuti üldkogu delegaadid Eda Markov, Heiki Järveveer, Reet Laja, Tauno Jäätma ja Ulvi Kõrvek.

Mikseri kandidatuuri toetavad ka Audru, Lüganuse-Püssi, Narva, Paide, Pihtla, Rae, Rõngu, Türi ja Viljandi osakonnad ning erakonna naiskogu Kadri, Noored Sotsiaaldemokraadid ja Vanemad Sotsiaaldemokraadid.

Erakonna aseesimehe kohale on üles seatud Andres Anvelti, Helmen Küti, Marianne Mikko, Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Heljo Pikhofi ja Karel Rüütli kandidatuurid.

Urve Palo on siiski juba teada andnud, et loobub kandideerimast erakonna aseesimeheks, kuid ta kandideerib partei juhatusse.

Pühapäeval Tartus toimuval üldkogul valib SDE lisaks esimehele, aseesimeestele ja juhatusele ka aukohtu. Samuti on üldkogu  päevakavas erakonna põhikirja muutmine.

Riik hakkab alates tuleva aasta 1. jaanuarist taas väljastama surnult sündinud lastele isikukoode, et tagada surnultsündide ühtne tuvastamine ja registreerimine.

Sotsiaalministeerium teatas sellel nädalal ministeeriumitele ja tervishoiuastustele saadetud kirjas, et tervise arengu instituut hakkab 1. jaanuarist väljastama sünnitusabi osutavatele haiglatele surnult sündinud lastele mõeldud koode, mis vastavad oma olemuselt isikukoodi loogikale ja struktuurile.

Riik väljastas surnultsündinutele isikukoode ka varem, kuid see lõppes perekonnaseisutoimingute seaduse järgi alates 2010. aasta 1. juulist. Koodide väljastamise lõpetamine tõi kaasa probleemid surnult sündinud laste registreerimisel. Surnultsünnid moodustavad osa rahvusvaheliselt kasutatavast rahvastiku- ja tervisestatistikast, mille usaldusväärsuse kindlustamiseks on vajalik tagada kõikehõlmav ja ühtne surnultsündide tuvastamine ja registreerimine.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on varem öelnud, et surnultsündinute registreerimise süsteem on olnud 2010. aasta juulist häiritud ning erinevad asutused on püüdnud leida lahendusi ühtse kodeerimise süsteemi taastamiseks.

"Meditsiiniline sünniregister, surma põhjuste register ja tervishoiuteenuse osutajad on analüüsinud võimalusi ühtse kodeerimissüsteemi loomiseks ning jõudnud tõdemusele, et kvaliteetseim ja kõigi osapoolte jaoks lihtsaim, eraldi IT-arendusi mittenõudev lahendus on surnult sündinute registreerimisel isikukoodide taaskasutuselevõtmine. Ühtse standardi alusel ja keskselt väljastatud isikukoodid nii elusalt kui ka surnultsündinutele välistavad koodi topeltkasutuse võimaluse ühe ja sama sünnikuupäevaga lastel," on Pevkur öelnud.

Haigekassa nõukogu viis reedel teisel lugemisel haigekassa 2013. aasta eelarvesse sisse vajalikud muudatused kokkulepitud arstide palgatõusu tagamiseks.

Arstide palgatõusuks planeerib haigekassa tuleval aastal 6,1 protsenti, õdedel 9,7 protsenti ja hooldajatel 13,7 protsenti. 2014. aastaks prognoosib haigekassa tervishoiutöötajate palgakasvuks võrreldes tänasega 11, 17 ja 22 protsenti, teatas haigekassa pressiesindaja BNS-ile.

Esmase ambulatoorse visiidi aega pikendatakse alates 1. märtsist viie minuti ning haiglaravis arsti visiidi aega nelja ja õe aega 17 minuti võrra.

Tervishoiutöötajad korraldasid 1.- 25. oktoobrini oma palgatõusu nõudmiseks streigi. Tegemist oli seni pikima streigiga iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos.

Haigekassa kulud on järgmisel aastal 841,3 miljonit eurot. Põhilised prioriteedid järgmise aasta eelarves on tervishoiutöötajate palgatõus, uute tervishoiuteenuste lisamine loetellu ning hooldusravi võimaluste avardamine.

"Vastavalt tervishoiutöötajate ja haiglate liidu vahel sõlmitud eelleppele pikendatakse alates märtsist eriarsti ambulatoorse visiidi kestust ja muudetakse arsti ja õe töökoormus voodipäevade osas. See tähendab seda, et arstidel ja õdedel on võimalik patsiendile pühendada senisest rohkem aega. Lisaks tõusevad vastavalt varem sõlmitud kokkuleppele nii arstide, õdede kui hooldustöötajate palgad," ütles haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur.

Järgmisel aastal suureneb ka hooldusravi eelarve 13 protsendi võrra. "Enam pööratakse tähelepanu statsionaarse hooldusravi kättesaadavuse parandamisele, kuid samal ajal peame oluliseks tõsta ka koduõenduse kättesaadavust," ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Statsionaarse hooldusravi eelarve kasvab järgmisel aastal 14 protsenti ja koduõenduses üheksa protsenti.

Nõukogu koguneb haigekassa 2013. aasta eelarvet kinnitama 11. jaanuaril.