Kaks päeva enne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) üldkogu on erakonna juhi kohale jätkuvalt üles seatud vaid senise esimehe Sven Mikseri kandidatuur.

SDE üldkogu toimub pühapäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas. Kuni üldkoguni saab kandidaate jooksvalt üles seada ja esitada ka kohapeal, kinnitas SDE pressiesindaja BNS-ile.

Reedese seisuga oli erakonna esimehe kohale kandideerimas vaid Sven Mikser, keda on esitanud SDE Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tallinna, Tartu, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa piirkondade juhatused. Samuti üldkogu delegaadid Eda Markov, Heiki Järveveer, Reet Laja, Tauno Jäätma ja Ulvi Kõrvek.

Mikseri kandidatuuri toetavad ka Audru, Lüganuse-Püssi, Narva, Paide, Pihtla, Rae, Rõngu, Türi ja Viljandi osakonnad ning erakonna naiskogu Kadri, Noored Sotsiaaldemokraadid ja Vanemad Sotsiaaldemokraadid.

Erakonna aseesimehe kohale on üles seatud Andres Anvelti, Helmen Küti, Marianne Mikko, Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Heljo Pikhofi ja Karel Rüütli kandidatuurid.

Urve Palo on siiski juba teada andnud, et loobub kandideerimast erakonna aseesimeheks, kuid ta kandideerib partei juhatusse.

Pühapäeval Tartus toimuval üldkogul valib SDE lisaks esimehele, aseesimeestele ja juhatusele ka aukohtu. Samuti on üldkogu  päevakavas erakonna põhikirja muutmine.

Riik hakkab alates tuleva aasta 1. jaanuarist taas väljastama surnult sündinud lastele isikukoode, et tagada surnultsündide ühtne tuvastamine ja registreerimine.

Sotsiaalministeerium teatas sellel nädalal ministeeriumitele ja tervishoiuastustele saadetud kirjas, et tervise arengu instituut hakkab 1. jaanuarist väljastama sünnitusabi osutavatele haiglatele surnult sündinud lastele mõeldud koode, mis vastavad oma olemuselt isikukoodi loogikale ja struktuurile.

Riik väljastas surnultsündinutele isikukoode ka varem, kuid see lõppes perekonnaseisutoimingute seaduse järgi alates 2010. aasta 1. juulist. Koodide väljastamise lõpetamine tõi kaasa probleemid surnult sündinud laste registreerimisel. Surnultsünnid moodustavad osa rahvusvaheliselt kasutatavast rahvastiku- ja tervisestatistikast, mille usaldusväärsuse kindlustamiseks on vajalik tagada kõikehõlmav ja ühtne surnultsündide tuvastamine ja registreerimine.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on varem öelnud, et surnultsündinute registreerimise süsteem on olnud 2010. aasta juulist häiritud ning erinevad asutused on püüdnud leida lahendusi ühtse kodeerimise süsteemi taastamiseks.

"Meditsiiniline sünniregister, surma põhjuste register ja tervishoiuteenuse osutajad on analüüsinud võimalusi ühtse kodeerimissüsteemi loomiseks ning jõudnud tõdemusele, et kvaliteetseim ja kõigi osapoolte jaoks lihtsaim, eraldi IT-arendusi mittenõudev lahendus on surnult sündinute registreerimisel isikukoodide taaskasutuselevõtmine. Ühtse standardi alusel ja keskselt väljastatud isikukoodid nii elusalt kui ka surnultsündinutele välistavad koodi topeltkasutuse võimaluse ühe ja sama sünnikuupäevaga lastel," on Pevkur öelnud.

Haigekassa nõukogu viis reedel teisel lugemisel haigekassa 2013. aasta eelarvesse sisse vajalikud muudatused kokkulepitud arstide palgatõusu tagamiseks.

Arstide palgatõusuks planeerib haigekassa tuleval aastal 6,1 protsenti, õdedel 9,7 protsenti ja hooldajatel 13,7 protsenti. 2014. aastaks prognoosib haigekassa tervishoiutöötajate palgakasvuks võrreldes tänasega 11, 17 ja 22 protsenti, teatas haigekassa pressiesindaja BNS-ile.

Esmase ambulatoorse visiidi aega pikendatakse alates 1. märtsist viie minuti ning haiglaravis arsti visiidi aega nelja ja õe aega 17 minuti võrra.

Tervishoiutöötajad korraldasid 1.- 25. oktoobrini oma palgatõusu nõudmiseks streigi. Tegemist oli seni pikima streigiga iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos.

Haigekassa kulud on järgmisel aastal 841,3 miljonit eurot. Põhilised prioriteedid järgmise aasta eelarves on tervishoiutöötajate palgatõus, uute tervishoiuteenuste lisamine loetellu ning hooldusravi võimaluste avardamine.

"Vastavalt tervishoiutöötajate ja haiglate liidu vahel sõlmitud eelleppele pikendatakse alates märtsist eriarsti ambulatoorse visiidi kestust ja muudetakse arsti ja õe töökoormus voodipäevade osas. See tähendab seda, et arstidel ja õdedel on võimalik patsiendile pühendada senisest rohkem aega. Lisaks tõusevad vastavalt varem sõlmitud kokkuleppele nii arstide, õdede kui hooldustöötajate palgad," ütles haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur.

Järgmisel aastal suureneb ka hooldusravi eelarve 13 protsendi võrra. "Enam pööratakse tähelepanu statsionaarse hooldusravi kättesaadavuse parandamisele, kuid samal ajal peame oluliseks tõsta ka koduõenduse kättesaadavust," ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Statsionaarse hooldusravi eelarve kasvab järgmisel aastal 14 protsenti ja koduõenduses üheksa protsenti.

Nõukogu koguneb haigekassa 2013. aasta eelarvet kinnitama 11. jaanuaril.

Harju maakohus karistas reedel 11-aastase vangistusega kaht meest, kes süüdistuse järgi tapsid tänavu jaanuaris joomakaaslase.

Kohus leidis, et nii 34-aastase Marek Roosi kui ka 43-aastase Argo Talihärmi süü tapmises on tõendatud, samuti on Roos süüdi varguses. Karistuse määramisel nõustus kohus Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koigika, kes oli nõudnud meestele kohtuvaidluste käigus samuti 11-aastast vangistust.

Kolmandada kohtu all olnud 51-aastase Vello Schmidti mõistis kohus süüdi kuriteost politseile teatamata jätmises ning määras talle selle eest üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Sellist karistust oli Schmidtile nõudnud ka prokurör.

Sundrahaks tuleb Roosil tasuda 725 eurot ning erinevate menetluskulude katteks kokku üle 7660 euro. Talihärm peab maksma sundrahaks ja menetluskulude katteks kokku ligi 8400 eurot. Schmidti sundraha suuruseks on 435 eurot, lisaks peab ta tasuma kaitsjakulu katteks 1422 eurot.

Roosi ja Talihärmi kaitsjad palusid eelnevalt kohtul mõista nende kaitsealused õigeks. Schmidti kaitsja leidis aga, et kohus võinuks karistuse määramisel prokurörist leebem olla ja oleks võinud asendada selle üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

Novembri keskel alanud protsessil tunnistas Marek Roos süüd vaid varguses, kuid tapmises osalemist eitas. Argo Talihärm ei tunnistanud end samuti tapmises süüdi. Vello Schmidt tunnistas end täies ulatuses süüdi ja kahetses kuritegu.

Süüdistuse järgi tapsid Roos ja Talihärm tänavu ööl vastu 25. jaanuarit Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvas korteris alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tuttava 1955. aastal sündinud mehe. Kannatanut peksti ja pussitati mitu korda ning ta suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Uurimise andmeil viibis samal ajal korteris ka Schmidt, kes jättis juhtunust politseile teatamata ja aitas ka muul moel kuritegu varjata.

Tapmist uurima asunud politsei pidas Roosi kuriteos kahtlustatavana kinni 21. veebruaril ja Talihärmi 14. märtsil ning kohus võttis nad prokuröri taotlusel vahi alla.

Roosi on kohus varem kuritegude eest karistanud kümme korda ja Talihärmi kaks korda, Vello on kriminaalkorras karistamata.