Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii ajateenijad pidasid esmaspäeva pärastlõunal Männikul õppusel Karujälg kinni joobes juhi, läbiotsimise käigus leiti kaasreisijalt narkootilise aine kahtlusega puru.

Joobekahtlusega autojuhist andis teada Männiku harjutusalale õppuse jaoks püstitatud kontrollpunktis valvanud ajateenija. Kuna nii autojuhi kui reisijate käitumine tekitas ajateenijas kahtlust, siis otsustati sõidukit ja seal viibinud isikuid põhjalikumalt kontrollida.

Kinnipeetud sõiduautos olnud isikute nõusolekul viidi läbi turvakontroll, mille käigus leidsid sõjaväepolitseikompanii ajateenijad ühe reisija sokisäärest kilekoti kahtlase puruga.

Sündmuskohale kutsutud politseipatrull tuvastas sõiduautot juhtinud 29-aastasel Ivaril alkoholijoobe ehk rohkem kui 0,75 milligrammi alkoholi liitris väljahingatavas õhus. Autojuht toimetati Lääne-Harju politseijaoskonda ja tema suhtes algatati kriminaalmenetlus.

Kolmapäeval mõistis Harju maakohus kiirmenetluse korras mehele karistuseks kokku 650 tundi üldkasulikku tööd, mille ta peab sooritama 18 kuu jooksul.

Leitud narkokahtlusega aine on saadetud ekspertiisi, mille tulemustest sõltub võimalik menetluse alustamine.

„Tänan kaitseväelasi kohusetundliku teenistuse ja teadliku kodanikuna käitumise eest,“ ütles Lääne-Harju politseijaoskonna juht Kaido Saarniit. „Ajateenijate tähelepanelikkus ja aktiivne sekkumine hoidsid ära ohu teiste inimeste elule ja tervisele.“

Vahipataljoni ülema kolonelleitnant Kalle Terase sõnul toimisid sõjaväepolitsei ajateenijad kinnipeetud isikuid politseile üle andes eelkõige kõigi kodanike ohutuse ja turvalisuse huvides.

Teisipäeval ja kolmapäeval patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad linnaosavalitsuse nõusolekul Nõmmel. Õppusel osalevad ajateenijad liiguvad sõjaväepolitseiniku varustuses. Õppuse stsenaariumi ettemängimisel püüavad osalejad kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida.

Seoses õppusega palub Vahipataljon kõigil kodanikel teha koostööd, näidata üles tähelepanelikkust ja mõistvat suhtumist.

Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii õppus Karujälg 4 kestab 19.-23.novembrini Harjumaal ja Tallinnas. Neljandat aastat läbi viidava õppuse eesmärk on hinnata sõjaväepolitseikompaniis teenivate ajateenijate tegevust.

Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete konsultatsioonide teine voor leiab ilmselt aset detsembri teisel nädalal Tallinnas, ütles välisminister Urmas Paet.

Paet ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete konsultatsioonide teise vooru täpne toimumisaeg pole veel paigas, kuid tõenäoliselt leiab see aset detsembri teisel ehk 10. kuupäevaga algaval nädalal.

Konsultatsioonide teine voor leiab aset Tallinnas.

Konsultatsioonide esimene voor toimus 31. oktoobril Moskvas.

Esimese vooru järel ütles Paet, et järgmine kõneluste voor peaks olema leppe sõnastuse osas juba konkreetsem. Ta ei soovinud prognoosida, mitut konsultatsioonide vooru kokkuleppele jõudmiseks vaja läheb.

Eestit esindavad konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik. Venemaad esindasid kõneluste esimeses voorus asevälisminister Vladimir Titov ja välisministeeriumi Euroopa teise osakonna direktor Viktor Tatarintsev.

Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepete sõlmimise üle. "Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov Moskvas üliõpilastele esinedes.

Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. "Samas on Eesti parlamendis piirilepete ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.

Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirileppeid ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirilepng muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Tallinnasse Toompeale riigikogu hoone ette kogunes kolmapäeval kell 12 ligi 500 inimest, et avaldada meelt valitsuse vastu.

Sündmuskohal viibiva BNS-i fotograafi sõnul on valdav osa meeleavaldajatest vene keelt kõnelevad pensionärid, kes kannavad loosungeid "2013 külma- ja näljaaasta", "Valitsus töövõimetuspensionile!", "Kaua võib rahvast lubadustega petta?", "Astmeline tulumaks võimaldab tõsta meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike ja päästjate palka!" ja "Tööd, palka, pensioni, haridust igaühele!".

Meelavaldusel kogutakse allkirju pöördumisele, millega nõutakse kodukulude alandamist, suuremat palka ja muud sellist. Kõnedega astusid üles keskerakondlased Märt Sults ja Irina Holland ning raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov.

Meeleavalduse korraldas Keskerakonda kuuluv Irina Holland, et "nõuda lõppu valitsuse politikale, mis sunnib vanainimesi elama vaesuses ja noori otsima õnne välismaalt."

Meeleavaldusega soovitakse survestada riigikogu, et ta vabastaks ametist valitsuse, "kes on ennast ammendanud ja kes suudab luua jätkusuutliku elu vaid käputäiele uusrikastele, kellede raha toel võimule tuldi."

Eestimaa Loomakaitse Liit ja Varjupaikade MTÜ tuletavad meelde, et Eestis kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka õues elavatele ketikoertele tagada nõuetekohased tingimused. Määrus sätestab üheselt, et õues tohib pidada vaid selliseid koeri, kes on selleks ka kohastunud.

Õuekoertel peab olema kuut ja selle suurus tuleb valida vastavalt koera kasvule. Ehitiselt nõutakse vee- ja tuulekindlust ning soojustust. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Määruse kohaselt tuleb loomale tagada kindlasti ka pehme küljealune. Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi tekitada talle vigastumist.

Viljandi, Valga, Võru, Pärnu ja Rakvere loomade hoiupaiku ühendava Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul on olukord Eesti maapiirkondades paraku veel üsna trööstitu. „Paljud koerad on sunnitud elama vaid kaudselt kuuti meenutavates lobudikes, lageda taeva all või lausa veelompides,“ on Priks nördinud ja lisab, et tihti võib kohata ka teist äärmust. Koertele on püstitatud suured ja uhked elamised, kuid nad ei jõua neid oma kehasoojusega „üles kütta“ ning külmetavad seetõttu ikkagi.

Määrus sätestab ka nõuded ketile ja minimaalsele liikumisalale.

Määruse kohaselt ei tohi ketis peetava koera kaelarihm olla metallist ega poov. Lisaks peab kett paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.

Jooksutrossile kinnitatud koer peab liikuda saama piki trossi 10 meetri ulatuses ja laiuti vähemalt 2 meetrit kummalegi poole. Kui ketikoer on aheldatud kuudi külge siis peab ta liikuda saama vähemalt 40 m2 ulatuses.

„Meetrise keti otsas virelevaid koeri on näinud vast iga inimene.

Koera kaela sisse kasvanud kettidega puutuvad loomaarstid kokku pea igakuiselt“, lausus Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner.

Valneri sõnul peaksid aga inimesed olema ise julgemad ja kutsuma hoolimatu naabri või loomaomaniku korrale. See on pahatihti tõhusam kui riiklikele ametkondadele kaebuste edastamine.