Turu-uuringute AS-i poolt selle aasta augustis läbi viidud uuringu tulemustest nähtub, et 54 protsenti küsitletutest on seisukohal, et inimõigustega on Eestis kõik korras, 29 protsenti on aga seisukohal, et ei ole.

Samas näitavad vastused, et enamus neist, kelle arvates meil on inimõigustega probleeme, näeb selle põhjusena eelkõige sotsiaalmajanduslikku olukorda ja madalat elatustaset, teatas inimõiguste instituudi pressiesindaja BNS-ile.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade elanikkonna teadlikkusest ja hoiakutest inimõiguste teemal, määratleda valdkonnad, kus nähakse probleeme inimõigustest kinnipidamisega ning selgitada välja infoallikad.

Uuringu tulemusi tutvustatakse 9. ja 10. detsembril toimuval inimõiguste aastakonverents, mis on pühendatud instituudi 20. aastapäevale.

Oma esinemisest konverentsil on kinnitanud Ameerika Ühendriikide erakorraline ja täievoliline suursaadik sõjakuritegude küsimustes Stephen J. Rapp, OSCE meediavabaduse esindaja Dunja Mijatocvic, Human Rights Watch Moskva osakonna direktor Anna Sevortian, Amnesty International Soome tegevjuht Frank Johansson ja teised.

Konverentsi patroon on president Toomas Hendrik Ilves ning korraldaja inimõiguste instituut.

5.-12. klassi õpilastele suunatud tulevikutalendi stipendiumikonkursi žürii valis 620 taoleja seast välja stipendiaadid.

Stipendiumid jagati korraldajate teatel välja viies kategoorias. Igas kategoorias valis žürii välja viis laureaati, kellest parimaid premeeriti peaauhinna - tiitli ja 600 euroga. Lisaks peavõitudele jagati igas kategoorias välja ka neli 450-eurost stipendiumi. Tulevikutalent 2012 stipendiumifond on 12 000 eurot.

Kategoorias sport ja tervis võitis peastipendiumi rahvusvahelistel spordivõistlustel Eestit tublilt esindanud Jüri-Mikk Udam Tallinna Reaalkoolist. Teaduse kategoorias pälvis tulevikutalendi tiitli Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane Gerda Nelis oma keskkonnaalaste uurimistööde eest. Muusika, kultuuri ja kunsti kategooria tulevikutalendi tiitel omistati Tallinna muusikakeskkooli õpilasele Heldur Harry Põldale.

Humanitaarainete valdkonnas sai peavõidu lootusandev kirjanik Mirjam Leesalu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist. Ühiskondlike tegevuste kategoorias osutus žürii hinnangul parimaks Kauri-Romet Aadamsoo Pelgulinna Gümnaasiumist, kelle algatusel on valminud noori kõnetav koolivägivalda lahkav film.

Žüriisse kuulusid esimees Ivo Linna, laulja ja näitleja Janika Sillamaa, kirjanik Margus Karu, Ahhaa keskuse juht Andres Juur, näitleja ja tervisespordientusiast Veikko Täär, Aasta Suurpere tiitliga pärjatud pereema ja ettevõtja Merle Laidro ning stipendiumi väljaandja Maxima Eesti esindaja Ty Lehtmäe.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus võttis oma viimasel koosolekul vastu kaheksa uut liiget, tänase seisuga kuulub sotsiaaldemokraatide ridadesse 6005 inimest.

Erakonna liikmete arv on jõudsalt kasvanud just viimase poolteise aasta jooksul, teatas SDE pressiesindaja BNS-ile. Veel 2011. aasta märtsi alguses oli Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal alla 3800 liikme.

Suurima liikmete arvuga erakond on Eestis Keskerakond, kuhu kuulub äriregistri andmetel 12 359 inimest, Reformierakonnas on liikmeid 11 427 ning Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) 9767.

Riigikogust välja jäänud erakondadest on Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal 7885 liiget, Eesti Iseseisvusparteil 2176 liiget, Eestimaa Ühendatud Vasakparteil 2078 liiget, Erakonnal Eestimaa Rohelised 1234 liiget ning Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogul 1002 liiget,

Tallinnas laupäeval kell 14 alanud valeliku poliitika vastu suunatud protestirongkäigule ja sellele järgnenud kõnekoosolekule Tammsaare pargis kogunes paartuhat inimest, üritus möödus rahumeelselt ja lõppes kell 15.20.

"Inimesi on väga palju, igasuguses vanuses," kinnitas sündmuskohal viibinud BNS-i reporter. Toompeal kell 14 alanud meeleavaldus liikus rongkäiguna Tammsaare parki, kus toimus kõnekoosolek. Inimesed olid rahumeelsed ja erinevalt Tartus toimunud meeleavaldusest ei olnud näha ka plakateid üleskutsetega kedagi võlla tõmmata. Meeleavaldajad kandsid loosungeid "Meil on kõrini!", "Aitab jamast!" ja "Aitab valedest!" aga ka näiteks "Otsin ämma, kellel oleks kapis 100 000 krooni".

Tammsaare pargis toimunud kõnekoosolekul astusid sõnavõttudega üles Made Luiga, Maarja Kandro, Mihkel Kunnus ja Rein Raud. Kõlama jäi mõte, et ei kogunetud protesteerima mitte üksnes Reformierakonna vastu, vaid igasuguse valeliku poliitika vastu. "Mul ei ole põhjust arvata, et mõni teine poliitiline jõud oleks saanud paremini hakkama või jätnud samad vead tegemata," nentis Rein Raud ja leidis samas, et poliitiline süsteem tervikuna peab puhastuma. "Poliitiline süsteem peab saama hakkama isepuhastusega, kuid vajab selleks meie abi."

Kõnelejad kinnitasid ka, et kui valitsejad midagi ette ei võta, ollakse valmis vajadusel uuesti välja tulema.

Erakondadeväline liikumine "Aitab valelikust poliitikast" korraldas laupäeval algusega kell 14 Tallinnas valeliku poliitika vastu suunatud protestirongkäigu, mis kulges Toompea lossi eest Tammsaare parki.

"Tahame näidata võimukandjatele ja parteidele, et me ei talu valetamist ja ülekohut vaikides. Poliitika peab käima inimeste järgi, mitte inimesed poliitika järgi," seisis liikumise üleskutses. "Soovime, et meil oleks võimalus midagi ära teha parema ja väärikama, demokraatlikuma homse nimel."

"Aitab valelikust poliitikast" on tutvustanud end kui erakondadevälist liikumist, mille eesmärgiks on algatada ühiskonnas laiem poliitiliste hoiakute, suhtumise ja käitumise muutumine, seda nii rohujuuretasandil, riigistruktuurides kui ka poliitikute seas laiemalt.

Tartus kogunes teisipäeva õhtul Raekoja platsile Reformierakonna kontori juurde valeliku poliitika vastu suunatud meeleavaldusele ligi pooltuhat inimest.