Veteranidepoliitika suurendab toetusi missioonidel käinud sõduritele

Uus veteranidepoliitika kehtestab senisest ulatuslikumad toetused rahvusvahelistel missioonidel teeninud kaitseväelastele, samuti missioonidel või teenistuses vigastada saanud või hukkunud kaitseväelastele ja nende omastele.

„Veteranipoliitika on loodud kaitseväelaste muresid ja vajadusi arvestades. Me ei unusta kunagi nende 2300 mehe ja naise panust, kes on välismissioonidel oma eluga riskinud. Nad on Eesti veteranid, kes on võidelnud Eesti eest ning ühiskonna kohus on neid meeles hoida ja tunnustada,” ütles kaitseminister Urmas Reinsalu kolmapäeval ajakirjanikele, tutvustades kaitseministeeriumis valminud veteranidepoliitikat aastateks 2013-2017.

Minister toonitas, et iga riigi kohus on toetada neid, kes on andnud oma panuse riigi julgeoleku tagamisse. „Eesti riik toetab Eesti eest relv käes seisnud mehi ja naisi,“ sõnas Reinsalu.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras nimetas veteranidepoliitikat „süsteemselt läbimõeldud dokumendiks“. Ta nentis, et veteranide arv suureneb kogu aeg.

Dokumendi kohaselt on veteranid välismissioonidel osalenud kaitseväelased, samuti kõik teenistuskohuste täitmisel tervisekahjustuse saamise tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelased või kaitseliitlased.

Veteranidepoliitika näeb veteranide toetamiseks ette mitu uut meedet.

Nii hakkab kaitsevägi täiendavalt toetama veteranide täiend- ja ümberõpet, laiendades seda kõikidele sõjalistel operatsioonidel osalenutele. Nii toetatakse veteranidel, kes ei soovi teenistust jätakata, sujuvat naasmist tsiviilellu ja tööjõuturule. Seni on sarnaseid toetusi saanud vaid teenistuses raske tervisekahjustuse saanud kaitseväelased, kes ei soovi teenistust jätkata.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras sõnas samas, et kaitsevägi tahab hoida võimalikult palju veterane pikaajaliselt tegevteenistuses, et nad saaksid oma kogemuse anda edasi ajateenijatele, reservväelastele ja kaitseliitlastele.

Samuti näeb dokument uute, kõigile veteranidele kehtivate toetustena ette eluasemelaenu käendamise ning missioonil viibitud aja kahekordse teenitusstaažina arvestamise. Ka hakkab kaitsevägi korraldama missioonilt naasnud sõduritele lõõgastusperioodi, mille jooksul saab kaitseväelane puhata koos perega tervisekeskuses.

Dokument näeb ette ka mitmeid uusi meetmeid vigastada saanud kaitseväelaste toetamiseks, tagamaks neile võimalikult hea ravi, taastusravi ja sotsiaalsed tagatised.

Kava kohaselt loob kaitsevägi veteranide toetussüsteemi juhtimiseks toetusteenuste keskuse ning koolitab juurde vigastatute toetusisikuid. Ida-Tallinna keskhaigla juurde luuakse proteesikeskus ning vigastatu lähedaste välisriigi külastamiste korda muudetakse paindlikumaks. Ka maksab riik kinni vigastada saanud kaitseväelase elamise kohandamise tema erivajadustele vastavaks. Vajadusel tagab riik vigastada saanud päeva- või ööpäevaringse hooldamise hoolekandeasutuses.

Ka jätkuvad varasematel aastatel kehtivad toetused. Nii tagab riik jäseme kaotanud kaitsväelasele kolm proteesi, vigastada saanud kaitseväelastele tagatakse ravi nii Eestis kui vajadusel ka välismaal ning kaitsevägi katab ka vigastatu lähedaste välisriigi haiglakülastuste kulud.

Vigastuse või haigestumise tõttu missioonipiirkonnast lahkunutel säilib teenistussuhe ning välislähetustasu rotatsiooni lõpuni. Ka makstakse veteranidele tervisekahjustuse korral ühekordset hüvitist 6-96 kordse keskmise palga ulatuses ning töövõimetuspensioni sellises ulatuses, et vanaduspensionile minnes nende sissetulekutase ei lange.

Teenistuses hukkunud kaitseväelaste lähedaste toetuseks näeb poliitka uute meetmetena ette nii toitjakaotuspensioni suurenemise kui ka psühholoogilise abi ning sotsiaalnõustamise.

Ka on hukkunu pereliikmetel võimalik saada sotsiaalset ja psühholoogilsit tuge kaitseväe tugikeskuselt, 14 päeva ulatuses taastusravi Seli tervisekeskuses ja võimaluse kasutada kolme aasta jooksul kaitseväe elamispinda.

Teenistuskohuste täitmisel surma saanud kaitseväelase omastele maksab riik ühekordset hüvitist 150-kordse keskmise palga ulatuses ning kaitsevägi tasub matusekulud kuni 20-kordses matusetoetuse ulatuses.

Ka näeb dokument ette uued meetmed veteranide ühiskondlikuks tunnustamiseks, sealhulgas ka veteranide päeva tähistamise 23. aprillil.

Kaitseväe juhataja märkis, et Scouts-pataljonis on jüripäev kujunenud mälestuspäevaks. "Kuna see on nii kujunenud, ei olnud põhjust seda dokumendiga muuta," sõnas ta.

Kaitseministeerium esitab veteranidepoliitika valitsusele kinnitamiseks lähinädalatel.

Veteranidepoliitika rakendamise kuluks aastatel 2013-2017 arvestab kaitseministeerium kokku 2 359 900 eurot, millele lisanduvad ühekordsed investeeringud (peamiselt proteesikeskuse rajamisse) kokku 790 000 eurot.

Aastatel 1995-2012 on rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud kokku umbes 2300 kaitseväelast. Missioonidel on surma saanud kokku 12 kaitseväelast, neist üheksa Afganistanis, kaks Iraagis ning üks Kosovos. Operatsioonidel on haavata saanud kokku 130 inimest, neist 34 raskelt.

Alates taasiseseisvumisest on teenistustuses surma saanud 33 kaitseväelast.