SEB Pank ennustab värskes Põhjala riikide majandusülevaates Eesti majanduskasvuks sel aastal 3,1 protsenti, võrreldes oktoobris avaldatud Ida-Euroopa majandusülevaatega on pank selle aasta majanduskasvu prognoosi 0,6 protsendipunkti võrra tõstnud.

2013. aastaks prognoosib SEB värske ülevaate põhjal Eestile 3,3 ja 2014. aastaks nelja protsendi suurust majanduskasvu. Võrreldes oktoobriga pole panga järgmise ja ülejärgmise aasta majanduskasvu prognoos muutunud.

Eelmises, augusti lõpus avaldatud Põhjala riikide majandusülevaates prognoosis SEB, et Eesti SKP kasvab tänavu kaks protsenti ja tuleval aastal kolm protsenti. 2014. aastaks ootas SEB toona Eesti SKP kasvuks 4,9 protsenti.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles teisipäeval majandusülevaate tutvustusel ajakirjanikele, et panga Eesti selle aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprognoosi ülespoole korrigeerimise põhjuseks on Eesti majanduse oodatust kiirem taastumine tänavu kolmandas kvartalis.

Ta rääkis, et järgnevates kvartalites Eesti SKP kasv sisemaise nõudluse elavnemisest tulenevalt jätkub, kuid edaspidistes ennustustes on SEB tulenevalt ebakindlusest euroalas ettevaatlik ning pole Eesti majanduskasvu pikaajalist prognoosi muutnud.

Arumäe märkis, et maailmamajandus on sel sügisel aeglustumist jätkanud ning see, ja eriti Saksamaa majanduse aeglustumine, on oluliselt mõjutanud ka Põhjamaid. Põhjamaade majandustes toimub tema sõnul selle aasta teises pooles stagneerumine, 2013. aastal jätkub väga tagasihoidlik majanduskasv.

Euroala majanduslangus tuleb Arumäe sõnul oodatust pikem, see jätkub ka järgmisel aastal. "Eurotsooni kasvuväljavaated järgmiseks kaheks aastaks on üsna sombused," kommenteeris ta.

SEB ootab novembri ülevaates euroala selle aasta majanduslanguseks 0,4 protsenti ja tuleval aastal 0,2 protsenti. 2014. aastal kasvab euroala majandus panga prognoosi järgi 0,8 protsenti. Oktoobri ülevaates ennustas SEB euroala tänavuseks majanduslanguseks 0,4 protsenti, 2013. aastal pidi euroala majandus suurenema 0,2 protsenti ja 2014. aastal 0,9 protsenti.

SEB hinnangul jätkuvad euroalas negatiivsed arengud vaatamata Euroopa Keskpanga (EKP) toetusele ja tasakaalustamatuste vähenemisele.

USA majandus on analüütiku sõnul taas jalgealust leidmas, kuid kasvu pidurdab ebakindel fiskaalväljavaade. SEB on USA SKP kasvuprognoosi tulenevalt kinnisvaraturu elavnemisest tõstnud. Pank prognoosib, et USA majandus kasvab 2012. aastal 2,2, 2013. aastal 2,4 ja 2014. aastal 2,7 protsenti. Oktoobri ülevaates ennustas pank USA selle ja tuleva aasta majanduskasvuks 2,2 protsenti ning 2014. aastal 2,6 protsenti.

Samas on Arumäe sõnul maailmamajanduses näha märke liikumisest stabiliseerumise poole ning mõningasi helgeid laike juhtivindikaatorites. Ta tõi siinkohal välja keskpankade rahasüstid, rõhutades samas, et need on siiski lühiajalised meetmed.

Arenevate riikide, sealhulgas ka Baltimaade, majanduskasv on SEB hinnangul praeguseks põhja läbinud ning näha on paranemist.

Maailmamajanduses saabub SEB prognoosi järgi põhi selle aasta teises pooles. Näiteks Hiina majanduses võib näha pööret tänavu neljandas kvartalis, ütles Arumäe.

Analüütik märkis, et sarnaselt varasemaga on peamine riskitegur maailmamajanduses euroala tõsine kriis. Eurotsoon vajus kolmandas kvartalis majanduslangusesse ning nõrk majanduskasv riskib esile kutsuda uued turgude mured eurokriisi juhtimise üle. Ta märkis, et ülekaalus on ikkagi allapoole riskid ning SEB hindab negatiivse stsenaariumi riski tõenäolisemaks kui positiivse stsenaariumi oma.

Arumäe rääkis, et Saksamaa on üha enam Lõuna-Euroopa kriisist ka ise mõjutatud. EKP välja kuulutatud võlakirjade ostuplaan on Hispaania ja Itaalia intressikulud taas allapoole surunud, see on võlakriisilt akuutsuse veidi maha võtnud, selgitas ta.

Arumäe lisas, et on ka lootus, et euroala pangandusjärelevalve saadakse järgmisest aastast tööle. Kriisiriigid on tema sõnul liikunud edasi oma konkurentsivõime parandamisega, sealhulgas jooksevkonto defitsiidi ning palgakulude kärpimisega.

"Kogu europrojekt on siiski ebakindlatel alustel," lausus Arumäe, märkides, et kuigi fundamentaalsed tasakaalustamatused on hakanud leevenema, on ületamist vajavad probleemid endiselt suured nii lühiajalises kui pikemaajalises plaanis. Tööpuudus euroalas aina suureneb ning majanduse aeglustumine üha laieneb, mis takistab eurosüsteemi stabiliseerumist.

SEB prognoosi järgi peaks euroala majandus taastuma 2014. aastal, saades tuge USA majanduse taastumisest. Arumäe märkis ka, et Saksamaa on tuleval aastal liikumas ilmselt ekspansiivse eelarvepoliitika poole, et majandust toetada.

Rääkides Põhjamaade majandusest, märkis Arumäe, et varasemad märgid Rootsi vastupidavusest on praeguseks täielikult ümber pöördunud. SEB korrigeeris Rootsi 2012. ja 2013. aasta majandusprognoosi võrreldes augustikuise Põhjala ülevaatega novembris allapoole.

Rootsi majanduskasv on SEB värske prognoosi järgi lähitulevikus väga nõrk – sel aastal tuleb majanduskasv 0,7 protsenti. Rootsi majanduse vastupidavuse panevad Arumäe sõnul tõsiselt proovile langev eksport, tõusev töötuse määr ning alanevad kinnisvarahinnad.

SEB usub siiski, et Rootsi suudab majanduslangust vältida ning et riigi majanduskasv peab sammu teiste tugevamate riikidega Põhja-Euroopas, ning osaliselt pakub tuge ka ekspansiivne fiskaalpoliitika.

Soome majandus langes Arumäe sõnul tänavu teises kvartalis 1,2 protsenti ning selle aasta teises pooles tuleb Soomes SEB prognoosi järgi nullkasv. Soome eksport on saanud haavata, märkis ta. Soome majanduskasvu pidurdavad panga hinnangul tsüklilised sektorid.

Analüütik ütles, et Eesti majandusele Põhjamaadest praegu tuge ei ole, vaid toetust pakub teiste Baltimaade vastupidavus, samuti Venemaa. Ta selgitas, et Põhjamaade nõrkus hoiab tagasi ekspordi taastumist, samas on tagasihoidlik ekspordikasv võimalik.

Inflatsioonitempo peaks Arumäe sõnul hakkama 2014. aastal langema tulenevalt alanevatest tarbijahindadest euroalas. Inflatsioon saab SEB novembri prognoosi kohaselt olema tänavu aastal neli protsenti, järgmisel aastal 4,3 protsenti ning 2014. aastal 3,3 protsenti. Oktoobris avaldatud Ida-Euroopa majandusülevaates ennustas pank, et Eesti tarbijahinnad tõusevad sel aastal 3,9, tuleval aastal 4,3 ja ületuleval aastal 4,4 protsenti.

SEB vaatab oma majandusprognoosid üle kuus korda aastas, seda neli korda ilmuvas Põhjamaade ja kaks korda ilmuvas Ida-Euroopa majandusülevaates.

Võru linnavalitsus, AS Võru Vesi ja konsortsium Aigren OÜ, AS Magma ja OÜ Hydroservice allkirjastasid Kreutzwaldi tänava vee- ja soojatorustike projekteerimise ja ehitamise hankelepingu, tööde maksumus on 2,4 miljonit eurot.

Linnavalitsuse teatel hõlmab tööde maht umbes 1900 meetri vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist ning umbes 930 meetri jagu uute torustike rajamist. Paralleelselt rekonstrueerib AS Võru Soojus 800 meetri ulatuses kaugküttetorustikku ning juurde rajatakse 1050 meetrit sademeveetorustikku.

Mullu nelja kuuga Ida prefektuuris ebaseaduslike kiirusemõõtjate määratud trahvide tagasimaksmine läheb riigile maksma üle 30 000 euro, segaduse põhjustanud liiklustalituse juht Alvar Ottokar ei näe samas endal süüd ja vaidleb vastu enda töölesuunamisele arestimajja, kirjutab Postimees.

Ainuüksi mullu 13. augustist kuni 21. detsembrini 180 otsusega ebaseaduslikult mõistetud trahviraha suurus on ligikaudu 30 000 eurot. Lisaks hüvitatakse riigieelarvest veel osal juhtudel trahviraha sisse nõudnud täiturite tasud. Samuti peab maksumaksja kinni maksma probleemiga tegelemiseks kuluva politseinike ja kohtuametnike töö, kirjutab ajaleht.

Esialgu on politsei ametis kõigi ebaseaduslikult karistada saanute ülesotsimisega. Esmaspäeva õhtuks oli Ida prefektuur jõudnud ühendust võtta 99 inimesega. Politsei teatel tunnistas vaid üks neist, et ületas toona tõesti kiirust ja seetõttu ta raha tagasi ei soovi. Mitmed neist 180 inimesest on saanud hiljemgi politsei käest liikluseeskirjade rikkumise eest karistada. Ehkki põhimõtteliselt oleks neil nüüd õigus nõuda korduva rikkumise eest saadud karistuse kergendamist, on see õiguslikult võimatu protseduur.

Esiteks on liikluskaristuse vaidlustamiseks aega vaid 15 päeva pärast selle määramist. Teiseks pole seaduses kirjas, et korduv liiklusrikkumine toob automaatselt kaasa raskema karistuse. Kui karistusotsuses pole kirjas, et arvestatud on hiljutist varasemat rikkumist, siis on selle erandkorras vaidlustamine sisuliselt võimatu, kirjutab Postimees.

Skandaali võtmefiguur, oma alluvail taatlemata mõõdikutega tööd teha käskinud Ida prefektuuri liiklustalituse juht Alvar Ottokar vaidleb samas vastu otsusele viia ta karistuseks sunniviisiliselt tööle arestimajja. Ottokar esitas politsei juhtkonnale vastuväited, miks ei lasu süü juhtunu eest ainult temal. Praeguse otsuse järgi peaks Ottokari viimane tööpäev Ida prefektuuri liiklustalituse juhina olema 7. detsembril.

Kui seni on parlamendikomisjonid töötanud reeglina suletud uste taga, siis nüüd on riigikogu juhatuse eestvõttel käivitatud arutelu, kuidas heita komisjonides toimuvasse rohkem valgust, kirjutab Postimees.

Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul olid komisjonide töökorralduse küsimused kõne all kahe nädala eest toimunud kohtumisel, kus riigikogu juhatuse liikmete kõrval osalesid kõigi fraktsioonide esimehed. Arutelu jätkatakse koos komisjonide esimeeste ja aseesimeestega detsembri alguses.

Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees ja riigikogu saadikurühma juht Sven Mikser pooldab komisjonide tegevuse märksa suuremat avalikustamist. Kui parlamendi suure saali istungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui need on kuulutatud kinniseks, siis sama põhimõte võiks tema hinnangul kehtida ka komisjonide töös, kirjutab Postimees.

Mikseri kinnitusel ei pea see ilmtingimata tähendama, et komisjonide uksed kõigile soovijatele füüsiliselt avataks. Tema sõnul piisaks ka stenogrammide-protokollide avalikustamisest või istungite ülekandmisest näiteks internetis.

Seejuures tuleb tema sõnul arvestada, et kõike komisjonides toimuvat ei saagi avalikuks teha. «On selge, et kui näiteks väliskomisjon kuulab suursaadiku kandidaati, kes ei ole veel oma tulevasest asukohariigist saanud agrément’i, siis see kindlasti on arusaadavatel põhjustel mitteavalik informatsioon. Samamoodi kui Euroopa Liidu asjade komisjon kooskõlastab positsioone läbirääkimisteks, mida veel ei ole peetud, siis ka neid ei saa lõpuni teha avalikuks, enne kui nendega on reaalselt nõukogu istungil ära käidud. Nii et kindlasti on täiesti põhjendatud juhud, kus istungid peavad olema kinniseks kuulutatud, aga see võiks olla pigem erand kui reegel,» ütles Mikser Postimehele.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni juhtiv Kaia Iva märkis, et päris avatuks istungid ilmselt siiski ei muutu ning ka lausa stenogrammi ei hakata komisjonides räägitust koostama. Samas nõustus ta, et komisjonide töö kohta peaks saadaval olema senisest rohkem informatsiooni. Muu hulgas vajab tema sõnul arutamist, kui kiiresti ja kui põhjalikult tuleks kättesaadavaks teha istungite protokollid.

Küsimusele, kas arutelu algatamisel mängis rolli ka seik, kus riigikogu ei väljastanud riigiprokuratuurile keskkonnakomisjoni istungite salvestisi, vastas Iva, et see oli vaid üks detail. Tema sõnul oli arutelumaterjalide kättesaadavus tegelikult kõne all juba suvel, kui riigikogu arutas Euroopa stabiilsusmehhanismiga ühinemist.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ei soovinud komisjonide töö avalikuks muutmist pikemalt kommenteerida, öeldes, et fraktsioon pole seda veel arutanud. Reformierakondlane Väino Linde osutas aga, et komisjon on riigikogu tööorgan, kus tuleb leida kompromissid eelnõude menetlemiseks. Avaliku tähelepanu alla sattudes võib tekkida tema hinnangul oht, et sisulise töö asemel hakatakse korraldama näitemängu ning tegelike otsuste langetamine võib kanduda mõnele teisele koosolekule.