Eesti viisa taotlejate hulk kasvab, tänavu kümne kuuga võtsid Eesti välisesindused Moskvas, Peterburis, Pihkvas, Kiievis, Minskis ja Tbilisis vastu 13 8823 viisataotlust.

Välisminister Urmas Paet ütles välisminsiteeriumi teatel kohtumisel Turismifirmade Liidu esindajatega, et aasta-aastalt reisib üha rohkem inimesi Eestisse. „Näiteks võtsid meie välisesindused Moskvas, Peterburis, Pihkvas, Kiievis, Minskis ja Tbilisis 2010. aasta kümne kuu jooksul kokku vastu 90037 viisataotlus, selle aasta esimese kümne kuu jooksul oleme vastu võtnud 138823 taotlust,“ ütles Paet.

Välisministri sõnul on Eesti Schengeni õigustiku raames lihtsustanud viisapoliitikat. „Meie välisesindused väljastavad järjest enam mitmekordseid kuni 5-aastaseid viisasid. 2009. aastal kaotasime viisakutse nõude viisataotluse esitamisel,“ ütles välisminister. Alates 2007. aastast saab viisataotlust eelnevalt täita ka internetis, mis kiirendab viisataotluste menetlust.

Viisade taotlemist lihtsustab ka võimalus esitada viisataotlus välise teenuse pakkuja kaudu, seda on võimalik teha Venemaal ja Ukrainas, kus on sõlmitud leping firmaga Pony Express. „Riikide suurust silmas pidades hõlbustab see tunduvalt nende riikide kaugemate regioonide elanike viisataotlemist,“ lausus Paet.

Samuti märkis välisminister, et Eesti kodanikud saavad nüüdseks viisavabalt reisida rohkem kui 100 riiki. „Viimati lisandusid viisavabade reisisihtkohtadena Brasiilia ja Kõrgõzstan ning 10. jaanuarist on viisavaba ka Armeenia," ütles ta.

Paet lisas, et välisministeeriumi eesmärk on hõlbustada oma kodanike reisimist populaarsetesse sihtkohtadesse, kus on viisakohustus. „Töötame selle nimel, et suureneks riikide arv, kuhu Eesti kodanikel oleks võimalik viisavabalt reisida,“ ütles ta.

Paet märkis, et välisministeeriumi jaoks on olulised ka reisijate turvalisust puudutavad küsimused. „Oleme rahul, et suurem osas turismifirmasid selgitavad klientidele reisikindlustuse vajalikkust ja pakuvad võimalust kindlustusteenuse ostmiseks. Eesmärk võiks olla, et ühtegi inimest ei saadeta reisile kindlustamata,“ rõhutas välisminister.

Läti kaitseminister Artis Pabriks nimetas Eestis avaldatud Läänemere piirkonna julgeolekuseisundi aruannet vananenuks ja kinnitas, et raportis esitatud andmed Läti julgeolekuvõimekuse kohta ei vasta tegelikkusele.

Kaitseuuringute keskuses valminud raport Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna kohta avaldas kahtlust, kas Läti kaitsevägi on kärbete ning riigi demograafilise olukorra tõttu võimeline oma ülesandeid täitma.

Pabriks ütles BNS-ile, et ta ei eita fakti ning Läti ei ole tõepoolest valmis eraldama kaitsekulutusteks kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nagu teeb seda Eesti. Samas kinnitas ta, et erinevalt uuringus avaldatud andmetest ei panusta Läti ainult rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, vaid ka oma riikliku julgeoleku kindlustamisele ja on seadnud eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise.

"Raporti koostajad on ilmselt tähelepanu alla võtnud 2008. aastal alanud kriisiolukorra, mil Läti kaitse-eelarvet kärbiti poole võrra," sõnas Pabriks. "Nad on tähelepanu alt välja jätnud, et juba kaks aastat on meie üheks prioriteediks maavägede brigaadi arendamine, mis on suunatud eelkõige Läti territooriumi kaitsele."

Raport "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani" märgib, et majanduskriisi tulemusena külmutati Lätis enamik relvajõudude arendustegevusi, mistõttu kaitse-eelarve moodustab 2012. aastal ühe protsendi SKP-st. Suurte kärbete tõttu viis Läti ellu rea muutusi ja reforme, suurendamaks operatiivüksuste koosseisu.

Raport toob aga samas positiivsena esile, et Läti kaitsekulude vähenemine paistab olevat peatunud, sest tänavu mais hääletas parlament kaitsekulude tõstmise poolt kahe protsendini SKP-st kümne aasta jooksul.

Raport nendib, et tänapäeva Läti relvajõud on keskendunud rahvusvaheliste ülesannete täitmisele. "Kui Lätit peaks ohustama konventsionaalne konflikt, oleks relvajõudude tugifunktsioonide täitmine ja lahingutegevuses osalemise võime piiratud," märgib raport.

Raport toob esile, et aastatel 2008-2010 läks erru märkimisväärselt suur arv väga professionaalseid ja motiveeritud sõjaväelasi.

"On kahtlane, kas Läti relvajõud on praegu võimelised oma ülesandeid täitma. Võttes arvesse demograafilisi probleeme ja emigratsiooni kõrget taset, on ebatõenäoline, et Läti relvajõud on suutelised värbama piisaval arvul väljaõppe saanud ja motiveeritud isikkoosseisu ning seda ka sälitama," seisab raportis.

Raporti "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani" koostas riigikogu väliskomisjoni palvel uurimisrühm, kuhu kuulusid Tallinnas tegutseva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Riina Kaljurand ja nooremteadur Julian Tupay, Rootsi sõjateaduste akadeemia analüütik, erukondralmajor Karlis Neretnieks ja Rootsi kaitseuuringute agentuuri endine analüütik Bo Ljung.

Eelmisel nädalal ilmus Postimehes artikkel, milles väideti, et Eesti lõunanaaber Läti on võimetu end iseseisvalt kaitsma või rahvusvahelist koostööd tegema, mistõttu on ohkuks ka Eesti julgeolekule. Artikli tõttu muutus Läti armee ja selle kaitsevõime Lätis tulise diskussiooni teemaks.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles artiklit kommenteerides, et eestlased võivad magada rahulikult, kuna nende riigi lõunapiir on kaitstud. Samasisuliste avaldustega esinesid ka peaminister Valdis Dombrovskis ja president Andris Bērziņš.

Peaminister Andrus Ansip andis reedel Võru linnajuhtidele üle laste- ja noortesõbraliku linna sertifikaadi, mille omistas tänavu sügisel Võru linnale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lastefond UNICEF.

VIDEO

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid neist järvedest püüda kokku 5964 tonni kala, millest pool on Eesti kalurite osa.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1000, koha 650, latikat 650, haugi 155, särge 280 ja rääbist 15 tonni. “Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, latika-, haugi- ja särjevaru heaks, ent koha-, tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Kohavaru seisund võrreldes paari varasema aastaga on tagasihoidlikum. Kahjuks on ammendumas 2005. aasta arvukas põlvkond, 2009. aasta kohapõlvkond on küll samuti arvukas, ent kalad on püügiks veel alamõõdulised. Koha noorema põlvkonna kaitsmiseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel jäävad paratamatult sinna ka alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Tindi- ja siiavarud on väga napid, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes ja ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Rääbisevarud on viimasel paaril aastal olnud stabiilselt madalas seisus ning vajavad rangelt piiritletud püügikorraldust. Sellest tulenevalt lubatakse järgmisel aastal rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.-31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda 15 tonni.

Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka muudel teemadel. Tõdeti, et kõikide põhjanoodaga püüdvate laevade varustamine elektroonilise positsioneerimise ja jälgimise seadmetega on tõhustanud järelevalvet püügitegevuse üle. Tehti ettepanek kaaluda kõigi kutselise kalapüügi aluste elektroonilise jälgimise alla viimist, nagu see toimub merel püüdvate kalalaevade puhul.

Talijärv väljendas heameelt kalavarude kaitse korraldamise tõhustamise üle. „ Kui suve hakul oli meil kahtlusi kalalaevade vastastikuse jälgimissüsteemi tööle hakkamise suhtes, siis täna võime kindlalt väita, et mõlema riigi pingutused on kandnud vilja. Meie inspektorid näevad lisaks meie kalalaevadele ka kuidas töötavad põhjanoodaga varustatud laevad Venemaal ning Venemaa esindajad näeb meie kalurite liikumisi järvel.“

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2013. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.