Läti kaitseminister Artis Pabriks nimetas Eestis avaldatud Läänemere piirkonna julgeolekuseisundi aruannet vananenuks ja kinnitas, et raportis esitatud andmed Läti julgeolekuvõimekuse kohta ei vasta tegelikkusele.

Kaitseuuringute keskuses valminud raport Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna kohta avaldas kahtlust, kas Läti kaitsevägi on kärbete ning riigi demograafilise olukorra tõttu võimeline oma ülesandeid täitma.

Pabriks ütles BNS-ile, et ta ei eita fakti ning Läti ei ole tõepoolest valmis eraldama kaitsekulutusteks kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nagu teeb seda Eesti. Samas kinnitas ta, et erinevalt uuringus avaldatud andmetest ei panusta Läti ainult rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, vaid ka oma riikliku julgeoleku kindlustamisele ja on seadnud eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise.

"Raporti koostajad on ilmselt tähelepanu alla võtnud 2008. aastal alanud kriisiolukorra, mil Läti kaitse-eelarvet kärbiti poole võrra," sõnas Pabriks. "Nad on tähelepanu alt välja jätnud, et juba kaks aastat on meie üheks prioriteediks maavägede brigaadi arendamine, mis on suunatud eelkõige Läti territooriumi kaitsele."

Raport "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani" märgib, et majanduskriisi tulemusena külmutati Lätis enamik relvajõudude arendustegevusi, mistõttu kaitse-eelarve moodustab 2012. aastal ühe protsendi SKP-st. Suurte kärbete tõttu viis Läti ellu rea muutusi ja reforme, suurendamaks operatiivüksuste koosseisu.

Raport toob aga samas positiivsena esile, et Läti kaitsekulude vähenemine paistab olevat peatunud, sest tänavu mais hääletas parlament kaitsekulude tõstmise poolt kahe protsendini SKP-st kümne aasta jooksul.

Raport nendib, et tänapäeva Läti relvajõud on keskendunud rahvusvaheliste ülesannete täitmisele. "Kui Lätit peaks ohustama konventsionaalne konflikt, oleks relvajõudude tugifunktsioonide täitmine ja lahingutegevuses osalemise võime piiratud," märgib raport.

Raport toob esile, et aastatel 2008-2010 läks erru märkimisväärselt suur arv väga professionaalseid ja motiveeritud sõjaväelasi.

"On kahtlane, kas Läti relvajõud on praegu võimelised oma ülesandeid täitma. Võttes arvesse demograafilisi probleeme ja emigratsiooni kõrget taset, on ebatõenäoline, et Läti relvajõud on suutelised värbama piisaval arvul väljaõppe saanud ja motiveeritud isikkoosseisu ning seda ka sälitama," seisab raportis.

Raporti "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani" koostas riigikogu väliskomisjoni palvel uurimisrühm, kuhu kuulusid Tallinnas tegutseva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Riina Kaljurand ja nooremteadur Julian Tupay, Rootsi sõjateaduste akadeemia analüütik, erukondralmajor Karlis Neretnieks ja Rootsi kaitseuuringute agentuuri endine analüütik Bo Ljung.

Eelmisel nädalal ilmus Postimehes artikkel, milles väideti, et Eesti lõunanaaber Läti on võimetu end iseseisvalt kaitsma või rahvusvahelist koostööd tegema, mistõttu on ohkuks ka Eesti julgeolekule. Artikli tõttu muutus Läti armee ja selle kaitsevõime Lätis tulise diskussiooni teemaks.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles artiklit kommenteerides, et eestlased võivad magada rahulikult, kuna nende riigi lõunapiir on kaitstud. Samasisuliste avaldustega esinesid ka peaminister Valdis Dombrovskis ja president Andris Bērziņš.

Peaminister Andrus Ansip andis reedel Võru linnajuhtidele üle laste- ja noortesõbraliku linna sertifikaadi, mille omistas tänavu sügisel Võru linnale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lastefond UNICEF.

VIDEO

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid neist järvedest püüda kokku 5964 tonni kala, millest pool on Eesti kalurite osa.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1000, koha 650, latikat 650, haugi 155, särge 280 ja rääbist 15 tonni. “Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, latika-, haugi- ja särjevaru heaks, ent koha-, tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Kohavaru seisund võrreldes paari varasema aastaga on tagasihoidlikum. Kahjuks on ammendumas 2005. aasta arvukas põlvkond, 2009. aasta kohapõlvkond on küll samuti arvukas, ent kalad on püügiks veel alamõõdulised. Koha noorema põlvkonna kaitsmiseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel jäävad paratamatult sinna ka alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Tindi- ja siiavarud on väga napid, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes ja ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Rääbisevarud on viimasel paaril aastal olnud stabiilselt madalas seisus ning vajavad rangelt piiritletud püügikorraldust. Sellest tulenevalt lubatakse järgmisel aastal rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.-31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda 15 tonni.

Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka muudel teemadel. Tõdeti, et kõikide põhjanoodaga püüdvate laevade varustamine elektroonilise positsioneerimise ja jälgimise seadmetega on tõhustanud järelevalvet püügitegevuse üle. Tehti ettepanek kaaluda kõigi kutselise kalapüügi aluste elektroonilise jälgimise alla viimist, nagu see toimub merel püüdvate kalalaevade puhul.

Talijärv väljendas heameelt kalavarude kaitse korraldamise tõhustamise üle. „ Kui suve hakul oli meil kahtlusi kalalaevade vastastikuse jälgimissüsteemi tööle hakkamise suhtes, siis täna võime kindlalt väita, et mõlema riigi pingutused on kandnud vilja. Meie inspektorid näevad lisaks meie kalalaevadele ka kuidas töötavad põhjanoodaga varustatud laevad Venemaal ning Venemaa esindajad näeb meie kalurite liikumisi järvel.“

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2013. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.

Reformierakonna toetus langes novembris viimase kolme aasta madalaimale tasemele ning ühtlustus opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna toetusega.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Reformierakonnale hääle 26 protsenti valijatest, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori üle-eestilisest küsitlusest. Veel oktoobris oli Reformierakonnal toetajaid 32 protsenti ja augustis 39 protsenti.

Suurim oli Reformierakonna toetuse langus keskealiste, keskmise sissetulekuga, kõrgema haridusega ja Tallinna vastajate hulgas. 26 protsendist madalam oli Reformierakonna toetus viimati suvel 2009.

Sotsiaaldemokraate toetas novembris 25 ja Keskerakonda 23 protsenti valijatest. Oktoobris toetas sotsiaaldemokraate 22 ja Keskerakonda 25 protsenti valijatest.

Viimase kahe kuuga on toetuse languse taas tõusule pööranud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Novembris oli toetus IRL-ile 17 protsenti ehk neli protsendipunkti kõrgem kui oktoobris.

Emori uuringuekspert Aivar Voog sõnas, et Reformierakonna toetuse langus on seotud nende tegevuse lauskriitikaga, mis on valitsenud meedias juba alates oktoobrikuu teisest poolest. "Osa endisi Reformierakonna toetajaid on nähtavasti läinud üle valitsuskoalitsiooni partneri - IRL toetajate hulka," märkis Voog.

Kahe koalitsioonierakonna kogutoetus oli novembris 43 ja kahel opositsiooniparteil 48 protsenti. Need summaarsed näitajad ei ole viimastel kuudel väga palju muutunud.

Emor küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 24. oktoobrist 14. novembrini 901 valimisealist kodanikku vanuses 18 ja enam eluaastat.

Uuringus on esitatud andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Novembris oli "ei oska öelda" osakaal 35 protsenti. Selline andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.