Peaminister Andrus Ansip märkis teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et kui ühtekuuluvuspoliitika eelarve kärped osutuvad möödapääsmatuks, peaks need olema esmajoones seotud nende riikidega, kes neid kärpeid kõige enam nõuavad.

"Meie seisukoht on selge - ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalik majanduskasvu ja töökohtade loomiseks investeeringute kaudu," ütles Ansip.

Ta märkis, et ehkki Eesti kuulub nende riikide hulka, kes ei toeta komisjoni poolt pakutud eelarve mahu vähendamist, tuleb pikaajalise finantsraamistiku vastuvõtmise huvides teha kompromisse. "Kui kärped osutuvad möödapääsmatuks, peaks need olema esmajoones seotud nende riikidega, kes neid kärpeid kõige enam nõuavad. Ühtekuuluvuspoliitikas tähendab see esmajoones toetuste vähendamist enim arenenud piirkondadele ning rikastele riikidele," nentis ta.

Peaministri sõnul peavad kärped vähemarenenud piirkondadele ning liikmesriikidele olema minimaalsed. Ta kutsus ka üles kaitsma piiriüleste transpordiprojektide elluviimiseks mõeldud ülekannet ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühenduse rahastusse.

"Kärpides Euroopa Ühendamise rahastusse üle kantavaid vahendeid ei suurene sellest ühtekuuluvusfondi maht. Küll aga tähendab see vähem vahendeid 50 aastat teineteisest lahus olnud Ida- ja Lääne-Euroopa taasliitmiseks," sõnas ta.

Ansip möönis, et Euroopa ülemkogul ootavad ees rasked läbirääkimised. Kuid ta avaldas lootust, et Euroopa valitsusjuhid ja riigipead annavad endast parima, et võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda. "Kodanikud, ettevõtjad, omavalitsused ootavad riigijuhtidelt selget sõnumit: Euroopa investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomiseks on tagatud," ütles Ansip.

Ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupp ühendab 14 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kaitsevad pika-ajalises eelarves vähem arenenud piirkondade arengut toetavaid investeeringuid. Riigipead ja valitsusjuhid rõhutasid taaskord ühtsust oma seisukohtade kaitsmisel käimasolevatel eelarveläbirääkimistel ja enne järgmisel nädalal toimuvat Euroopa ülemkogu eelarveteemalist kohtumist.

Selle aasta kolmandal ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel olid kaasatud ka sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonid, kes kinnitasid oma toetust ühtekuuluvuspoliitikale. Nagu varasematelgi kohtumistel, osalesid ka seekord Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.

Ühtekuuluvuspoliitika tähistab investeerimispoliitikat Euroopa tasandil, mille kaudu toetatakse sadu tuhandeid projekte kogu Euroopas. Investeeringute eesmärk on eri regioonide arengutasemete ühtlustamine ning siseturu lõimimine. Ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa Liidu tasandi instrument riikide konkurentsivõime kasvatamiseks, taristuinvesteeringuteks ja tootlikkuse tõstmiseks. Eelarveperioodi 2007-2013 Eestile eraldatud struktuurivahendite maht on 3,4 miljardit eurot.

Kohtumisega valmistasid riikide liidrid ette erakorralise ülemkogu istungit, mis algab 22. novembril ja mille eesmärk on kokku leppida Euroopa Liidu pikaajalises eelarves aastateks 2014-2020.

Peaminister kohtus ka Euroopa Parlamendi suurima, konservatiivide fraktsiooni juhi Joseph Dauli ning Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe Alain Lamassoure´iga. Kuna Euroopa parlamendil on seekordsetel eelarveläbirääkimistel sisuline otsustusõigus, on kontaktid parlamendijuhtidega ülitähtsad. Kohtumistel selgitas Ansip Eesti ja Balti riikide taotlusi eelarveläbirääkimistel ja sai neile toetuse, eriti just põllumajanduse otsetoetuste osas. Eesti ja Euroopa parlamendi seisukohad eelarveraamistiku üle langevad suures osas kokku.

Lisaks kohtus peaminister Ansip Kreeka peaminister Antonis Samarasega.

Tartus kogunes teisipäeva õhtul Raekoja platsile Reformierakonna kontori juurde valeliku poliitika vastu suunatud meeleavaldusele ligi pooltuhat inimest.

Kohal viibinud BNS-i ajakirjaniku sõnul tuli kella 17.30-18.30 kestnud meeleavaldusele kohale umbes 500 inimest, kes kandsid plakateid, kus oli muu hulgas kirjas "Nõuame uusi valimisi!", "Aitab valedest!" ja "Meil on kõrini!". Meeleavaldajad panid Reformierakonna kontori trepile kümneid pakke, millel olid kirjad "Seifi raha", "Pere säästud", "Ämm" ja muu selline, viitega Reformierakonna rahastamise kriminaalasjale, mille riigiprokuratuur tõendite puudumise tõttu lõpetas.

Video:

Meeleavalduse korraldas kodanikualagatusena moodustatud liikumine "Aitab valelikust poliitikast". Meeleavaldus oli ajastatud teisipäevale, kuna 13. novembril möödus Reformierakonna asutamisest 18 aastat.

"Leiame, et hoolimata täiskasvanuea lävele jõudmisest käitub Reformierakond endiselt nagu alaealine, kelle avalikes sõnavõttudes napib riigi valitseja rollile kohast väärikust, sotsiaalset küpsust ja austust rahva vastu. Me ei pea õigeks, et erakonna juhtpoliitikud pilkavad demokraatiale olemuslikku dialoogilisust ja kaasamist ning hooplevad oma ainupädevuse ja asendamatusega," ütles liikumine oma teates.

Oktoobri lõpus toimus liikumise eestvedamisel Tallinnas Tõnismäe tänaval Reformierakonna kontori vastas meeleavaldus, millel osales umbes poolsada inimest. Reformierakond oli samaks esmaspäeval kella 9-19 registreerinud oma kontori ette liberaalset maailmavaadet tutvustava meeleavalduse, mis vahetult enne toimumist tühistati.

Läti pealinna Riia lähedal kukkus teisipäeva pärastlõunal alla neljakohaline väikelennuk, milles hukkusid Eestist pärit piloot ja Venemaa kodanikust lennuõpilane.

Läti päästeameti pressiesindaja Viktorija Sembele ütles BNS-ile, et häirekeskus sai kell 15.23 teate lennukivraki avastamisest soiselt alalt Bukultis Garkalne piirkonnas. Sündmuskohale jõudes leidsid päästetöötajad neljakohalise Tecnam-tüüpi väikelennuki, mille esiosas oli kaks hukkunut.

Läti tsiviillennunduse agentuuri direktor Maris Gorodcovs ütles BNS-ile, et lennuk kukkus alla piloodieksami käigus. Ta märkis, et lennuki piloot oli väga suurte kogemustega lendur Eestist ja eksamit andnud õpilane Venemaa kodanik.

Läti ametnike sõnul on hukkunud Eesti piloot sündinud 1964. aastal ning ta on Tartu ülikoolist. Ametnikud ei täpsustanud, kas piloot on Tartu ülikoolis õppinud või töötas ta seal. Hukkunud Venemaa kodanik on sündinud 1982. aastal ning ta on pärit Moskvast.

Gorodcovsi sõnul on praegu ebaselge, miks lennuk alla kukkus. Ta märkis, et allakukkunud lennuk on peaaegu uus ja ilmaolud olid lendamiseks ideaalilähedased. Lennuk kukkus alla järsu nurga all ning lennuki esiosa põrkas vastu maad. Gorodcovsi sõnul võib sündmuskoha esmasel vaatlusel järeldada, et lennuk ei olnud üritanud planeerides maanduda.

Eksperdid uurivad, kas lennuki mootorid olid õnnetuse hetkel töökorras.

Sama lennukiga sooritas teisipäeva hommikul edukalt piloodieksami üks teine lennundusõpilane ning siis ei olnud mingeid märke lennuki võimalikust rikkest.

"Seda õnnetust tuleb uurida väga põhjalikult. Meil ei ole kunagi varem juhtunud õnnetusi piloodieksami ajal, kui õpilane on läbinud edukalt nii teoreetilise kui ka praktilise väljaõppe ning lennuki pardal on ka kogenud piloot," sõnas Gorodcovs.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug ütles BNS-ile, et Läti lennuõnnetuse uurijatel on tõenäoliselt tarvis lennuki allakukkumise põhjuste kohta infot ka Eestist ning seda infot on eestlased valmis oma Läti kolleegidele kindlasti andma. Kuna sündmus on veel värske, ei ole lätlased veel Eesti kolleegide poole pöördunud.

Läti transpordiõnnetuste uurimisbüroo juht Ivars Gaveika ütles BNS-ile, et õnnetuse põhjuste kohta on praegu veel vara midagi öelda. Transpordiõnnetuste uurimisbüroo algatas teisipäeva õhtul uurimismenetluse, mille käigus eksperdid uurivad lennuki vrakki, selle mootoreid ja lennutingimusi õnnetuse ajal. Gaveika sõnul võib õnnetuse põhjuste väljaselgitamine võtta aega mitu kuud.

Lätis on tänavu alates 4. maist juhtunud üheksa lennuõnnetust.

Sihtasutuse Kredex teatel on selle aasta lõpuks valmivast 163 elektriautode kiirlaadijast koosnevast üle Eestilisest võrgust tänaseks paigaldatud üle poole ehk 97 kiirlaadijat.

Elektromobiilsuse programmi (ELMO) juhi Jarmo Tuisu sõnul vastab kiirlaadimisvõrgu raj

amise tempo ootustele, kuid mõningat viibimist on põhjustanud ehituslubade kooskõlastamise kohalike omavalitsustega. "Alates novembri lõpust pakume elektriautode omanikele kiirlaadimisteenust, mis tähendab täiemahulise klienditoe pakkumist nii telefoni teel kui peagi avatavas iseteenindusveebis," ütles Tuisk pressiteates.

ABB kiirlaadimisvõrgustiku projektijuht Criss Uudam märkis, et Eesti laadimisvõrk on paigaldatud laadijate arvu poolest maailma suurim kiirlaadimistaristu. "Tänaseks on kiirlaadijatest elektriautodesse laetud juba üle 10 000 kilovatt-tunni elektrienergiat," lausus Uudam.

G4S Eesti AS-i arendusjuht Jaan Nappus lisas, et ettevõte teostab kiirlaadimisvõrgu järelevalvet ja toimimist. "Samuti tagame kasutaja toe ning vastutame laadimisvõrgustiku kliendihaldussüsteemi opereerimise eest," lausus Nappus. "Lõppkasutajatega lepingute sõlmimine, kasutajakaartide ja arvete väljastamine ning aruandlus on samuti G4S-i pärusmaa."

Kuni jaanuari lõpuni on kiirlaadijate kasutamine tasuta, pärast mida tuleb ühe laadimiskorra ee

st maksta orienteeruvalt kaks kuni kolm eurot. Kui praegu on kiirlaadijate kasutamine kõigile vaba, siis alates 1. detsembrist tuleb klientidel sõlmida vastav leping.

Teenuse kuutasuks kujuneb alates 1. veebruarist orienteeruvalt 15 eurot ja ühe laadimiskorra hinnaks ligi kaks kuni kolm eurot. Lisaks on võimalik valida ka kuutasuta pakett, mille puhul on laadimiskorra hind mõnevõrra kallim. Täpsed pakettide hinnad avalikustatakse novembri lõpus.

Kiirlaadijaga saab elektriauto akud täita 80 protsendi ulatuses ning sõltuvalt automargist võimaldab see müügil olevate mudelite puhul kuni 140 kilomeetri läbimist.

Üle Eesti paigaldatakse kokku 163 kiirlaadijat 149 asukohta. Nendest 100 laadijat hakkab paiknema asulates ja 63 maanteede ääres. Suurematest linnadest tuleb Tallinnasse 27, Tartusse 10, Pärnusse viis ja Narvasse kaks kiirlaadijat. Suurema liikluskoormusega maanteedele paigaldatavate kiirlaadijate vahemaa jääb 40-60 kilomeetri piiresse.

Kredexile on tänaseks esitatud elektriauto ostmiseks 99 taotlust, positiivne otsus on tehtud 80 taotlejale.

Paigaldatud kiirlaadijaid on kasutatud laadimiseks enam kui 1700 korral. Kõige aktiivsemalt kasutavad autojuhid Tallinna Lootsi ja Tartus Ringtee tänaval asuvaid laadijaid.