Läti valitsus otsustas Olainesse vangla ehitamisega mitte rutata ning palus justiitsministeeriumil osta Eestilt valmis vanglaprojekt.

Justiitsministeerium osutas, et vanglat saaks rajada avaliku ja erasektori partnerluses, kuid odavam oleks seda projekti teostada riigi kulul, ning viitas seejuures Eesti kogemusele.

Peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et kuna Läti vanglad on enamalt jaolt ehitatud 19. sajandil ning riigil puudub nende ehitamise kogemus, siis palub ta justiitsministeeriumil näha ette võimalust osta valmisprojekt Eestist, kus hiljuti jõudis edukalt lõpule vanglataristu rajamine.

Justiitsminister Jānis Bordāns ütles BNS-ile, et ministrite kabinet võib kahe nädala pärast selle küsimuse juurde tagasi pöörduda.

Läti valitsus adnsi suvel heakskiidu Olainesse vangla ehitamiseks 55,495 miljoni lati ehk ligi 80 miljoni euro eraldamise. Seejuures eraldatakse 2013. aastal 165 663 latti, 2014. aastal 2 613 517 latti, 2015. aastal 54 123 latti, 2016. aastal 21,108 miljonit latti ning 2017. aastal 31,54 miljonit latti.

Eesti on iseseisvuse taastamise järel ehitanud kaasaegsed kamber-tüüpi vanglad Tartusse ja Jõhvi ning kavandamisel on kolmas kaasaegne vangla Tallinna lähedale Rae valda.

Esimese kaasaegse vangla rajas riik 2002. aastal Tartusse. 938-kohaline Tartu vangla võttis esimesed vangid vastu 16. oktoobril 2002. Vangla üldpind on 23 000 ruutmeetrit, selle asuvad administratiivhoone, vastuvõturuumid, puhke- ja spordiruumid, õppeklassid, tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks, ruumid usutalituste korraldamiseks ja abiruumid. Vanglas on 479 kambrit, ühe kambri suurus on umbes 10 ruutmeetrit.

2008. aasta kevadel alustas tegevust Viru vangla, mis tegutseb 1100-kohalise kinnise vanglana, mille juurde kuulub ka 75-kohaline avavangla ja 150-kohaline arestimaja, lisaks kool, sotsiaaltöö ruumid, kirik ja töökojad. Vangla territooriumil on kokku 14 hoonet ja hooneid ühendav galerii.

Harjumaa Rae vallavolikogu kehtestas 19. juunil Rae vallas asuva ligikaudu 50 hektari suuruse maa-ala kohta koostatud Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneeringu. Uus Tallinna vangla on plaanitud kambersüsteemi tüüpi vanglana ning sinna luuakse lisaks vanglale avavangla, arestimaja ja praegu Maardus asuv Tallinna vangla tervishoiuosakond. Vanglasse on planeeritud 1000 kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel tuleb eelolev nädal tuuline ja kohatiste vihmahoogudega, päevane õhutemperatuur on valdavalt plusskraadides.

Teisipäeva öösel eemaldub madalrõhkkond üle Soome Barentsi mere poole, õhurõhk tõuseb ja päevaks laieneb Kesk-Euroopast kõrgrõhuala põhjaserv Eesti kohale. Lääne- ja loodetuule puhangud ulatuvad 14, öö hakul rannikul kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +5, päeval +3 kuni +6 kraadi.

Kolmapäeval ulatub lõuna poolt kõrgrõhuala serv Balti riikideni, üle Soome liigub aga madalrõhulohk ning Eesti jääb kahe rõhuala piirimaile. Öö on sajuta, puhub mõõdukas läänekaare tuul. Päeval sajab nõrka vihma ning lääne- ja edelatuul on tugev. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +4, saartel kuni +7, päeval on sooja 5-9 kraadi.

Neljapäeval liigub üle Skandinaavia põhjatipu madalrõhkkond, Eestist lõuna pool püsib kõrgrõhuala. Kahe rõhuala kokkupuutealal sajab veidi vihma, õhtul võib sadu intensiivsem olla. Tugev edela- ja läänetuul päeva jooksul nõrgeneb. Sooja on öösel ja päeval 5-9 kraadi.

Reede öösel liigub üle Eesti madalrõhulohk koos vihmasadudega. Päeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju, mõnes kohas sajab nõrka vihma. Tuul pöördub loodesse ja vaibub. Sooja on ööpäeva vältel 2-6 kraadi.

Laupäeval katab Eestit kõrgrõhkkonna põhjaserv, kohati võib sadada veidi vihma või lörtsi. Lääne- ja edelatuul on keskpäevani nõrk, õhtupoolikul pöördub tuul lõunasse ja tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +4, päeval on sooja 1-5 kraadi.

Pühapäeval eemaldub kõrgrõhuala Venemaale ja Läänemerele jõuab madalrõhulohk. Sisemaal võib sadada veidi märga lund, saartel ja rannikul vihma. Saju võimalus on suurem läänepoolsetes maakondades. Lõunatuul paisub tugevaks ja õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2, päeval -1 kuni +3 kraadi.

Esmaspäeval liigub madalrõhulohk üle Eesti ja toob veidi lörtsi ja vihma, saju tõenäosus on suurem põhjapoolsetes maakondades. Puhub tugev edela- ja läänetuul, päeval pöördub tuul loodesse. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2, päeval on sooja 1-6 kraadi.

Sumomaadleja Kaido Höövelson alias Baruto sai Jaapanis aasta viimase suurturniiri teisel päeval oma esimese kaotuse ja lahkus areenilt longates.

Matš kestis vaid mõne sekundi, sest ida maegashira teine asetus Shohozan tõmbas Baruto pikali, vahendas rahvusringhäälingu spordiportaal.

Baruto tegi kukkudes viga vasakule jalale: ta jäi dohyo'le lamama ning püsti saades lonkas tugevalt.

Eestlasel oli jalaga probleeme juba möödunud turniiril, kui ta varbaluu murru tõttu pidi kolme matši järel võistluse pooleli jätma.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võib Eesti 2012. aasta majanduskasv kolme kvartali andmete põhjal osutuda kiiremaks kui 2,6 protsenti, mida prognoosis Eesti Pank juunis.

"Ehkki kolmanda kvartali kasv oli üllatuslikult kiire, viitavad mitmed näitajad sellele, et ebakindlus väliskeskkonna suhtes on endiselt suur. Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on aeglustunud. Ka euroalal üldiselt on majandus endiselt nõrgas seisus ega ole loota, et see lähiajal ruttu paraneks," teatas Oja kolmanda kvartali majanduskasvu kommenteerides.

Samas tugevdavad tema sõnul kindlustunnet mitme riigi valitsuse sammud võlakoorma kiire kasvu tõttu tekkinud tasakaalustamatuse vähendamiseks. "Tänu sellele on hakanud paranema konkurentsivõime, kuid hulk reforme seisab veel ees," märkis Oja.

Kesise väliskeskkonna taustal sisendab Oja sõnul optimismi tööstussektor. "Ehkki tööstus panustas kolmandas kvartalis aastavõrdluses majanduskasvu veel negatiivselt, oli tööstuse kasv kvartalivõrdluses positiivne. Tööstustoodangu kasv suvekuudel viitab Eesti majanduse tugevale konkurentsivõimele," ütles Oja.

See võib tema sõnul olla teguriks, mis aitab majandusel väliskeskkonna nõrkusest hoolimata lähiajal kasvada. Tootmisettevõtete sulgemine Põhjamaades võib mõnel juhul suurendada Eesti ettevõtete tellimusi.

Nagu esimesel poolaastalgi, toetas Oja sõnul kolmandas kvartalis majanduskasvu sisenõudlus, jätkus jaemüügi ning kapitalikaupade impordi kiire kasv. "Viimane tähendab, et Eestis investeeriti aktiivselt masinatesse ja seadmetesse. Ehitusega seotud tööstusharude areng viitab aga ehituse kasvu aeglustumisele. Palkade ja hõive kasvu pidurdumine takistab majapidamiste eelarve kasvu ning piirab edaspidi tarbimisvõimalusi," selgitas Oja.

Kokkuvõttes on Eesti majandus keskpanga ökonomisti hinnangul praegu suhteliselt heas seisus. Ehkki väliskeskkonna kasvutempo on aeglustunud, on Eesti majanduse sisemised tasakaalustamatuse ilmingud praegu väiksemad kui enne majanduskriisi.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul tuleneb kolmanda kvartali majanduskasv peamiselt kasumlikkust kasvatavast ehitussektorist ja teistest valdavalt siseturgu teenindavatest tegevusaladest.

"Kaupade ekspordi kasv kolmandas kvartalis kiirenes, samas import kasvas veelgi kiiremini. Majandustõus tuleb eelkõige kasumlikkust kasvatavast ehitusest ja teistest põhiliselt siseturgu teenindavatest tegevusaladest, nagu info ja side, kaubandus ning inseneri- ja tehnikaalane tegevus, mis aitavad tasakaalustada kaupade netoekspordi negatiivset mõju," ütles Aben.

Maailma ja Euroopa majandusolukord tema sõnul suve lõpus halvenes, kuid ekspertide hinnangud Eesti majandusele ja väljavaadetele oluliselt ei muutunud. Eesti tarbijate kindlustunne püsis peaaegu kevadsuvisel tasemel, kuid ettevõtjate arvates olukord tööstuses mõnevõrra halvenes.

Elanike sissetulekud jätkasid Abeni sõnul kolmandas kvartalis suurenemist, kuigi palgatulu kasvutempo aeglustus maksu- ja tolliameti andmetel seitsme protsendini. "Keskmise palga kasv jätkus, aga hõive kasv on oluliselt aeglustunud. Pensionitulu kasv ületas vaid pisut 4,1-protsendilist inflatsiooni."

Kuigi väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul pidevalt nõrgenenud, on viimased prognoosid Eesti selle aasta majandusarengute kohta Abeni sõnul olnud kevadisega võrreldes optimistlikumad. "Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti, mis on vastavalt teine ja esimene tulemus euroalal."

"Renoveerimise ja infrastruktuuriobjektidega seotud aktiivne ehitustegevus järgmisel aastal tõenäoliselt aeglustub, kuni käivitub Euroopa Liidu struktuurivahendite uus periood. Järgmistes kvartalites on peamiseks riskiks nõrgenenud ootused uutele välistellimustele töötlevas tööstuses kaubanduspartnerite ebakindluse tõttu," täpsustas Aben.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,7 protsenti.