Statistikaameti teatel peatus tänavu majutusettevõtetes üheksa kuu jooksul kokku 2,2 miljonit sise- ja välisturisti, mis on neli protsenti enam kui aasta eest samal ajal ning rohkem kui ühegi varasema aasta üheksa kuu jooksul.

Majutusettevõtetes peatus selle aasta jaanuarist septembrini 1,5 miljonit välisturisti, mis oli ligi 56 000 välisturisti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Soomest saabub jätkuvalt kõige enam majutusteenuseid kasutanud välisturistidest ehk kokku 43 protsenti. Samas Soome turistide arv vähenes mullusega võrreldes kaks protsenti.

Seevastu Venemaalt saabunud turiste peatus majutusettevõtetes 47 000 võrra enam. Alates 2008. aastast on Venemaa turistid Soome turistide järel majutusettevõtete suurim kliendirühm, moodustades selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes 13 protsenti majutatud välisturistide koguarvust.

Lätist ja Ukrainast saabus kummastki viiendiku, Saksamaalt üheksa protsenti ja Prantsusmaalt kaheksa protsenti rohkem turiste. Välisturistide arv suurenes eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes neli protsenti.

Kolmveerand aasta jooksul peatus majutusettevõtetes 740 000 siseturisti, mis oli 31 000 siseturisti enam kui mullu samal ajal. Vaatamata siseturismi elavnemisele paaril viimasel aastal jäi 2007. ja 2008. aasta üheksa kuu tase veel kättesaamatuks.

Septembris peatus majutusettevõtetes 224 000 turisti, nendest 30 protsenti olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes kümnendiku ja välisturiste kolm protsenti rohkem kui eelmise aasta septembris.

Külastajate käsutuses oli 918 majutusettevõtet 18 600 toa ja 42 500 voodikohaga. Täidetud oli 45 protsenti tubadest ja kolmandik voodikohtadest. Nii tubade kui ka voodikohtade täitumus oli ühe protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta septembris.

Ööpäev majutusettevõttes maksis septembris keskmiselt 32 eurot ning oli mullusega võrreldes kaks eurot kallim.

Võrumaal sai neljapäeval löögi autolt sõiduteel kõndinud helkurita ja alkoholijoobes mees.

Politsei teatel juhtus õnnetus neljapäeval kella 18.32 ajal Võrumaal Võru vallas Võru-Põlva tee 6,7 kilomeetril, kus alkoholijoobes ilma helkurita sõiduteel kõndinud jalakäija 41-aastane Valeri sai löögi sõiduautolt BMW 318, mida juhtis 56-aastane Vello.

Jalakäija toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Tartus toimub tuleva nädala teisipäeva õhtul valeliku poliitika vastu suunatud meeleavaldus.

Kodanikualagatusena moodustatud liikumine "Aitab valelikust poliitikast" korraldab valeliku poliitika vastase meeleavalduse tuleval teisipäeval kell 17.30-18.30 Tartu Raekoja platsil Reformierakonna kontori ees, teatas liikumine BNS-ile. Reformierakonna asutamisest möödub 13. novembril 18 aastat.

"Leiame, et hoolimata täiskasvanuea lävele jõudmisest käitub Reformierakond endiselt nagu alaealine, kelle avalikes sõnavõttudes napib riigi valitseja rollile kohast väärikust, sotsiaalset küpsust ja austust rahva vastu. Me ei pea õigeks, et erakonna juhtpoliitikud pilkavad demokraatiale olemuslikku dialoogilisust ja kaasamist ning hooplevad oma ainupädevuse ja asendamatusega," ütleb liikumine oma teates.

"Parteiliikmed lubavad parandada nii ennast kui erakondade rahastamist, kuid oma süüd ei tunnista. Pole loogiline parandada vigu, mida keegi otsekui polekski teinud. Neil on aeg lõpuks avalikult tõtt rääkida. Me oleme veendunud, et seni pole nad seda teinud," seisab teates.

Erakondadevälise kodanikualgatusena tekkinud liikumise "Aitab  valelikust poliitikast" toetajate arv sotsiaalvõrgustikus Facebook tõusis neljapäeval üle 1000, vaid kolm päeva varem ületas toetajate arv 800 piiri. Neljapäeva õhtuks oli liikumisel Facebooki lehe andmetel 1086 toetajat.

Liikumise leht loodi 27. oktoobril ja selle eesmärk on kaasa aidata sellele, et nii erakondlik poliitika kui ka poliitika üldiselt oleks läbipaistvam ja ausam.

Möödunud esmaspäeva õhtupoolikul toimus liikumise eestvedamisel Tallinnas Tõnismäe tänaval Reformierakonna kontori vastas meeleavaldus, millel osales umbes poolsada inimest. Reformierakond oli samaks esmaspäeval kella 9-19 registreerinud oma kontori ette liberaalset maailmavaadet tutvustava meeleavalduse, mis vahetult enne toimumist tühistati.

Tuleva nädala laupäeval kavatseb liikumine korraldada valeliku poliitika vastu suunatud protestirongkäigu

Eestis visiidil viibiva Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimehe Mihhail Margelovi kinnitusel hakkavad Moskvas kevadel Eesti ja Vene seadusandjad koostöös ekspertide ja teadlastega üle vaatama olemasolevad ühisprojekte ning koostama kahe riigi suhete jaoks ühist tegevuskava.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et Eesti seadusandjad võtsid Vene kolleegide ettepaneku vastu ning et kohtumine toimub aprillikuus.

Vastates BNS-i küsimusele, miks piirikõneluste jätkamine tuli päevakorda ja osutus aktuaalseks just praegu, ütles Margelov, et ei pea seda millekski ootamatuks, vaid pigem millekski kauaoodatuks. “Minu tunnetuse kohaselt on kujunenud selline poliitiline reaalsus, mis võimaldab meil edasi liikuda,” sõnas ta. “Ilmselt on erinevatel tasanditel kogunenud kriitiline mass, mis lihtsalt nõuab seda, et täitev- ja seadusandlikud võimud teeksid oma kodutööd,” lisas Margelov.

“Pärast seda, kui olles lõpetanud kolmsada aastat kestnud kõnelused, suutsid Venemaa ja Hiina allkirjastada ja ratifitseerida riikliku piirilepingu, ei näe ma reaalseid raskusi, mis võiksid takistada meil seda teha oma Balti naabriga,” osutas Margelov. “Ma lihtsalt arvan, et on küpsenud nii poliitilised kui ka majanduslikud tingimused selleks, et me saaksime tõepoolest juriidilisel tasemel kinnistada selle positiivse pagasi, mis on meie kahepoolsetes suhetes juba kogutud,” lausus ta.

Vene seadusandja sõnul ei piirdu Venemaa ja Eesti vahelised suhted üksnes kaubanduse ja turismiga – edukat koostööd teevad ka diplomaadid humanitaarvallas, viitas Margelov Vene ja Eesti meremeeste hiljutisele vabastamisele pantvangist.

Küsimusele, milline seis valitseb piirikõnelustel praegusel hetkel, vastas Margelov, et seadusandjad andsid täitevvõimudele poliitilise impulsi. “Praegu toimuvad konsultatsioonid välisministeeriumide tasemel, nende sisu on selles, et kooskõlastada sõna otseses mõttes sõna-sõnalt, täht-tähelt lõplik tekst, mis tuleb lõpptulemusena allkirjastada,” selgitas ta.

Margelov tähtsustas regioonidevahelisi sidemeid ning nimetas neid stiimuliks, mis on 20 aasta vältel Eesti-Vene suhteid toitnud. Ta osutas, et regioonidevahelised suhted ei kaasa üksnes Eesti traditsioonilisi partnereid, näiteks Leningradi ja Pihkva oblastit, vaid ka Kaluuga oblastit ja teisi regioone.

Margelovi sõnul on praegu ettevalmistamisel terve dokumentide pakett, mis puudutab Eesti-Vene suhteid, kaasa arvatud topeltmaksustamise vältimise leping, transpordi-, taristu-, piiriülese koostöö lepingud.

Seadusandja kinnitusel on mõistetav, et Eesti sadamad on Venemaa majanduse jaoks endiselt väga huvipakkuvad, kuna mitmete keemiatoodete ümberlaadimine ole seni Venemaa sadamates võimalik, ning seetõttu jääb mitmete Venemaa suurettevõtete jaoks peamiseks ühenduslüliks endiselt Sillamäe sadam.

“Piirilepingu allkirjastamine annab uue impulsi meie majandussidemete arengule. Eesti on Euroopa Liidu osa, aga EL – Venemaa suurim kaubanduspartner,” tõdes Margelov.