Peaminister Andrus Ansip kohtus kolmapäeval Bangkokis Tai parlamendi liikmete ning Eesti aukonsuliga Tais Virachai Techavijitiga ning väljendas soovi, et Tai kehtestaks Eesti kodanikele viisavabaduse.

Kohtumisel räägiti võimalustest riikidevahelisi suhteid arendada, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile. Senaatorite hulgas oli ka Tai parlamendi Tai-Eesti sõprusrühma juht.

Eesti ja Tai suhteid nimetas Ansip väga heaks. Ta lisas, et ainus murekoht on see, et Eesti kodanikel puudub võimalus viisavabalt Taisse reisida.

„Eesti kodanikud saavad viisavabalt reisida enam kui sajasse riiki, kuid Tai nende hulka ei kuulu,“ ütles Ansip. „Me soovime, et Tai kehtestaks viisavabaduse ka Eestile.“

Senaatorid avaldasid lootust, et viisaküsimus laheneb kiiresti Eestile soodsalt.

Peaminister andis parlamendi liikmetele ülevaate Eesti majandusest, reformidest, üleminekust eurole ning e-lahendustest. Ühtlasi märkis ta ära teisipäeval Vientianes toimunud kahepoolse kohtumise Tai peaministri Yingluck Shinawatraga, nimetades seda väga konstruktiivseks.

Ansipi sõnul on Eesti rahandust hoitud korras ning tänu sellele on Eesti ka euroala võlakriisiga paremini toime tulnud. Ta ütles ka, et Eestile on liberaalne majanduspoliitika toonud suurt kasu.

Rääkides e-lahendustest Eestis tõi peaminister esile, et need on ühiskonnale kasulikud ka juba seetõttu, et loovad korruptsiooni jaoks ebasoodsa keskkonna. Muu hulgas rääkis ta Eesti kodanike võimalusest hääletada elektroonilisel teel.

„E-hääletus muutub uute valimistega aina populaarsemaks,“ kinnitas Ansip. „See on usaldusväärne ja mugav.“

Peaminister rääkis ka äsja Laoses lõppenud Euroopa ja Aasia tippkohtumisest. Ansipi sõnul pole sellised valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised kasulikud üksnes kahe maailmajao vaheliste poliitiliste ja majanduslike sidemete tihendamiseks, vaid pakuvad võimaluse ka kahepoolsete suhete loomiseks ja arendamiseks.

President Toomas Hendrik Ilves saatis kolmapäeval Barack Obamale õnnitluse Ameerika Ühendriikide presidendiks tagasivalimise puhul.

"Euroopa ja Ameerika Ühendriigid seisavad ühiste väljakutsete ees, meie mõlema majandused vajavad uut käiku ja meie julgeolek peab olema valmis tänasteks, mitte eilseteks ohtudeks," kirjutas president Ilves Obamale.

Ilves märkis presidendi kantselei pressiesindaja teatel, et Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel kui liberaalsetel demokraatiatel lasub kohustus ja vastutus seista ühiste väärtuste eest, mida ohustavad nii autortaarne kapitalism kui ka füüsiline või küberruumi terrorism.

"Eesti, Atlandi-ülese koostöö toetaja Euroopa Liidus ja pühendunud liitlane NATO-s, teeb kõik säilitamaks tugevaid sidemeid, mis meie vahel toimivad. Üheskoos suudame rohkem kui igaüks eraldi," kirjutas president Ilves.

Teisipäeval toimunud USA presidendivalimised võitis ametisolev demokraadist riigipea Barack Obama, seda hoolimata vabariiklaste kandidaadi Mitt Romney tugevast kampaaniast, esimest ametiaega tumestanud majandusraskustest ja kõrgest tööpuudusest.

Saksamaa Dresdeni tehnikaülikooli professori Jürgen Rehmi sõnul on Eesti suures alkoholisurmade arvus süüdi viis, kuidas Eesti inimesed alkoholi tarbivad.

"Kui Eesti inimesed alkoholi joovad, siis tehakse seda oluliselt sagedamini väljaspool söögikordasid ja palju sagedamini on joomisega seotud purjusolek. Siis juhtuvad ka sellised asjad, nagu õnnetused ja vigastused," ütles Rehm alkoholikonverentsi "Teadmistelt tegudele" pressikonverentsil BNS-ile.

"Kui vaadata Eesti surmastatistikat, millal vigastused enam surma peapõhjused ei ole, siis jõuab see aeg Eestis kätte palju hiljem kui mujal Euroopas," sõnas Rehm. "Paljudes Euroopa riikides pole juba 30. eluaastate alguses vigastused peamine surmapõhjus, Eestis jõuab sama aeg kätte alles pärast 50-ndaid. See tähendab, et vigastussurmadele tüüpilised surmaga lõppevad autoõnnetused ja tööõnnetused on Eestis palju arvukamad ja seal mängib alkohol suurt rolli," sõnas Rehm.

"Alkoholist tingitud suremus on rohkem kui kaks korda kõrgem, kui alkoholi juuakse väljaspool söögikordasid," ütles Rehm.

Oma osa on Rehmi hinnangul kindlasti ka inimeste elustandardil. "Me lähtume sellest, et alkoholist tingitud haigused vähenevad ka sellepärast, et Eesti sisemajanduse kogutoodang lähemal paaril aastal loodetavasti kasvab, see mängib kindlasti rolli. Aga kui me ka kõike kontrollime ja kõike välja arvutame, jäävad ikkagi alles faktorid, millest ma rääkisin," sõnas Rehm. "Erinevus on ka näiteks Itaalia ja Soome vahel. Seal ei saa aga enam sisemajanduse kogutoodangut süüdistada, kuna selles osas on Soome üsna kõrgel," lisas Rehm.

Rehmi sõnul mõjutab alkoholi tarbimist ka selle reaalhind ehk see, kui kaua peab inimene töötama selleks, et osta näiteks pudel veini. " See tegi kriisi ajal Eesti inimestele alkoholi kallimaks ja inimesed ka jõid vähem," sõnas Rehm.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on Eesti inimeste alkoholitarbimine pööranud taas kasvule. Mullu tarbiti Eestis ühe elaniku kohta 10,2 liitrit absoluutalkoholi, mis on 0,6 liitri võrra rohkem kui tunamullu ja 0,1 liitrit enam, kui aastal 2009. Mullusest kõrgem oli alkoholitarbimine Eestis aastatel 2004-2008 ja saavutas lae aastal 2007, mil elaniku kohta tarbiti 12,6 liitrit absoluutalkoholi.

Enim on võrreldes aastaga 2007 langenud kange alkoholi tarbimine. Kui viie aasta eest tarbiti kanget alkoholi elaniku kohta 5,7 liitri absoluutalkoholi ulatuses, siis mullu oli sama näitaja 3,7 liitrit. Õlle tarbimine on viie aastaga samuti langenud. Kui aastal 2007 tarbiti õlut elaniku kohta 4,5 liitri absoluutalkoholi väärtuses, siis mullu vastas tarbitud õlle kogus neljale liitrile absoluutalkoholile.

Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad oktoobris võrreldes mullu oktoobriga 4,1 protsenti ja võrreldes tänavu septembriga 0,2 protsenti.

Tarbijahindade aastane kasv oli nii tänavu septembris kui augustis 3,8 protsenti. Kuises võrdluses oli inflatsioon nii septembris kui augustis 0,5 protsenti.

Kaubad olid 2011. aasta oktoobriga võrreldes 3,9 ja teenused 4,5 protsenti kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 7,4 ja mittereguleeritavad hinnad 2,9 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta oktoobriga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 9,5 protsenti kallinenud liha ja lihatooted, ligi neljandiku värske puuvili ja teise neljandiku värske köögivili.

Eluasemekulutused andsid kogutõusust ligi 30 protsernti, millest üle poole andis eelmise aasta oktoobriga võrreldes 12,1 protsenti kallinenud soojusenergia. Mootorikütus oli 8,8 protsenti kallim ja andis kogutõusust alla kaheksandiku.

Mullu oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud värske köögivili ning odavnenud tangained, vastavalt 35 ja 11 protsenti.

Lennukipiletid olid 60 protsenti kallimad kui eelmise aasta oktoobris.

Septembriga võrreldes olid oktoobris tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks liha ja lihatoodete ning värske köögivilja hinnatõusust tingitud toidu kallinemine, mootorikütuse 1,8-protsendine odavnemine ning lennukipiletite hinnatõus. Enim kallines kuuga värske kurk ning odavnes kartul, vastavalt 60 ja 12 protsenti.