Erakondadevälise kodanikualgatusena tekkinud liikumise "Aitab valelikust poliitikast" toetajate arv sotsiaalvõrgustikus Facebook tõusis esmaspäeval üle 800.

Esmaspäeva lõunaks oli liikumisel Facebooki lehe andmetel 802 toetajat. Liikumise leht loodi 27. oktoobril ja selle eesmärk on kaasa aidata sellele, et nii erakondlik poliitika kui ka poliitika üldiselt oleks läbipaistvam ja ausam.

Möödunud esmaspäeva õhtupoolikul toimus liikumise eestvedamisel Tallinnas Tõnismäe tänaval Reformierakonna kontori vastas meeleavaldus, millel osales umbes poolsada inimest. Reformierakond oli samaks esmaspäeval kella 9-19 registreerinud oma kontori ette liberaalset maailmavaadet tutvustava meeleavalduse, mis vahetult enne toimumist tühistati

Kolmapäeval, 13. novembril, on liikumisel kavas korraldada väiksem protestiaktsioon ja 17. novembril on plaanis valeliku poliitika vastu suunatud protestirongkäik.

Eesti Panga värskest tööturu ülevaatest selgub, et kuna inimeste tööjõus osalemise aktiivsus on viimastel aastatel kasvanud, ei anna tööealise elanikkonna vähenemine veel tööturul tunda.

Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann rääkisid esmaspäeval keskpangas toimunud ülevaate esitlusel, et tööealine elanikkond vähenes 2012. aasta alguse rahvaloenduse esialgsetel andmetel eelmise aasta algusega võrreldes 3,5 protsenti ning kõige suurem vähenemine toimus just vanusegrupis 25–29 aastat, mille esindajaid oli rahvaloenduse andmetel 10,8 protsenti vähem kui aasta varem.

Aktiivne tööjõud on Soosaare sõnul kasvanud 2000 inimese võrra ning tööjõus osalemise määr oli teises kvartalis 67,8 protsenti. Harjumaal ja mujal Eestis erineb tööjõus osalemise määr ligi kümne protsendipunkti võrra. Selle taga on Eesti Panga ökonomistide sõnul parimas tööeas inimeste riigisisene migratsioon Harjumaale.

"Tööjõus osalemise aktiivsuse kasv oli käesoleva aasta esimesel poolel ulatuslikum kui tööealise elanikkonna vähenemine ning seda on tublisti mõjutanud muutused tööealise elanikkonna vanusestruktuuris ja üle 50-aastaste inimeste tööjõus osalemise määra tõus, mis on toimunud suuresti tänu pensioniea tõstmisele," märgib Eesti Pank ülevaates. "Mõnevõrra leevendab rahvastiku vähenemise mõju ka edasine pensioniea tõstmine 2016. aastast."

Pikemas perspektiivis Eesti panga ökonomistide sõnul vanemaealiste suurem aktiivsus aga noorema tööjõu vähenemist täielikult korvata ei suuda. Soosaare sõnul võib tööealise elanikkonna vähenemine Eesti majandust enam mõjutama hakata juba mõne aasta pärast, kui tööturule lisandub praegusest vähem noori.

Keskpanga esmaspäeval esitletud ülevaade keskendus Eesti tööturu arengule 2012. aasta esimesel poolel, mil Eesti majanduse taastumise kiirus vähenes järk-järgult.

Riigikontroll leiab kümnes omavalitsuses läbi viidud auditite põhjal, et kaheksas neist on rikutud korruptsioonivastast seadust ning omavalitsuste teadlikkus korruptsiooni ennetamisest jätab tõsiselt soovida ja vajab riigi poolt tugevamat järeleaitamist.

Riigikontroll tuvastas, et korruptsioonivastast seadust rikkunud omavalitsuste ametnikud olid omavalitsuste varaga teinud tehinguid ühingutega, millega nad olid ise samal ajal seotud, teatas riigikontroll BNS-ile. Vältimaks avaliku võimu kuritarvitamist erahuvides, on osavõtt sellistest tehingutest ametiisikule seadusega rangelt keelatud. Ametnik ei tohi ühtlasi otsustada selliste tehingute toimumise ja tingimuste üle. Ka selle nõude vastu oli auditeeritud omavalitsustes eksitud. Mõnel pool oli seadust rikkudes tehtud paari aastaga tehinguid kümnete tuhandete eurode eest. Info keelatud tehingute ja huvide konfliktiga otsuste kohta saatis riigikontroll edasiseks menetlemiseks politseile.

Rikkumiste ärahoidmiseks on iga ametiasutuse juhi kohustus luua töökorraldus ja kontrollida, et ametiisikud neile kehtivatest nõuetest kinni peavad. Auditeeritud kümnest omavalitsusest oli vaid ühes määratud sellise kontrolli tegemine ametnike tööülesandeks ja kontroll oli läbi viidud viisil, mis võimaldas selle toimumises veenduda. Ülejäänutes põhines kontroll tavadel ja oli juhuslik.

Samuti leidis riigikontroll, et enamik asutuste juhtidest ei teadnud suurt osa ühingutest, millega nende ametnikud üldse seotud on. Riigikontrolli arvates ei ole juhusliku kontrolli ega täieliku ülevaate puudumise tõttu ametnikega seotud ühingutest võimalik korruptsiooni tõhusalt ennetada. Seetõttu tuleb senine töökorraldus nendes küsimustes omavalitsustes üle vaadata.

Justiitsministril tuleks aga anda edaspidiseks selgemad suunised, mida ametiasutuste juhid peaksid korruptsiooni ennetamiseks sisekontrollisüsteemi loomisel arvesse võtma.

Riigikontroll näeb probleeme ka omavalitsuste tegevuse läbipaistvusega. Kui omavalitsus teeb tehinguid ametiisikuga, tema sugulastega või nendega seotud ühingutega, siis on teavet selle kohta avalikkusel praegu raske saada. Praegu ei ole ka seaduse tasemel paigas, et selline teave tuleb igal juhul avalikustada. Kohustus selleks tuleb riigikontrolli arvates aga kehtestada, et läbipaistvust omavalitsustes suurendada ja avalikkuse kaasabil korruptsiooni paremini ennetada.

Justiitsministri eestvedamisel peaks riik senisest enam ja süsteemsemalt harima omavalitsusi korruptsiooni ennetavate meetmete asjus. Auditis tuvastatud rikkumised on eelkõige märk sellest, et omavalitsustes ei teadvustata piisavalt korruptsiooni ennetavate meetmete olemust ega vajalikkust.

Seda näitavad ka riigikontrolli varasemad auditid, milles korruptsiooni ennetamist on omavalitsustes mingis küsimuses vaadatud. Teadlikkus ei ole aja möödudes paranenud ning sellesse muutuse toomine vajab riigi jõulisemat sekkumist. Praegu on justiitsministeeriumis väljatöötamisel uus korruptsioonivastane strateegia, milles tuleb ametiisikute teadlikkuse parandamine omavalitsustes seada riigikontrolli arvates eraldi eesmärgiks.

Riigikontroll tegi auditi tulemusena soovitusi justiitsministrile ja auditeeritud omavalitsustele. Justiitsminister nõustus tehtud soovitusi rakendama, lubades muu hulgas töötada välja juhendi, kuidas ametiasutused peaksid kontrollima ametiisikutele korruptsioonivastase seadusega pandud piirangutest kinnipidamist. Samas avaldas minister arvamust, et juhendit ei jõuta ilmselt muude tegevuste kõrvalt koostada tuleva aasta jooksul, nagu riigikontroll soovitas, vaid see võtab rohkem aega. Justiitsministril on riigikontrolli soovituste kohaselt kavas analüüsida ka võimalusi, kuidas kehtestada seaduse tasemel kohustus avalikustada omavalitsustes ühetaoliselt ametnikuga tehtud ja teised piirangute rikkumise riskiga tehingud.

Minister nõustus samuti tegema koolituste kavandamisel edaspidi koostööd omavalitsusliitudega ja pöörama uues korruptsioonivastases strateegias omavalitsuste teadlikkuse parandamisele rohkem tähelepanu.

Auditeeritud valla- või linnavalitsustele tehtud soovitust panna oma töökorralduses ülesandena täpsemalt paika, kuidas ametiisikutele kehtivatest piirangutest kinnipidamist kontrollitakse, olid üheksast soovituse saajast nõus järgima kaheksa. Omavalitsustes, kus riigikontroll tuvastas piirangute rikkumisi, olid aga kõik volikogu esimehed nõus riigikontrolli ettepanekuga arutada volikogu istungil revisjonikomisjonile ülesande määramist, et see kontrolliks omavalitsuses piirangutest kinnipidamist ka järgmisel aastal ja esitaks tulemused volikogule arutamiseks.

Riigikontroll auditeeris 2010.–2011. aasta majandustehinguid ja korruptsiooni ennetamiseks loodud töökorraldust Avinurme vallas, Elva linnas, Karksi vallas, Kose vallas, Kullamaa vallas, Kuusalu vallas, Kärla vallas, Laekvere vallas, Rae vallas ning Viljandi linnas. Sarnase auditi korraldas riigikontroll omavalitsustes ka 2009. aastal, kuid siis olid auditeeritud teised.

Riigikohus tühistas esmaspäeval väärteokaristuse, mille kohus oli määranud väidetavalt purjuspäi Pärnu linnatänaval tuigerdanud mehele.

Vaidluse ajendiks sai mullu 27. septembri õhtul Pärnu politseijaoskonna ees toimunu, kus kaks politseinikku tuvastasid, et tänaval kõnnib purjus Ragnar. Politseinike väitel oli mees tugevas joobes ja tuigerdas, mistõttu solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Mullu 18. oktoobril määras politsei Ragnarile väärteo korras 40-eurose trahvi.

Ragnar politsei otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle kohtus. Mehe kinnitusel läks ta ise politseisse üht avaldust esitama ning kuigi oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, ei tuigerdanud ta tänaval. Ühtlasi süüdistas Ragnar temaga tegelenud kaht politseitöötajat enda suhtes põhjendamatu vägivalla tarvitamises.

Pärnu maakohus jättis tänavu märtsi alguses politsei tehtud väärteokaristuse siiski jõusse. Maakohus ei pidanud usaldusväärseteks Ragnari ja ühe tunnistaja ütlusi, sest need olid vastuolus kahe politseitöötaja ütlustega. Viimaste kohaselt lamas Ragnar tänavasillutisel ja keeldus tõusmast. Samuti nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et Ragnari koordinatsioon oli väga häiritud. "Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollis on märgitud, et Ragnar oli agressiivse käitumisega ja et tema kainenema toimetamine oli vältimatu isikust nii endale kui ka teistele lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks. Avalikus kohas joobnuna viibimine, räuskamine, tuigerdamine ja lamamine solvavad inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet," märkis maakohus.

Seejärel viis Ragnari esindaja vaidluse riigikohtusse, mis otsustaski esmaspäeval anda õiguse Ragnarile. "Väärteoprotokolli kohaselt solvas Ragnar Pärnu politseijaoskonna ees alkoholijoobes viibides inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet kõnniteel tuigerdamisega. Maakohtu otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette aga ka räuskamist ja tänavasillutisel lamamist. Kuna käesolevas asjas koostatud väärteoprotokollis pole Ragnarile räuskamist ega tänavasillutisel lamamist ette heidetud, väljus maakohus neid tegevusi menetlusalusele isikule süüks arvates väärteoprotokolli piiridest. See eksimus on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena," märkis riigikohus väärteokaristust tühistades.