Müra häirib uuringu kohaselt iga kaheksandat elanikku

Statistikaameti tänavuse sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28 protsendil Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Erika Taidre statistikablogis.

Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi ligi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Kõige sagedamini mainisid eluruumi ümbruses esinevat müra Kirde-Eesti elanikud (37 protsenti elanikest) ja kõige harvem Kesk-Eesti elanikud (15 protsenti elanikest).

Nelja aasta võrdluses näitab elukoha ümbruse müra mainimine langustrendi kõikides Eesti piirkondades. Kui 2009. aastal esines eluruumi ümbruses müra 35 protsendil Eesti elanikest, siis 2012. aastaks on see näitaja seitse protsendipunkti madalam. Kõige enam on näitaja nelja aastaga langenud Lõuna-Eestis (11 protsendipunkti), Kirde-Eestis on keskmine hinnang jäänud samale tasemele. Maapiirkondades on vähenemine olnud kaks korda suurem kui linnades.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kõrvutades Eesti 2012. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2010. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 21 protsenti ja Rumeenias lausa 32 protsenti. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.

Iga neljanda Eesti elaniku hinnangul esineb tema elukoha ümbruses saastet - saastatud õhku, suitsu, tolmu, ebameeldivat lõhna, saastatud vett või muud taolist. Saastet peab probleemiks iga kaheksas elanik. Saaste on suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades. Viimase nelja aasta jooksul on saaste olemasolu mainimine elukoha ümbruses vähenenud nelja protsendipunkti võrra. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis hinnangud saaste esinemisele madalamad kui Euroopas keskmiselt.

Kuritegevus, vägivald või vandalism oli elukoha ümbruses probleemiks 16 protsendil Eesti elanikest. Piirkonniti märgiti Kirde-Eestis kuritegevust probleemina üle seitsme korra sagedamini kui Lõuna-Eestis. Linnades on see näitaja ligi kolm korda kõrgem kui maapiirkondades. Samas on märgata, et elanike hinnangul esineb elukoha ümbruses kuritegevust võrreldes varasemate aastatega vähem. Kui 2009. aastal märkis iga viies elanik, et nende kodukandis esineb kuritegevust, siis 2012. aastal iga kuues. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2010. aastal kuritegevus elukoha ümbruses probleemiks 14 protsendi elanikest.

Viimastel aastatel ei ole eluruumide seisukorra hinnangutes olulisi muutusi toimunud. 2012. aastal mainis 6 protsenti elanikest, et nende eluruumi katus laseb läbi, 13 protsenti elab kodudes, kus seinad, põrandad või vundament on rõsked. Ligi 6 protsenti elanikest hindas, et nende toad on liiga hämarad. Töötavate inimeste hinnangud oma eluruumile olid paremad kui mittetöötavatel inimestel.

Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti eluruumide olukord halvem. Kui Euroopas elas 2010. aastal keskmiselt lekkiva katuse, niiskete seinte, põrandate või aknaraamidega eluruumides iga kuues elanik, siis Eestis iga viies.

Eesti hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2012. aastal osales uuringus üle 5400 leibkonna.