Eestlanna Kristi Maajärv jäi 25. oktoobril Egiptuses ilma oma üheaastasest tütrest, kui lapse isa Ramy Ahmed Anwar Ahmed röövis koos oma suguvõsaga Hurghadas lapse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Röövitud tüdruk on Eesti kodanik.

Lapse ema keeldus tütreta Egiptusest lahkumast ja ta visati rahapuudusel hotellist välja, Eesti välisministeeriumi teatel on tema majutamise probleem siiski lahendatud. Ajalehe andmetel aitasid eestlanna majutamise Egiptuses lahendada Salva kindlustus ja Wris reisibüroo. Naist on aidanud ka Goadventure reisibüroo, kes on hoidnud talle ja tütrele igale järgmisele lennukile kohta ja muutnud tasuta lennubroneeringut.

Eesti konsul Egiptuses on röövitud tütre emaga kohtunud ja soovitanud naisel kannatlik olla, kirjutab Eesti Päevaleht.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul ei kvalifitseerita juhtumit, kus üks vanem võtab lapse enda juurde lapserööviks ja vaidluse lahendab kohus. Arvestades seda, et tegemist on peretüliga, mitte lapserööviga, on Eesti Kairo saatkonna võimalused Eesti kodaniku ja Egiptuse kodaniku lahkhelide lahendamisse sekkuda piiratud, teatas välisministeerium.

Egiptuse seaduste kohaselt ei saa Eesti kodanik egiptusest koos oma lapsega ilma lapse isa nõusolekuta lahkuda.

Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitnud praeguse riigipea Barack Obama meeskond suutis konkurendist paremini valijaid mobiliseerida, seda eeskätt „kõhklevates osariikides“, sõnas politoloog Andres Kasekamp.

Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp ütles BNS-ile Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemust kommenteerides, et demokraadist presidendi Barack Obama võiduvõimalused presidendivalimistel olid suuremad, kui tema rivaalil, vabariiklasel Mitt Romney'l.

Kasekamp tõi Obama tagasivalimise ühe põhjusena välja „valitseva presidendi eelise“. Ta märkis,e t reeglina valivad ameeriklased ametisoleva presidendi teiseks ametiajaks tagasi. „Loomulikult tuleb ette, et ametisolevat presidenti ei valita tagasi, kuid siiski on tõenäolisus saada tagasi valitud suurem,“ sõnas ta.

Politoloogi sõnul said ka nendel presidendivalimistel kaalukeeleks kõhkevate osariikide hääled. „Umbes 40 osariigi puhul oli nende eelistus teada. Seega keskendusid mõlemad kandidaadid kampaania viimastel nädalatel kümnekonnale kõhklevale osariigile, suunates sinna nii aega kui ka raha. Võit nendes osariikides annab tehniliselt võidu kogu kampaanias,“ ütles Kasekamp.

„Obama suutis oma pooldajaid paremini mobiliseerida, meelitada ja innustada neid valmiskastide juurde minema,“ sõnas Kasekamp. Ta märkis, et kampaania viimastel päevadel keskendubki lampaania valijate ärgitamisele, et „need ei istuks kodus sohval, vaid käiksid hääletamas“.

Kasekampi hinnangul ei suutnud vabariiklased valijaid piisavalt mobiliseerida. „Vabariiklastel ei olnud seekord välja pakkuda head kandidaati. Romney ei ole persoon, keda toetaksid tulihingelised vabariiklased,“ sõnas politoloog. Tema sõnul ei kannustanud märkimisväärset osa vabariiklastest mitte niivõrd oma kandidaadi toetamine, vaid soov saada iga hinna eest Obamast lahti. „Tavaliselt sellest ei piisa, vaja on kandidaati, kes suudaks masse liigutada,“ ütles Kasekamp. „Juba eelvalimiste ajal ilmnes, et Romney ei ole kõige karismaatilisem persoon.“

Kasekamp tõi esile, et Obama kampaania rõhus algusest peale negatiivsusele ning vastaskandidaadi ründamisele. „Obama kampaania kirjeldas Romney't kui rikkurist ärimeest, kes ei hooli tavalisest inimesest, ning soovib rikaste huvides makse kärpida. Romney on kampaania ajal korduvalt oma seisukohti muutnud – eelvalimiste ajal oli ta konservatiiv, kampaania ajal liikus mõõdukamale positsioonile ningg salgas maha ka oma suurima saavutuse – Massachusettsi osariigi tervishoiureformi. Romney andis seega Obama meeskonnale tänuväärset materjali, et kujutada teda kui mittehoolivat, vähese empaatiavõimega oportunisti, kes vajadusel kergekäeliselt põhimõtteid vahetab. Obama kampaania kasutas seda võimalust edukalt ära,“ märkis politoloog.

Kasekamp märkis, et seekordse valimiskampaania keskpunktis oli majandusolukord. Kui nelja aasta eest keskendus Obama kampaani lootusele, siis nüüd küsis president valijatelt aega, et viia muutused ellu. „Obama rääkis seekord sellest, et olukord on raske ning majandus pole elavnenud nii palju kui loodeti. Samas kinitas Obama, et ta on suutnud hoida ära hullema. Kasutades Bill Clintoni sõnu: Obama sai endale kaardimängus halva käe, ning praegune olukord on parim, mis selliste kaartidega õnnestus välja mängida,“ sõnas politoloog, lisades, et valijaid selles veenda oli raske.

Ka sõnas Kasekamp, et Obamale andis kampaania lõpus eelise ka orkaan Sandy. „Kui Romney tegi kampaania lõpus väikese spurdi, siis Sandy andis Obamale taas edumaa,“ sõnas politoloog. „Romney oleks saanud Obamat veelgi tearavamalt rünnata, kuid orkaani tõttu jäi ta tahaplaanile. Obama sai aga käituda mitte kui üks kandidaatidest, vaid kui riigipea, kes tegeleb õnnetuspaigal tavaliste inimeste muredega,“ sõnas ta.

President Barack Obama võitis USA presidendivalimised, teatasid kolmapäeva varahommikul Ühendriikide meediakanalid.

Michigani, Florida, Ohio, Pennsylvania, Colorado, Iowa, õõtseosariikides võitnud president on kogunud 274 valijamehe häält vabariiklase Mitt Romney 201 vastu. Lisaks Obama edule õõtseosariikides hakkavad selguma Ühendriikide lääneranniku osariikide valimistulemused, mis suurendavad presidendi valijameeste arvu veelgi.

Valituks osutumiseks pidi presidendikandidaat koguma 270 valijameeste häält.

Obama jõudis valijaid juba suhtlusvõrgustiku Twitter kaudu tänada. "See sai teoks tänu teile," kirjutas Obama Twitteris.

Häältelugemine veel käib, kuid Obama võitu tõenäoliselt miski enam väärata ei suuda.

Harju maakohus karistas teisipäeval reaalse vangistusega meest, kes süüdistuse järgi jättis uimastid külmikusse jogurtitopsi järelevalveta, kust tema väike poeg need kätte sai ja isa hoolimatuse tõttu endale raske mürgituse põhjustas.

Kohus mõistis 28-aastase mehe süüdi ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises ja suures koguses uimastite ebaseaduslikus käitlemises ning määras talle lühimenetluse korras üheaastase vangistuse. Vangistusaja alguseks luges kohus tänavu 2. aprilli, kui politsei pereisa kinni pidas.

Ekspertiisikulu katteks tuleb mehel tasuda 2815 eurot, samuti maksta kaitsjatasu hüvitamiseks 153 ning sundrahaks 725 eurot.

Eelnevalt olprokurör taotlenud mehe karistamist lühimenetluse korras kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Mehe kaitsja leidis aga, et kohus pidanuks raskete tervisekahjustuste tekitamise eest mõistma mehele võimalikult leebe karistuse, narkootikumide omamise süüdistuses ta aga sootuks õigeks mõistma.

Eeluurimisel kogutud andmetel leidis nelja-aastane poiss tänavu aprillis Harjumaal asuvas eramus külmikust Helluse jogurtijoogi pudeli. Kuna laps arvas, et pudelis on magus jogurtijook, kummutas ta sealt eeluurimisel tuvastamata koguse vedelikku. See aga osutus GHB-ks ehk uimastitarbijate kõnepruugis korgijoogina tuntud narkovedelikuks, mille tema 28-aastane isa oli külmikusse järelevalveta jätnud.

Lapsel tekkis uimasti tarvitamise tagajärjel äge mürgitus, mis viis ta eluohtlikku seisundisse. Meedikutel õnnestus tema elu siiski päästa.

Politsei pidas pereisa 2. aprillil kinni ning kohus võttis ta vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai uimastisõltuvusega kimpus mees süüdistuse oma pojale ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises ning suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on elektrituru avanemine väljakutse tarbijatele, kus tulemus sõltub tarbijate aktiivsusest ja nutikusest.

Sooniste rääkis teisipäeval elektrituru avanemist käsitleval pressibriifingul, et kui vaadata meie naabrite, aga ka Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide näiteid, siis päris paljud tarbijate ühenduste ja eramajade omanike liidud korraldavad ühishankeid elektrienergia hulgiostmiseks, selleks et saavutada soodsamaid hinnapakkumisi. See osa elektriturust on Sooniste sõnul Eestis veel avanemisel.

Hästi toimiv avatud turg on Sooniste sõnul tarbija huvides, samas muudab konkurents turu keerulisemaks ning riik peaks avanemise juures olema abiks nii tarbijatele kui ettevõtjatele. "Avatud elektriturul peab tarbija olema aktiivsem ja nutikam ning konsolideerumisel on siin oma koht," lisas Sooniste.

Tarbijakaitseameti roll on elektrituru avanemise juures Sooniste sõnul elektrimüüjate lepingutingimusi puudutavate küsimuste käsitlemine ning järelvalve elektrimüüjate reklaami ja müügitegevuse üle. Oma valdkondade funktsioonid on elektrituru avanemise juures ka konkurentsiametil ning tehnilise järelevalve ametil.

Tarbijakaitseameti tehtud analüüsi alusel tõi Sooniste elektrimüüjate puhul peamiste probleemidena välja, et lepingutingimused pole tarbija jaoks piisavalt selged ning leitavad, samuti pole tarbijale piisavalt arusaadavad elektrihinna kujunemise põhimõtted. Mõne elektrimüüja puhul on olnud ebaselged ka lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused.

Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täielikult konkurentsile. Elektritarbijad saavad valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketi. Turu avanemine puudutab kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni.