Keeleteadlaste hinnangul on hoolimata edukamatest eksamitulemustest abiturientide õigekirjateadmised üha nõrgemad ja mureks on ka noorte emakeeleõpetajate kehv keeleoskus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kevadel esmakordselt uue süsteemi järgi emakeeleeksamit sooritanud gümnaasiumilõpetajad saavutasid üle aastate parima tulemuse. Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste tõdes aga neljapäeval peetud keelenõukogu seminaril, et eksaminandide õigekeeleteadmised on üha nõrgemad.

„Endiselt on probleem poiste õigekirjaga, kuid on märgata ka õigekirjas nõrkade tüdrukute [hulga] kasvu,” leidis Hennoste riigieksami tulemusi analüüsides. „Kirjandi õigekirja eest sai null punkti 17,37 protsenti õpilastest: 22,61 protsenti poistest ja 13,30 protsenti tüdrukutest.”

Ka Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi emakeeleõpetaja Ülle Uulma sõnul on õpilaste keelekasutus viimaste aastate jooksul muutunud pealiskaudsemaks ja isegi lohakaks. „Kirjandites leidub palju kummalisi väljendeid, mille puhul on keelereeglitest kaugelt mööda käidud. Sageli ei saagi õpilane aru, miks tema töö on nii punane, sest enda arvates kirjutas ta ju korralikult,” tõdes Uulma.

Hennoste tunnistas veel, et esile toodud arvud muutuvad aasta-aastalt üha suuremaks. „Eksamitulemuste kasv tuleb seejuures lugemisosa arvelt, mille tulemus oli üllatavalt hea ja kõvasti suurem ka kui proovieksamil, kuid kirjanditulemus küll ei tõusnud. Loodetavasti annab uus eksamisüsteem mõne aasta jooksul tulemust, et see muutuks,” sõnas ta ja lisas, et põhikoolide lõpukirjandite asendamine uue eksamiga on kolme aastaga toonud kaasa tulemuste paranemise.

Hennoste hinnangul võimaldab uus eksam õpetajatel õpetada keelt teksti põhjal, mis annab lastele võimaluse näha, kuidas õigesti kirjutada. Ent see omakorda nõuab heade emakeeleõpetajate pealekasvu. Keeleteadlaste Krista Kerge ja Kersti Lepajõe sõnul on suuri probleeme ka õpetajate endi keeleoskusega. „Ajal, mil välismaal ja toimetamata keskkondades veedetakse väga palju aega, ei saa õigekeelsuslatti ka eesti keele õpetaja jaoks hoida senisel kõrgusel,” nentisid Tallinna ülikooli professor Kerge ja Tartu ülikooli dotsent Lepajõe seminaril peetud ettekandes.

Kui Tartu ülikool on viimaste aastate jooksul suutnud hoida emakeeleõpetaja erialale astujate arvu stabiilsena, siis Tallinna ülikooli prognoosi kohaselt kahaneb lähiaastatel niigi väikse konkursiga erialale astujate arv veelgi.

„Eesti filoloogia magistriharidus, saati õpetajakõrgharidus üldiselt ei taga varasemas mõttes ideaalseks peetud õigekirjaoskust ja kirjakeele valdamist,” leidsid Kerge ja Lepajõe. „Siin on ühiskonnas laiema diskussiooni koht. Haritud keelekasutus vajab uurimist ja ideaalide ümbermõtestamist, hoiakud muutmist.”

Teadlaste arvates on koolis liiga vähe eesti keele tunde ja baasoskusi õpetada on keeruline, sest eeskujuks olevad kirjalikud tekstid on väga mitmekesised. „See on oluline diskussiooniaine just virtuaalse toimetamata keelekasutuskeskkonna laienemise, kuid ka vaheldumisi Eestis ja välisriikides koolis käivate laste tõttu. Niisugune argument nõuab lihtsate õigekirjatundide lisamist vähemalt alternatiivina neile, kel seda vaja on,” tõdesid Kerge ja Lepajõe.

Muinsuskaitseameti ülevaade Eesti ehitismälestistest tunnistab, et 30 protsenti  kaitsealustest mõisaansambli peahoonetest on halvas või avariilises seisukorras ning rehielamute, kirikute ja kõrtsihoonete hulgas on selliseid 22-24 protsenti, kirjutab Postimees.

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul võib avariilisus tähendada seda, et hoonel ei pruugi enam katust peal olla. "Hoone seinad lagunevad ning uste ja akende asemel võivad olla veel vaid avaused," selgitas ta.

Halvas seisus hooneid ei ähvarda veel otseselt kokkukukkumine, küll aga võib katus juba läbi lasta ja maja ähvardavad hallitus ja seened. Avariilises ja halvas seisus hoonete hulk kasvab. "Kui võrdlesime 2007. aasta andmeid tänavustega, siis oli lisandunud paarkümmend avariilist hoonet," rääkis Uustalu.

Muinsuskaitseameti värskete andmete järgi kuulub Eesti halvas seisus või avariilistest ehitismälestistest 135 riigile. Eraomanikele kuulub aga rohkem vara kui riigile ja seetõttu on neil 661 halvas seisus või avariilist ehitismälestist. "Riik ja kohalikud omavalitsused ei paista võrdluses eraomanikega välja silmapaistvalt tubli ega silmapaistvalt halvana," leidis Uustalu.

Uustalu kinnitusel on riigil küll kinnisvarastrateegia, aga selles peaks olema selgelt sõnastatud, mida ikkagi kavatseb riik teha oma kultuuriväärtuslike hoonetega. Ta ütles, et muinsuskaitseametil oli omanike kultuuriväärtuslike objektide restaureerimise toetamiseks kõige rohkem raha 2008. aastal, ent viimased kolm aastat on summa jäänud samasuguseks. "Kui suudame aidata viiendikku küsijatest, siis on hästi," nentis Uustalu. Valdavalt läheb raha katusetöödeks ehk katastroofi vältimiseks, tänavu andis amet raha 101 hoonele.

Keskkonnaameti Viru regi­ooni kultuuripärandi spetsialisti Ave Pauluse sõnul on Eestis kaitse alla võetud mõisakompleksid, seevastu taluarhitektuuri näiteid on kaitstud väga vähe. Nii näiteks on juba kaks aastat taotletud Vihula vallas asuva Hansurahva talukompleksi kaitse alla võtmist. "Katus sajab läbi ja selle talve järel on rehielamuga võib-olla juba ühel pool," tõi ta näite. "See on unikaalne korstnaga rehielamu, mille ehitas oma talunikele nii-öelda hea mõisnik von Pahlen. Selle hoone kohta on juba 2010. aastast nii ekspertarvamus unikaalsuse kohta kui ka keskkonnaameti toetuskiri kaitse alla võtmiseks."

Muinsuskaitse seltsi esimehe ja muinsuskaitseameti selle esimese peadirektorina üles ehitanud Jaan Tamme jutust tuleb välja, et üheks muinsuskaitse kehva seisu põhjuseks võib olla ka muinsuskaitseameti ja selle nüüdse juhi Uustalu enda liigne leplikkus või loidus. "Praegu lõpeb Eesti 20. sajandi arhitektuuri inventariseerimine, millega tegelesid Eesti helgemad pead," lausus Tamm. "Inventari alusel peaks kirjutama raporteid, mille alusel tuleb võtta kaitse alla terve hulk objekte, aga tegelikkuses pole seda tööd kellelgi vaja," lisas ta.

Kuue aasta eest võtsid muinsuskaitsjad käsile Saaremaa viimaste tuulikute inventariseerimise. "Algul oli neid 30, eelmisel aastal taandus see hulk kuuele ja nüüd leiti, et neid ei võeta ka kaitse alla," rääkis Tamm.

Uustalu sõnul ei pea aga paika väited, nagu poleks amet võtnud viimastel aastatel muinsuskaitse alla ühtki uut ehitist. "2007. aastast on tunnistatud mälestiseks umbes 120 objekti," rääkis ta. 2007. aastal oli selliseid objekte 50, 2008. aastal 62, 2009. aastal üks, tunamullu seitse ja eelmisel aastal kolm kinnismälestist. Tänavu ühtegi objekti mälestiseks tunnistatud ei ole.

Kunstiajaloolase ja muinsussõbra Jüri Kuuskemaa sõnul ei pea muinsuskaitseamet otstarbekaks võtta kaitse alla uusi objekte, sest riik ei suuda praegu ka olemasolevatega toime tulla. "Riigi toetus muinsuskaitseametile pole kasvanud, vaid see on pigem kahanenud," lausus Kuuskemaa. "Sisuliselt on amet vaesunud ning see väljendab riigi hoolimatust kultuuripärandi ja muinsuskaitse vastu. Riik on väga halb muinsuskaitsja." ütles ta.

Võrumaa ettevõtted planeerivad tuleval aastal aktiivselt investeeringuid, näitab SEB poolt maakonna ettevõtteklientide seas korraldatud ning optimistliku tulemuse andnud kiirküsitlus.

Eesti mastaabis on märkimisväärne, et järgmisel aastal kavandab investeeringuid 97 protsenti SEB küsitletud 29 ettevõttest, kusjuures 59 protsenti kavatseb investeerida üle 30 000 euro.

Ettevõtetest 45 protsenti planeerivad tuleval aastal suurendada aktiivsust eksporditurgudel, seejuures 28 protsenti kõigist küsitletutest kavatseb siseneda uutele turgudele.

Politsei ei saa Ida prefektuuris taatlemata seadmete alusel tehtud karistusotsuseid ise tühistada, kuna see on kohtu pädevuses, seega on karistuste tühistamine keeruline ja aeganõudev protsess.

Politsei- ja piirivalveamet vaatab kõik 180 Ida prefektuuris taatlemata seadmete alusel karistatud inimeste karistused ühekaupa läbi ning reastab need vastavad asjaoludele.  "Materjalide läbi vaatamine praegu käib, sellele järgnev protsess on üldjoontes paigas," ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama BNS-ile.

Ida prefektuur võtab trahvi saanud inimestega ühendust ning selgitab välja, kas nad soovivad teha kohtule kaebust väärteokaristuse tühistamiseks.

"Kui see soov on, siis valmistab politsei ise ette kõik kohtule esitatavad materjalid, kuid inimene peab kaebuse allkirjastama. Seda saab teha kas digiallkirjaga või siis paberkandjal vastavalt kokkuleppele posti teel, politseiasutuses või politsei poolt kohale toomisega," sõnas Annama.

Kohtule esitatavas avalduses palub politsei kaebetähtaja ennistamist ja väärteootsuse tühistamist osas, mis oli määratud kiiruse ületamise eest. Materjalid edastab kohtusse samuti politsei. Inimesele positiivse kohtuotsuse korral tuleb esitada taotlus ja pangakonto andmed trahviraha tagastamiseks. Selle avalduse valmistab ette politsei ja inimesel tuleb see vaid allkirjastada. Kui trahvile lisandusid ka täituritasud, siis tagastatakse ka need, kinnitas Annama.

"Kui inimesel on ära võetud juhtimisõigus ning see karistus on juba kantud, siis seda perioodi paraku olematuks teha ei saa. Kuid väärteoasjas tehtud otsuse tühistamisel kustutatakse karistusandmed karistusregistrist," sõnas ta.

Annama kinnitusel ei ole taatlemata seadmete alusel määratud kellelegi karistuseks aresti.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid. Siseministeeriumi teatel kasutasid Ida prefektuuri politseinikud lisaks kahel juhul raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks nõuetekohaselt taatlemata kaalusid.

Neljapäeval teatas Ida prefektuuri juht Aldis Alus, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub prefekti ametist.

Politsei sisekontroll avastas märtsis Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud valetamise ning taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja kasutamise ja tegi PPA peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond otsustasid kedagi mitte karistada, ebaseaduslikult trahvi saanud inimesi ei teavitatud ja avalikkust ei informeeritud.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku ametialase võltsimise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Politsei- ja piirivalveameti teatel lahkus oma kohalt Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar, kelle soovitusel kasutasid politseinikud teadlikult taatlemata kiirusemõõtjat. Ida prefektuur viis Ottokari nõusolekuta üle juhtivspetsialisti ametikohale Jõhvi arestikambris.