Uus veteranidepoliitika kehtestab senisest ulatuslikumad toetused rahvusvahelistel missioonidel teeninud kaitseväelastele, samuti missioonidel või teenistuses vigastada saanud või hukkunud kaitseväelastele ja nende omastele.

„Veteranipoliitika on loodud kaitseväelaste muresid ja vajadusi arvestades. Me ei unusta kunagi nende 2300 mehe ja naise panust, kes on välismissioonidel oma eluga riskinud. Nad on Eesti veteranid, kes on võidelnud Eesti eest ning ühiskonna kohus on neid meeles hoida ja tunnustada,” ütles kaitseminister Urmas Reinsalu kolmapäeval ajakirjanikele, tutvustades kaitseministeeriumis valminud veteranidepoliitikat aastateks 2013-2017.

Minister toonitas, et iga riigi kohus on toetada neid, kes on andnud oma panuse riigi julgeoleku tagamisse. „Eesti riik toetab Eesti eest relv käes seisnud mehi ja naisi,“ sõnas Reinsalu.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras nimetas veteranidepoliitikat „süsteemselt läbimõeldud dokumendiks“. Ta nentis, et veteranide arv suureneb kogu aeg.

Dokumendi kohaselt on veteranid välismissioonidel osalenud kaitseväelased, samuti kõik teenistuskohuste täitmisel tervisekahjustuse saamise tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelased või kaitseliitlased.

Veteranidepoliitika näeb veteranide toetamiseks ette mitu uut meedet.

Nii hakkab kaitsevägi täiendavalt toetama veteranide täiend- ja ümberõpet, laiendades seda kõikidele sõjalistel operatsioonidel osalenutele. Nii toetatakse veteranidel, kes ei soovi teenistust jätakata, sujuvat naasmist tsiviilellu ja tööjõuturule. Seni on sarnaseid toetusi saanud vaid teenistuses raske tervisekahjustuse saanud kaitseväelased, kes ei soovi teenistust jätkata.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras sõnas samas, et kaitsevägi tahab hoida võimalikult palju veterane pikaajaliselt tegevteenistuses, et nad saaksid oma kogemuse anda edasi ajateenijatele, reservväelastele ja kaitseliitlastele.

Samuti näeb dokument uute, kõigile veteranidele kehtivate toetustena ette eluasemelaenu käendamise ning missioonil viibitud aja kahekordse teenitusstaažina arvestamise. Ka hakkab kaitsevägi korraldama missioonilt naasnud sõduritele lõõgastusperioodi, mille jooksul saab kaitseväelane puhata koos perega tervisekeskuses.

Dokument näeb ette ka mitmeid uusi meetmeid vigastada saanud kaitseväelaste toetamiseks, tagamaks neile võimalikult hea ravi, taastusravi ja sotsiaalsed tagatised.

Kava kohaselt loob kaitsevägi veteranide toetussüsteemi juhtimiseks toetusteenuste keskuse ning koolitab juurde vigastatute toetusisikuid. Ida-Tallinna keskhaigla juurde luuakse proteesikeskus ning vigastatu lähedaste välisriigi külastamiste korda muudetakse paindlikumaks. Ka maksab riik kinni vigastada saanud kaitseväelase elamise kohandamise tema erivajadustele vastavaks. Vajadusel tagab riik vigastada saanud päeva- või ööpäevaringse hooldamise hoolekandeasutuses.

Ka jätkuvad varasematel aastatel kehtivad toetused. Nii tagab riik jäseme kaotanud kaitsväelasele kolm proteesi, vigastada saanud kaitseväelastele tagatakse ravi nii Eestis kui vajadusel ka välismaal ning kaitsevägi katab ka vigastatu lähedaste välisriigi haiglakülastuste kulud.

Vigastuse või haigestumise tõttu missioonipiirkonnast lahkunutel säilib teenistussuhe ning välislähetustasu rotatsiooni lõpuni. Ka makstakse veteranidele tervisekahjustuse korral ühekordset hüvitist 6-96 kordse keskmise palga ulatuses ning töövõimetuspensioni sellises ulatuses, et vanaduspensionile minnes nende sissetulekutase ei lange.

Teenistuses hukkunud kaitseväelaste lähedaste toetuseks näeb poliitka uute meetmetena ette nii toitjakaotuspensioni suurenemise kui ka psühholoogilise abi ning sotsiaalnõustamise.

Ka on hukkunu pereliikmetel võimalik saada sotsiaalset ja psühholoogilsit tuge kaitseväe tugikeskuselt, 14 päeva ulatuses taastusravi Seli tervisekeskuses ja võimaluse kasutada kolme aasta jooksul kaitseväe elamispinda.

Teenistuskohuste täitmisel surma saanud kaitseväelase omastele maksab riik ühekordset hüvitist 150-kordse keskmise palga ulatuses ning kaitsevägi tasub matusekulud kuni 20-kordses matusetoetuse ulatuses.

Ka näeb dokument ette uued meetmed veteranide ühiskondlikuks tunnustamiseks, sealhulgas ka veteranide päeva tähistamise 23. aprillil.

Kaitseväe juhataja märkis, et Scouts-pataljonis on jüripäev kujunenud mälestuspäevaks. "Kuna see on nii kujunenud, ei olnud põhjust seda dokumendiga muuta," sõnas ta.

Kaitseministeerium esitab veteranidepoliitika valitsusele kinnitamiseks lähinädalatel.

Veteranidepoliitika rakendamise kuluks aastatel 2013-2017 arvestab kaitseministeerium kokku 2 359 900 eurot, millele lisanduvad ühekordsed investeeringud (peamiselt proteesikeskuse rajamisse) kokku 790 000 eurot.

Aastatel 1995-2012 on rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud kokku umbes 2300 kaitseväelast. Missioonidel on surma saanud kokku 12 kaitseväelast, neist üheksa Afganistanis, kaks Iraagis ning üks Kosovos. Operatsioonidel on haavata saanud kokku 130 inimest, neist 34 raskelt.

Alates taasiseseisvumisest on teenistustuses surma saanud 33 kaitseväelast.

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole kellelgi õigus demokraatiat kaaperdada ja nii nagu valitsus ei saa rääkida kogu rahva nimel, ei saa ka valitsuse kriitikud kuulutada end kogu vabakonna esindajaks.

Kestlikke lahendusi annavad Ilvese sõnul väärikas vaidlus ja ausad valimised, edastas presidendi kantselei BNS-ile.

"Ma tänan inimesi, kes on pakkunud samme, kuidas viia Eestit edasi, paremana ja sisemiselt tugevamana. Kutsun kõikide erakondade esindajaid toetama erakondade asutamise, rahastamise ja tegevuse avatumaks muutmist, valimissüsteemi parandamist ning riigi, poliitika ja ühiskonna hoolivamaks muutmist," ütles riigipea.

"Nende ettepanekute arutamiseks ja lahenduste leidmiseks kutsun esimesel võimalusel enda juurde erakondade ja organiseerunud vabakonna esindajad, riigiõiguse spetsialistid. Kiiva jooksnud mõtte- ja suhtlusviisi korrastamine, erakonnapoliitika rolli mõtestamine, rahastamise ja valimiskorralduse paremaks tegemine võiksid käia paralleelselt," arvas Ilves.

Ilvese hinnangul on siiski kindel, et muutused, edasiviivad ettepanekud ja kokkulepped ei sünni üleöö. "Ent hiljemalt järgmise aasta kevadeks peame leidma lahendused ja vormima neist seadused. Me ei jõua selleni sõimeldes ja vassides. Selleks vajame vastastikust lugupidamist. Lõpetagem vaenamine," ütles riigipea.

Rühm Eesti ühiskonnategelasi nõuab internetiskeskkonnas Petitsioon.ee avaldatud Harta 12-ga poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust, valijate tahet kajastavat valimissüsteemi, parlamendierakondade võimumonopoli takistamist ja rahvaalgatuse sisseviimist.

"Eesti demokraatia laguneb meie silmade all. Toimimast on lakanud demokraatlik legitimatsioon – igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ning avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad," tõdevad 17 Eesti ühiskonnategelast kolmapäeval algatatud petitsioonis.

"Võimulolijad Eestis ei tunne enam vajadust avalikkusest välja teha. Valitseb arvamus, et eesmärk pühendab abinõu. Võimukandjad naeruvääristavad demokraatia mängureegleid. Võim on müüdav. Võimu nimel valetatakse," tõdevad ühiskonnategelased.

Katse saata vangle viit eurot tõi kolmapäeval mehele Harju maakohtus kriminaalkaristuse ja enam kui 1000 euro suuruse rahalise kohustuse.

Kohus mõistis 1978. aastal sündinud Svjatoslavi süüdi keelatud eseme kinnipeetavale üleandmise katses ja määras talle rahalise karistuse 640 euro ulatuses. Ühtlasi tuleb mehel tasuda teise astme kuriteo sooritamise eest riigi tuludesse veel ka 435 eurot.

Süüdistuse järgi saatis Svjatoslav möödunud aasta lõpus Tallinna vanglas karistust kandvale kinnipeetavale maksikirja, milles oli muude esemete hulgas ja viieeurone rahatäht. Kuna aga kinnipeetavale ei ole lubatud sularaha saata, pani Svjatoslav toime kuriteo. Vanglatöötaja leidis raha enne ümbriku andmist kinnipeetavale, seega jäi kuritegu katse staadiumisse.

Kohus otsustas vangile saadetud viis eurot konfiskeerida.

Üheksa noore naise seksuaalses kuritarvitamises aastaid tagasi süüdi mõistetud, kuid mullu sügisel ennetähtaegselt vanglast vabastatud Aleksandr Dak vahistati taas uue seksuaalkuriteo kahtlustuste tõttu.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja kinnitusel vahistas Tartu maakohus vägistamises kahtlustatava 61-aastase mehe Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel esmaspäeval. "Uurijatel on alust arvata, et kannatanuid võib olla rohkem. Seetõttu palub politsei mehega seotud seksuaalsüütegude juhtumitest teavitada uurijaid telefoninumbril 53 048 227 või politsei lühinumbril 110," lisas pressiesindaja BNS-ile.

Tartu maakohus vabastas Daki tingimisi enne tähtaja lõppu vangistusest mullu oktoobri alguses ning määras elektroonilise järelevalve alla koos kohustusega täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja mitmeid lisakohustusi. "Daki vangistusest vabastamine võimaldab praegu kohtul määrata tema üle järelevalve, samas kui see võimalus puudub karistusaja täieliku ärakandmise järel," märkis kohus mullu oktoobris.

Kuigi Dak oli vangistusest ära kandnud nii suure osa, et seaduse järgi oleks tal võimalik taotleda vabanemist ka ilma elektroonilise järelevalveta, soovis ta selle rakendamist ise. Katseaja määras kohus Dakile tema ärakandmata karistusaja lõpuni ehk järgmise aasta 28. juulini.

Lisakohustustena pidi Dak pöörduma pärast vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule, alluma ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist, määratlema suhtlemisringkonna koostöös kriminaalhooldajaga, mitte viibima lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring ning osalema sotsiaalabiprogrammis.

Daki vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetasid mullu sügisel nii Tartu vangla, kriminaalhooldaja kui ka Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kohus märkis mullu sügisel, et Daki kuritegude toimepanemise põhjuseks on tõenäoliselt nihestunud seksuaalkäitumine. "Nihked psüühikas vajavad asjatundlikku spetsiifilist abi ja neid ei pruugi olla võimalik ületada vangistuse kandmisega. Sellisele nihestunud käitumisele, mida ei ole suudetud muuta karistusõiguslike vahenditega, osutab kohtu hinnangul ka fakt, et Daki on 1980. ja 1990. aastal karistatud samaliigiliste süütegude eest 11 ja üheksa aasta pikkuse vangistusega," märkis kohus.

Omaaegne Tallinna linnakohtus tunnistas 4. novembril 2005 Daki süüdi vägistamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohus tühistas 27. märtsil 2006 osaliselt linnakohtu otsuse ja karistas Daki kümneaastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29. juulil 2003 ja see lõpeb 29. juulil 2013.

Politseinikud vahistasid Daki 2003. aasta juuli lõpus pärast seda, kui üks 17-aastane Tallinnas elav neiu kirjutas politseile avalduse, et Dak on teda seksuaalselt kuritarvitanud.

Tüdruku väitel toimus see 2003. aasta 10. juulil kella 22 ajal Pirita ranna lähedal metsas, kuhu Dak oli ta oma Mercedesega viinud. Seal käskis mees tüdrukul lahti riietuda ja kui viimane keeldus, kasutas Dak tema kallal vägivalda ja sundis suuseksile.

Mees kasutas tüdruku ähvardamiseks relva, mille politseinikud hiljem tema autost ka leidsid ning mis osutus õhupüstoliks.

Hilisema kriminaalmenetluse jooksul lisandus Daki süüdistusele veel palju seksuaalkuriteo episoode.

Daki nimi tõusis laiema avalikkuse ette 2002. aasta sügisel, kui selgus, et ta on varem seksuaalkuritegude eest 15 aastat vangis olnud, kuid juhtis Tallinna linnale kuuluvas lasteaias Kopli noorte huvikeskust.

MTÜ Keele Club Dak nime all noorteklubi pidanud perekond Dak teatas seejärel, et müüb klubi maha, sest ei pea oma tegevuse jätkamist sellise laimukampaania tingimustes võimalikuks.