President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole kellelgi õigus demokraatiat kaaperdada ja nii nagu valitsus ei saa rääkida kogu rahva nimel, ei saa ka valitsuse kriitikud kuulutada end kogu vabakonna esindajaks.

Kestlikke lahendusi annavad Ilvese sõnul väärikas vaidlus ja ausad valimised, edastas presidendi kantselei BNS-ile.

"Ma tänan inimesi, kes on pakkunud samme, kuidas viia Eestit edasi, paremana ja sisemiselt tugevamana. Kutsun kõikide erakondade esindajaid toetama erakondade asutamise, rahastamise ja tegevuse avatumaks muutmist, valimissüsteemi parandamist ning riigi, poliitika ja ühiskonna hoolivamaks muutmist," ütles riigipea.

"Nende ettepanekute arutamiseks ja lahenduste leidmiseks kutsun esimesel võimalusel enda juurde erakondade ja organiseerunud vabakonna esindajad, riigiõiguse spetsialistid. Kiiva jooksnud mõtte- ja suhtlusviisi korrastamine, erakonnapoliitika rolli mõtestamine, rahastamise ja valimiskorralduse paremaks tegemine võiksid käia paralleelselt," arvas Ilves.

Ilvese hinnangul on siiski kindel, et muutused, edasiviivad ettepanekud ja kokkulepped ei sünni üleöö. "Ent hiljemalt järgmise aasta kevadeks peame leidma lahendused ja vormima neist seadused. Me ei jõua selleni sõimeldes ja vassides. Selleks vajame vastastikust lugupidamist. Lõpetagem vaenamine," ütles riigipea.

Rühm Eesti ühiskonnategelasi nõuab internetiskeskkonnas Petitsioon.ee avaldatud Harta 12-ga poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust, valijate tahet kajastavat valimissüsteemi, parlamendierakondade võimumonopoli takistamist ja rahvaalgatuse sisseviimist.

"Eesti demokraatia laguneb meie silmade all. Toimimast on lakanud demokraatlik legitimatsioon – igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ning avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad," tõdevad 17 Eesti ühiskonnategelast kolmapäeval algatatud petitsioonis.

"Võimulolijad Eestis ei tunne enam vajadust avalikkusest välja teha. Valitseb arvamus, et eesmärk pühendab abinõu. Võimukandjad naeruvääristavad demokraatia mängureegleid. Võim on müüdav. Võimu nimel valetatakse," tõdevad ühiskonnategelased.

Katse saata vangle viit eurot tõi kolmapäeval mehele Harju maakohtus kriminaalkaristuse ja enam kui 1000 euro suuruse rahalise kohustuse.

Kohus mõistis 1978. aastal sündinud Svjatoslavi süüdi keelatud eseme kinnipeetavale üleandmise katses ja määras talle rahalise karistuse 640 euro ulatuses. Ühtlasi tuleb mehel tasuda teise astme kuriteo sooritamise eest riigi tuludesse veel ka 435 eurot.

Süüdistuse järgi saatis Svjatoslav möödunud aasta lõpus Tallinna vanglas karistust kandvale kinnipeetavale maksikirja, milles oli muude esemete hulgas ja viieeurone rahatäht. Kuna aga kinnipeetavale ei ole lubatud sularaha saata, pani Svjatoslav toime kuriteo. Vanglatöötaja leidis raha enne ümbriku andmist kinnipeetavale, seega jäi kuritegu katse staadiumisse.

Kohus otsustas vangile saadetud viis eurot konfiskeerida.

Üheksa noore naise seksuaalses kuritarvitamises aastaid tagasi süüdi mõistetud, kuid mullu sügisel ennetähtaegselt vanglast vabastatud Aleksandr Dak vahistati taas uue seksuaalkuriteo kahtlustuste tõttu.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja kinnitusel vahistas Tartu maakohus vägistamises kahtlustatava 61-aastase mehe Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel esmaspäeval. "Uurijatel on alust arvata, et kannatanuid võib olla rohkem. Seetõttu palub politsei mehega seotud seksuaalsüütegude juhtumitest teavitada uurijaid telefoninumbril 53 048 227 või politsei lühinumbril 110," lisas pressiesindaja BNS-ile.

Tartu maakohus vabastas Daki tingimisi enne tähtaja lõppu vangistusest mullu oktoobri alguses ning määras elektroonilise järelevalve alla koos kohustusega täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja mitmeid lisakohustusi. "Daki vangistusest vabastamine võimaldab praegu kohtul määrata tema üle järelevalve, samas kui see võimalus puudub karistusaja täieliku ärakandmise järel," märkis kohus mullu oktoobris.

Kuigi Dak oli vangistusest ära kandnud nii suure osa, et seaduse järgi oleks tal võimalik taotleda vabanemist ka ilma elektroonilise järelevalveta, soovis ta selle rakendamist ise. Katseaja määras kohus Dakile tema ärakandmata karistusaja lõpuni ehk järgmise aasta 28. juulini.

Lisakohustustena pidi Dak pöörduma pärast vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule, alluma ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist, määratlema suhtlemisringkonna koostöös kriminaalhooldajaga, mitte viibima lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring ning osalema sotsiaalabiprogrammis.

Daki vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetasid mullu sügisel nii Tartu vangla, kriminaalhooldaja kui ka Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kohus märkis mullu sügisel, et Daki kuritegude toimepanemise põhjuseks on tõenäoliselt nihestunud seksuaalkäitumine. "Nihked psüühikas vajavad asjatundlikku spetsiifilist abi ja neid ei pruugi olla võimalik ületada vangistuse kandmisega. Sellisele nihestunud käitumisele, mida ei ole suudetud muuta karistusõiguslike vahenditega, osutab kohtu hinnangul ka fakt, et Daki on 1980. ja 1990. aastal karistatud samaliigiliste süütegude eest 11 ja üheksa aasta pikkuse vangistusega," märkis kohus.

Omaaegne Tallinna linnakohtus tunnistas 4. novembril 2005 Daki süüdi vägistamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohus tühistas 27. märtsil 2006 osaliselt linnakohtu otsuse ja karistas Daki kümneaastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29. juulil 2003 ja see lõpeb 29. juulil 2013.

Politseinikud vahistasid Daki 2003. aasta juuli lõpus pärast seda, kui üks 17-aastane Tallinnas elav neiu kirjutas politseile avalduse, et Dak on teda seksuaalselt kuritarvitanud.

Tüdruku väitel toimus see 2003. aasta 10. juulil kella 22 ajal Pirita ranna lähedal metsas, kuhu Dak oli ta oma Mercedesega viinud. Seal käskis mees tüdrukul lahti riietuda ja kui viimane keeldus, kasutas Dak tema kallal vägivalda ja sundis suuseksile.

Mees kasutas tüdruku ähvardamiseks relva, mille politseinikud hiljem tema autost ka leidsid ning mis osutus õhupüstoliks.

Hilisema kriminaalmenetluse jooksul lisandus Daki süüdistusele veel palju seksuaalkuriteo episoode.

Daki nimi tõusis laiema avalikkuse ette 2002. aasta sügisel, kui selgus, et ta on varem seksuaalkuritegude eest 15 aastat vangis olnud, kuid juhtis Tallinna linnale kuuluvas lasteaias Kopli noorte huvikeskust.

MTÜ Keele Club Dak nime all noorteklubi pidanud perekond Dak teatas seejärel, et müüb klubi maha, sest ei pea oma tegevuse jätkamist sellise laimukampaania tingimustes võimalikuks.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis äsjavalminud analüüs näitab, et ravimite soodustamise protsessile ei ole praegu poliitika tasandil ühest eesmärki seatud ning osapoolte kaasamisel esineb vajakajäämisi.

Analüüsi järgi sõltub patsientide jaoks ravimi kättesaadavus suuresti sellest, kas ravim on soodusravimite nimekirjas ehk kas ravikindlustus hüvitab osa ravimi soetamise kulust. „Ravimite soodusnimekirja lisamise protsessi puhul on tegemist ravimite kättesaadavuse tagamise jaoks olulise toiminguga, mille eesmärgistatus, läbipaistvus ja pikkus omavad reaalset mõju patsientidele,“ sõnas Praxise tervisepoliitika analüütik Priit Kruus.

Tema sõnul on ravimipoliitika osapooltel tugevad erihuvid – patsiendid soovivad paremat ravi, tervishoiutöötajad võimalusi ravi pakkuda, ravimitootjad tooteid praegu ja tulevikus müüa ning riigid tervishoiukulusid kontrolli all hoida. „Kõike korraga maksimeerida ei saa. Tuleb leida mõistlik tasakaal osapoolte huvidega arvestamisel,“ tõdes Kruus ja lisas, et arvestades tulevikuarenguid ning ravimivaldkonna huvigruppide paljusust, on vajalik tegeleda sellega, et Eesti ravimite soodusnimekirja lisamise protsess täidaks hästi sellele seatud eesmärke, suudaks muutustega kohaneda, erinevate osapoolte huvisid ühitada ning seeläbi elanikkonna tervist ja elukvaliteeti parandada.

“Kaasamisprotsessi praegune korraldus võib tekitada olukorra, kus ravimite sobivust soodusravimite loetelusse ei ole võimalik piisava põhjalikkusega kaaluda,“ sõnas Kruus.

Praxis toob analüüsis välja, et praegu valmistavad ravimikomisjoni koosolekuks ravimitootja taotluse põhjal kirjalikud arvamused ette vaid ravimiamet ja haigekassa, kuid erialaspetsialiste või patsiente esindavad organisatsioonid seda enamasti ei tee. Lisaks sõltub ravimi kohta arvamuse ettevalmistamise kiirus ja põhjalikkus palju esindusorganisatsioonide rahalisest võimekusest ja ajaressursist.

Analüüsi autorid toovad välja, et ravimite soodusnimekirja lisamise protsessi saab parandada nii läbipaistvuse, osapoolte kaasamise kui ka protsessi sujuvuse osas. „Kuna praegu ei ole selgelt eristatav ravimite jagunemine ravimite hüvitamise ja tervishoiuteenuste loetelu täiendamise protsesside vahel, on eelkõige vajalik riigi selgete ravimipoliitiliste eesmärkide seadmine,“ lisavad autorid.

2011. aastal oli soodusravimite loetelus 1752 ravimipakendit ning nende soodustamise kulu moodustas 13 protsenti haigekassa eelarvest.

Praxise uuringu „Uute ravimite soodusnimekirja lisamise protsess ravimi- ja tervishoiupoliitika kontekstis“ eesmärk oli analüüsida, kas ravimite soodusnimekirja lisamisega seotud protsess on praegusel kujul eesmärgistatud ja vastab erinevate osapoolte vajadustele.