Lambakasvatajad soovivad kiskjakahjude eest suuremat hüvitist

Lambakasvatajad soovivad kiskjakahjude hüvitamise piirmäära tõstmist ja hüvitise senisest olulisemalt kiiremat väljamaksmist, kirjutab Saarte Hääl.

Põllumajandusministrile saadetud kirjas märgib Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse esimees Ell Sellis, et kiskjakahjude hüvitis tuleks välja maksta ühe kuu jooksul pärast seda, kui kontrolliv ametnik ja lammaste omanik on konkreetse murdmisjuhtumi sulgemises kokku leppinud.

Praegu makstakse jooksva aasta kiskjakahjude hüvitis välja järgmise aasta märtsis, kuid lamba- ja kitsekasvatajale on tootmistsükli taastamiseks oluline kiskjakahjude kiirem kompenseerimine. Kui murtud on põhikarja kitsed või uted, tähendab nii hiline kompenseerimine omaniku jaoks ka murdmisele järgneva aasta tuludest ilmajäämist, kirjutab Saarte Hääl.

Kiskjakahjudega seoses märgib Ell Sellis sedagi, et kiskjakahjude tõttu väheneb karjatamiskoormus taluniku maadel, kuid tootja seisukohalt on tegemist vääramatu jõuga.

Lambakasvatajad peavad õiglaseks, et samas ulatuses kiskjakahjudega vähendataks ka karjatamis- ja hooldamisnõudeid rohumaadele, ilma et toetussummad väheneksid. Näiteks kui kiskjakahjud moodustavad 30 protsenti karja suurusest, väheneb ka hooldatud rohumaade pindala 30% võrra võrreldes taotlusel märgituga ning toetused makstakse välja täies mahus, kirjutab Saarte Hääl.

Sellise sõnul ei ole põhjendatud kartus, et taolise ettepaneku rakendamisel saaksid kiskjakahjud ülekompenseeritud, sest loomaomaniku täiendavat tööd ja stressi ning karjale tekitatud stressi ja sellest tulenevat tulude vähenemist see ettepanek ei arvesta.

Praegu toimub kiskjakahjude ennetamine ja kompenseerimine vähese tähtsusega abi raames, kus hüvitise määr on 7500 eurot kolme aasta kohta. Lambakasvatajate selts soovib, et kiskjakahjude hüvitamine võiks toimuda edasi vähese tähtsusega riigiabi vahenditest, kuid ennetatavate kiskjakahjude ennetamise kulude katmiseks peaks riik looma uue maaelu arengukava raames täiendava võimaluse.

Hiljuti ka riigikogu maaelukomisjonis käinud Eesti Lambakasvatajate Selts käsitleb põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas veel teisigi olulisi teemasid. Näiteks räägitakse soovist muuta elektrooniliste märgiste kasutamine lammastel ja kitsedel vabatahtlikuks ning taotletakse õigust kasutada loomade kastreerimisel kummirõngast. Lisaks palutakse muuta aretustoetuse väljamaksmise aluseid ja võtta kõikides dokumentides lammaste ja kitsede loomühikute arvestuses kasutusele järgmised ühikud: lammas ja kits 0,15 loomühikut, kuni kolme kuu vanune tall 0,05 ühikut ning vanem tall 0,15 loomühikut.

Samuti uurisid lambakasvatajad põllumajandusministri käest, mis on saanud tänavu märtsis väljapakutud ettepanekutest toetada uuel eelarveperioodil tootmishoonetena kasutusel olevate vanade taluhoonete taastamist ja remonti, samuti amortiseerunud elektrisüsteemide ning talu veevarustuse ja kanalisatsiooni uuendamist.