Ida prefektuur on ühendust võtnud vähem kui pooltega kiiruseületajatest, kelle rikkumine tuvastati taatlemata mõõteriistadega, vaid üks neist loobus trahvi tühistamisest, kirjutab Postimees.

Ida prefektuur on nädala algusest saadik jõudnud ühendust võtta 74 inimesega, kellele tehti taatlemata kiirusemõõtjaga trahv. Peale ühe, kes tunnistas, et tõepoolest ületas kiirust, soovivad ülejäänud trahvi kohtus tühistada.

Politsei- ja piirivalveamet vaatab kõik 180 Ida prefektuuris taatlemata seadmete alusel karistatud inimeste karistused ühekaupa läbi ning reastab need vastavad asjaoludele. Ida prefektuur võtab trahvi saanud inimestega ühendust ning selgitab välja, kas nad soovivad teha kohtule kaebust väärteokaristuse tühistamiseks. Kui inimene seda soovib, valmistab politsei ise ette kõik kohtule esitatavad materjalid, kuid inimene peab kaebuse allkirjastama.

Kohtule esitatavas avalduses palub politsei kaebetähtaja ennistamist ja väärteootsuse tühistamist osas, mis oli määratud kiiruse ületamise eest. Materjalid edastab kohtusse samuti politsei. Inimesele positiivse kohtuotsuse korral tuleb esitada taotlus ja pangakonto andmed trahviraha tagastamiseks. Selle avalduse valmistab ette politsei ja inimesel tuleb see vaid allkirjastada. Kui trahvile lisandusid ka täituritasud, siis tagastatakse ka need.

Väärteoasjas tehtud otsuse tühistamisel kustutatakse karistusandmed karistusregistrist.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid. Siseministeeriumi teatel kasutasid Ida prefektuuri politseinikud lisaks kahel juhul raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks nõuetekohaselt taatlemata kaalusid.

Politsei sisekontroll avastas märtsis Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud valetamise ning taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja kasutamise ja tegi PPA peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond otsustasid kedagi mitte karistada, ebaseaduslikult trahvi saanud inimesi ei teavitatud ja avalikkust ei informeeritud.

Ebaseaduslike karistusotsuste tõttu lahkub ametist politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt. Ida prefektuuri juht Aldis Alus, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub prefekti ametist.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku ametialase võltsimise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Tööõnnetuste arv kolmandas kvartalis kasvas kümnendiku võrra, samas vähenes tööhaigestumiste hulk kolmandiku võrra.

Kolmanda kvartali jooksul registreeris tööinspektsioon 998 tööõnnetust, mida on kümnendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal, teatas inspektsioon BNS-ile. Samuti registreerisid tööinspektorid 36 kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise juhtumit, mida on kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal.

Lisaks 998 tööõnnetusele on on täpsustamisel veel 65 õnnetusjuhtumi asjaolud. Neist 841 olid kerged, 155 lõppesid raske kehavigastusega ning kahe tagajärjeks oli töösurm. Võrreldes 2011. aasta sama ajavahemikuga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud kümme protsenti.

Enim tööõnnetusi toimus politseinike, turvameeste, vangivalvurite, müüjate, ehitustööliste, veoautojuhtide ja kokkadega. Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud põllumajanduses toimunud tööõnnetuste arv.

„Tööõnnetuste vältimiseks peavad hoolsad olema nii tööandjad kui ka töötajad. Eriti peaks tähelepanu pöörama uutele kolleegidele. Kui nad teevad midagi ohtlikul viisil, siis tuleks reageerida,” rõhutab Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Kolmandas kvartalis registreeris tööinspektsioon 32 tööst põhjustatud haigestumist ja neli kutsehaigestumise juhtumit. Sealhulgas diagnoositi haigestumine näiteks õmblejatel, lüpsjatel ning erinevate masinate ja seadmete juhtidel. Haigestumiste arv on kolmandiku võrra langenud võrreldes mullu sama ajaga, kui tuvastati 55 haigestumist.

Inspektsiooni pressiesindaja märkis, et ka käesoleval aastal võib haigestunuid tegelikult olla rohkem, kuid mõned neist püüavad töökoha kaotamise hirmus oma haigusi varjata. „Hoolimata haigustest töötavad inimesed edasi, hambad ristis. Ent pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks töövõimetus,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

Sõjaline rünnak Eesti vastu on lähitulevikus väga ebatõenäoline, kuid seda võimalust ei saa pikemas plaanis täielikult välistada, seisab kaitseuuringute keskuses valminud raportis Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna kohta.

"2008. aasta Gruusia sõda elustas taas Balti riikide tavapärased Venemaaga seonduvad julgeolekumured. Lisaks majanduslike ja poliitiliste vahendite kasutamisele on Venemaa näidanud üles valmisolekut kasutada relvajõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks," seisab raportis "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani".

Raport tõdeb, et Eesti peamisteks julgeolekugarantiideks on NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Venemaa Gruusia-vastase rünnaku tulemusena soostusid ameeriklased 2009. aastal Balti riikidele laiendama Poolale mõeldud kaitseplaani koodnimega "Eagle Guardian". Ehkki lääneriikide roll maailma poliitika ja majandusprotsesside kujundajatena on kahanenud, on Eesti huvides säilitada NATO ja Euroopa Liidu ühtsust ning USA osalust Euroopa asjades ja kohalolekut Läänemere piirkonnas.

Raport nentis, et kahepoolne koostöö Ameerika Ühendriikidega on strateegilise tähtsusega. Eesti julgeolekupoliitika lahutamatuks osaks on osalus nii NATO kui ka Euroopa Liidu sõjalistes ja tsiviiloperatsioonides, samuti kriisiohjeoperatsioonides.

"Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi. See tähendab, et sõjaliseks kaitseks ja heidutuseks vajalike võimete olemasolu, mida Eesti ei suuda iseseisvalt välja arendada, tagatakse koostöös liitlastega NATO-s. Balti riigid sõltuvad NATO-st ka õhuturbe osas. NATO nähtav kohalolek ja garantiid on iseäranis olulised, kui arvestada Venemaa jõulist käitumist. Pärast 2007. aastal toime pandud Eesti-vastaseid küberründeid avati Tallinnas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus. Lisaks sellele on piirkonnas korraldatud USA ja NATO sõjaväeõppuseid," seisab raportis.

Raport nendib, et Eesti taastumine kriisist oli suhteliselt valutum kui tema Balti naabritel ning Eesti poliitiline kohustustus NATO nõude ees eraldada kaitsekulutusteks kaks protsenti SKP-st püsis vankumatult. Praegu on Eesti üks vähestest NATO liikmesriikidest, kelle kaitsekulud vastavad eesmärgile kaks protsenti SKP-st.

"2004. aastal NATO-ga liitumisest peale keskendus Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise võimekuse väljaarendamisele, kuid suunab nüüd üha enam ressursse territoriaalkaitse ja vastuvõtva riigi võimekuse väljaarendamisse. Eesti kaitsevägi on väga maaväekeskne. Kaitseväe koosseisu kuulub ka väike professionaalne väeüksus Scoutspataljon, kuid enamik üksustest on reservipõhised. Kaitseväeteenistus on kohustuslik ning kavade kohaselt jääb see üksuste mehitamise põhialuseks. Suuri investeeringuid on tehtud Ämari lennubaasi rekonstrueerimiseks, kutsealuste harjutusväljakute ja majutustingimuste parandamiseks ning 3D keskmaa radari ja uue remondihalli ehituseks," nendib raport.

Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 seadis eesmärgiks kindla aja, pärast mida Eestil pidid olema koostegutsemisvõimeline ja NATO väekasutatavuse kriteeriumidele vastavad kaitsejõud, mis panustaks jätkuvalt NATO, Euroopa Liidu ja tahtekoalitsioonide operatsioonidesse väljaspool Eesti territooriumi. Raport nendib, et see arengukava võeti aga vastu enne finantskriisi ning ei ole tõenäoline, et kõik eesmärgid, nagu juhtimis-, luure-, seire- ja sidesüsteemide arendamine, õhutõrjevõime väljaarendamine, kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi väljaarendamine, mehhaniseeritud üksuste arendamine ja mitmeotstarbeliste kiirkaatrite hankimine, täidetakse kavandatud ajavahemiku jooksul. Parajasti koostatakse uut riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022, mis peegeldab paremini praegust majanduslikku olukorda.

Raport nimetab Eesti praeguse kaitsekontseptsiooni tajutavaks nõrkuseks tasakaalu puudumist esmase iseseisva kaitsevõime ja rahvusvahelistes operatsioonides kasutatavate võimete väljaarendamise vahel. Ehkki riiklikud julgeolekudokumendid rõhutavad neid võrdselt, keskendub planeerimine ja jõu väljaarendamine esmasele kaitsevõimele, ehkki paljudel selleks otstarbeks välja arendatud võimetel on väljaspool Eestit piiratud kasutusala või puudub see sootuks.

"Hoolimata oma laitmatust esinemisest rahvusvahelistel operatsioonidel on elukutseline väeosa Scoutspataljon alamehitatud ja ülekoormatud, mis tähendab seda, et rahvusvahelistele operatsioonidele on sageli vaja saata ad hoc üksusi. Eesti 1990. aastate demograafiline tendents põhjustab lähiajal tõenäoliselt probleeme kutsealuste ja elukutseliste sõjaväelaste arvukusega. Kõige kriitilisem periood on 2013-2021. See võib omakorda muuta keerukamaks Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise," seisab raportis.

Raporti "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani" koostas riigikogu väliskomisjoni palvel uurimisrühm, kuhu kuulusid Tallinnas tegutseva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Riina Kaljurand ja nooremteadur Julian Tupay, Rootsi sõjateaduste akadeemia analüütik, erukondralmajor Karlis Neretnieks ja Rootsi kaitseuuringute agentuuri endine analüütik Bo Ljung.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on riigile kuuluva lennufirma Estonian Airi pankrot võimalik.

Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et soovib korrigeerida varem väljaöeldut, et valitsus Estonian Airi pankrotti ei lase. Tema sõnul oli see "julge avaldus".

Peaminister rääkis, et pankrot pole jätkuvalt see valik, mida valitsus eelistaks, kuid Estonian Airi saatus ei sõltu ainult valitsuse tahtest, vaid ka sellest, kas Euroopa Komisjon annab Eesti valitsusele loa lennufirmale riigiabi andmiseks. "Seega me ei saa sajaprotsendiliselt välistada praegu mitte ühtegi stsenaariumi," lausus ta.

"Kui valitsus läheb andma Euroopa Liidu (EL) regulatsioonidega vastuolus olevat riigiabi Estonian Airile, siis võib see tähendada seda, et me kaotame nii selle raha, mille me abiks andsime kui ka peame samas summas maksma trahvi Euroopa Komisjonile. Sellist perspektiivi väga mõistlikuks me küll ei pea," ütles Ansip.

Valitsus arutas neljapäeval kabinetinõupidamisel Estonian Airi olukorda ja tulevikuvalikuid. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on olemas kaks valikut.

Parts rääkis valitsuse pressikonverentsil, et üks valik on ettevõtte tegevus lõpetada. "Juriidilises sõnastuses juhitud maksejõuetuse kaudu."

"Teine valik oleks finantseerida Estonian Airi iseseisva jätkamise plaani," lisas ta.

Esimese variandi puhul on majandusministri sõnul riigi huvi jätkuvalt see, et lennuühendused vastaksid Eesti arenguvajadustele. Teine variant tähendaks riigipoolset täiendavat investeeringut lennufirmasse teatud eeltingimustel, märkis majandusminister, nimetades kahte olulisemat tingimust.

"Ettevõte peab olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline, see tähendab senise kollektiivlepingu põhimõttelist ümberrääkimist tööandja poolt," lausus Parts, lisades, et teine tingimus on, et valitsuse tehtav investeering peab olema kooskõlas EL-i lennundust puudutavate riigiabi reeglitega.

Riigipoolse investeeringu suuruse kohta ütles Parts, et täpset numbrit pole praegu võimalik öelda, kuna see pole teada. "Eks ta üle nulli on," lausus ta.

Parts märkis, et investeeringu suurus on seotud mainitud eeltingimustega. Need kaks tingimust on ministri sõnul teatud mõttes valitsuse kontrolli alt väljas. "Kas Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraat ütleb, et selline saneerimine on meie turuolukorda, turuperspektiivi arvestades õiglane kõigi teiste siin turul konkureerivate ettevõtetega," rääkis ta.

Mis puudutab ettevõttesiseseid ümberkorraldusi, siis on majandusministri sõnul veel mitmeid olulisi asjaolusid, millest sõltub investeeringu suurus.

Ta lisas, et ka saneerimisplaani ajaline pikkus on oluline investeeringu tegemisel. "See rahaline investeering peaks olema ka sellise mahuga, et me enam-vähem suudame öelda, et ta [Estonian Air] saavutab finantsilise jätkusuutlikkuse."

Parts märkis, et valitsuskabinet neljapäeval seoses Estonian Airiga mingeid otsuseid ei langetanud. Rääkides ajakavast, ütles minister, et valitsus tuleb Estonian Airi teema juurde tagasi tõenäoliselt kolme nädala pärast ning lõplik otsus lennufirma edasise tegevuse osas tuleb ilmselt tuleva aasta esimeses kvartalis.

Estonian Airi uue nõukogu loodab Parts enda sõnul kinnitada uue nädala algul. Kuna pooled nõukogu liikmed nimetab majandusminister ja pooled rahandusminister, siis on tema selgitusel vaja veel mõned asjad üle rääkida.

Nii peaminister kui majandusminister rõhutasid, et reisijaid hätta ei jäeta Estonian Airi mis tahes stsenaariumi realiseerumisel.

Estonian Air teatas oktoobri lõpus, et ettevõtte nõukogu muudab firma senist tegevussuunda ja nimetab novembrist Tero Taskila asemel uue tegevjuhina ametisse Jan Palméri. Ühtlasi esitasid kõik Estonian Airi nõukogu liikmed tagasiastumispalve majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Estonian Airi üheksa kuu kahjum kasvas mullusega võrreldes 80 protsenti 20,2 miljoni euroni ja käive võrreldes mulluse 58,7 miljoni euroga 70,4 miljoni euroni.