Maksu- ja tolliameti töötajad avastasid sel nädalal Koidula tollipunktis Venemaalt tulnud juhuveo bussist 112 100 salasigaretti.

Juhuveo buss koos juhi ja reisijaga saabus Koidula tollipunkti kaudu Venemaalt Eestisse ning kumbki bussis olnud piiriületajatest ei soovinud midagi deklareerida, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Sõiduki esmasel kontrollimisel leiti kõrvalistuja istme alt suitsuplokk, mis oli kinni teibitud piklikuks pakendiks ja mille ots läks sügavamale salongi põranda alla.

Maksuametnikud avastasid täiendava kontrolli käigus bussisalongist topeltpõhja, mille sisse olid peidetud sigaretid. Sigarette leiti veel laes asunud peidikutest ja bussi uste seest. Kokku olid kaks piiriületajat erinevatesse peidikutesse pannud 112 100 erinevat marki Venemaa maksumärkidega sigaretti.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Ants Kutti sõnul olid üle piiri toodavad sigaretid ilmselgelt mõeldudillegaalseks edasimüügiks rahalise kasu teenimiseks

„Maksu- ja tolliameti üheks eesmärgiks on salakaubaveo avastamine ja tõkestamine. Tänu tublidele ametnikele ja kvaliteetsele riskianalüüsile on tollikontroll piiril tõhus ning vahelejäämise risk väga suur,“ lisas Kutti.

Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

Ida prefektuur on ühendust võtnud vähem kui pooltega kiiruseületajatest, kelle rikkumine tuvastati taatlemata mõõteriistadega, vaid üks neist loobus trahvi tühistamisest, kirjutab Postimees.

Ida prefektuur on nädala algusest saadik jõudnud ühendust võtta 74 inimesega, kellele tehti taatlemata kiirusemõõtjaga trahv. Peale ühe, kes tunnistas, et tõepoolest ületas kiirust, soovivad ülejäänud trahvi kohtus tühistada.

Politsei- ja piirivalveamet vaatab kõik 180 Ida prefektuuris taatlemata seadmete alusel karistatud inimeste karistused ühekaupa läbi ning reastab need vastavad asjaoludele. Ida prefektuur võtab trahvi saanud inimestega ühendust ning selgitab välja, kas nad soovivad teha kohtule kaebust väärteokaristuse tühistamiseks. Kui inimene seda soovib, valmistab politsei ise ette kõik kohtule esitatavad materjalid, kuid inimene peab kaebuse allkirjastama.

Kohtule esitatavas avalduses palub politsei kaebetähtaja ennistamist ja väärteootsuse tühistamist osas, mis oli määratud kiiruse ületamise eest. Materjalid edastab kohtusse samuti politsei. Inimesele positiivse kohtuotsuse korral tuleb esitada taotlus ja pangakonto andmed trahviraha tagastamiseks. Selle avalduse valmistab ette politsei ja inimesel tuleb see vaid allkirjastada. Kui trahvile lisandusid ka täituritasud, siis tagastatakse ka need.

Väärteoasjas tehtud otsuse tühistamisel kustutatakse karistusandmed karistusregistrist.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid. Siseministeeriumi teatel kasutasid Ida prefektuuri politseinikud lisaks kahel juhul raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks nõuetekohaselt taatlemata kaalusid.

Politsei sisekontroll avastas märtsis Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud valetamise ning taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja kasutamise ja tegi PPA peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond otsustasid kedagi mitte karistada, ebaseaduslikult trahvi saanud inimesi ei teavitatud ja avalikkust ei informeeritud.

Ebaseaduslike karistusotsuste tõttu lahkub ametist politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt. Ida prefektuuri juht Aldis Alus, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub prefekti ametist.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku ametialase võltsimise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Tööõnnetuste arv kolmandas kvartalis kasvas kümnendiku võrra, samas vähenes tööhaigestumiste hulk kolmandiku võrra.

Kolmanda kvartali jooksul registreeris tööinspektsioon 998 tööõnnetust, mida on kümnendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal, teatas inspektsioon BNS-ile. Samuti registreerisid tööinspektorid 36 kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise juhtumit, mida on kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal.

Lisaks 998 tööõnnetusele on on täpsustamisel veel 65 õnnetusjuhtumi asjaolud. Neist 841 olid kerged, 155 lõppesid raske kehavigastusega ning kahe tagajärjeks oli töösurm. Võrreldes 2011. aasta sama ajavahemikuga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud kümme protsenti.

Enim tööõnnetusi toimus politseinike, turvameeste, vangivalvurite, müüjate, ehitustööliste, veoautojuhtide ja kokkadega. Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud põllumajanduses toimunud tööõnnetuste arv.

„Tööõnnetuste vältimiseks peavad hoolsad olema nii tööandjad kui ka töötajad. Eriti peaks tähelepanu pöörama uutele kolleegidele. Kui nad teevad midagi ohtlikul viisil, siis tuleks reageerida,” rõhutab Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Kolmandas kvartalis registreeris tööinspektsioon 32 tööst põhjustatud haigestumist ja neli kutsehaigestumise juhtumit. Sealhulgas diagnoositi haigestumine näiteks õmblejatel, lüpsjatel ning erinevate masinate ja seadmete juhtidel. Haigestumiste arv on kolmandiku võrra langenud võrreldes mullu sama ajaga, kui tuvastati 55 haigestumist.

Inspektsiooni pressiesindaja märkis, et ka käesoleval aastal võib haigestunuid tegelikult olla rohkem, kuid mõned neist püüavad töökoha kaotamise hirmus oma haigusi varjata. „Hoolimata haigustest töötavad inimesed edasi, hambad ristis. Ent pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks töövõimetus,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

Sõjaline rünnak Eesti vastu on lähitulevikus väga ebatõenäoline, kuid seda võimalust ei saa pikemas plaanis täielikult välistada, seisab kaitseuuringute keskuses valminud raportis Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna kohta.

"2008. aasta Gruusia sõda elustas taas Balti riikide tavapärased Venemaaga seonduvad julgeolekumured. Lisaks majanduslike ja poliitiliste vahendite kasutamisele on Venemaa näidanud üles valmisolekut kasutada relvajõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks," seisab raportis "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani".

Raport tõdeb, et Eesti peamisteks julgeolekugarantiideks on NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Venemaa Gruusia-vastase rünnaku tulemusena soostusid ameeriklased 2009. aastal Balti riikidele laiendama Poolale mõeldud kaitseplaani koodnimega "Eagle Guardian". Ehkki lääneriikide roll maailma poliitika ja majandusprotsesside kujundajatena on kahanenud, on Eesti huvides säilitada NATO ja Euroopa Liidu ühtsust ning USA osalust Euroopa asjades ja kohalolekut Läänemere piirkonnas.

Raport nentis, et kahepoolne koostöö Ameerika Ühendriikidega on strateegilise tähtsusega. Eesti julgeolekupoliitika lahutamatuks osaks on osalus nii NATO kui ka Euroopa Liidu sõjalistes ja tsiviiloperatsioonides, samuti kriisiohjeoperatsioonides.

"Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi. See tähendab, et sõjaliseks kaitseks ja heidutuseks vajalike võimete olemasolu, mida Eesti ei suuda iseseisvalt välja arendada, tagatakse koostöös liitlastega NATO-s. Balti riigid sõltuvad NATO-st ka õhuturbe osas. NATO nähtav kohalolek ja garantiid on iseäranis olulised, kui arvestada Venemaa jõulist käitumist. Pärast 2007. aastal toime pandud Eesti-vastaseid küberründeid avati Tallinnas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus. Lisaks sellele on piirkonnas korraldatud USA ja NATO sõjaväeõppuseid," seisab raportis.

Raport nendib, et Eesti taastumine kriisist oli suhteliselt valutum kui tema Balti naabritel ning Eesti poliitiline kohustustus NATO nõude ees eraldada kaitsekulutusteks kaks protsenti SKP-st püsis vankumatult. Praegu on Eesti üks vähestest NATO liikmesriikidest, kelle kaitsekulud vastavad eesmärgile kaks protsenti SKP-st.

"2004. aastal NATO-ga liitumisest peale keskendus Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise võimekuse väljaarendamisele, kuid suunab nüüd üha enam ressursse territoriaalkaitse ja vastuvõtva riigi võimekuse väljaarendamisse. Eesti kaitsevägi on väga maaväekeskne. Kaitseväe koosseisu kuulub ka väike professionaalne väeüksus Scoutspataljon, kuid enamik üksustest on reservipõhised. Kaitseväeteenistus on kohustuslik ning kavade kohaselt jääb see üksuste mehitamise põhialuseks. Suuri investeeringuid on tehtud Ämari lennubaasi rekonstrueerimiseks, kutsealuste harjutusväljakute ja majutustingimuste parandamiseks ning 3D keskmaa radari ja uue remondihalli ehituseks," nendib raport.

Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 seadis eesmärgiks kindla aja, pärast mida Eestil pidid olema koostegutsemisvõimeline ja NATO väekasutatavuse kriteeriumidele vastavad kaitsejõud, mis panustaks jätkuvalt NATO, Euroopa Liidu ja tahtekoalitsioonide operatsioonidesse väljaspool Eesti territooriumi. Raport nendib, et see arengukava võeti aga vastu enne finantskriisi ning ei ole tõenäoline, et kõik eesmärgid, nagu juhtimis-, luure-, seire- ja sidesüsteemide arendamine, õhutõrjevõime väljaarendamine, kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi väljaarendamine, mehhaniseeritud üksuste arendamine ja mitmeotstarbeliste kiirkaatrite hankimine, täidetakse kavandatud ajavahemiku jooksul. Parajasti koostatakse uut riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022, mis peegeldab paremini praegust majanduslikku olukorda.

Raport nimetab Eesti praeguse kaitsekontseptsiooni tajutavaks nõrkuseks tasakaalu puudumist esmase iseseisva kaitsevõime ja rahvusvahelistes operatsioonides kasutatavate võimete väljaarendamise vahel. Ehkki riiklikud julgeolekudokumendid rõhutavad neid võrdselt, keskendub planeerimine ja jõu väljaarendamine esmasele kaitsevõimele, ehkki paljudel selleks otstarbeks välja arendatud võimetel on väljaspool Eestit piiratud kasutusala või puudub see sootuks.

"Hoolimata oma laitmatust esinemisest rahvusvahelistel operatsioonidel on elukutseline väeosa Scoutspataljon alamehitatud ja ülekoormatud, mis tähendab seda, et rahvusvahelistele operatsioonidele on sageli vaja saata ad hoc üksusi. Eesti 1990. aastate demograafiline tendents põhjustab lähiajal tõenäoliselt probleeme kutsealuste ja elukutseliste sõjaväelaste arvukusega. Kõige kriitilisem periood on 2013-2021. See võib omakorda muuta keerukamaks Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise," seisab raportis.

Raporti "Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani" koostas riigikogu väliskomisjoni palvel uurimisrühm, kuhu kuulusid Tallinnas tegutseva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Riina Kaljurand ja nooremteadur Julian Tupay, Rootsi sõjateaduste akadeemia analüütik, erukondralmajor Karlis Neretnieks ja Rootsi kaitseuuringute agentuuri endine analüütik Bo Ljung.