Peaminister Andrus Ansipi sõnul on riigile kuuluva lennufirma Estonian Airi pankrot võimalik.

Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et soovib korrigeerida varem väljaöeldut, et valitsus Estonian Airi pankrotti ei lase. Tema sõnul oli see "julge avaldus".

Peaminister rääkis, et pankrot pole jätkuvalt see valik, mida valitsus eelistaks, kuid Estonian Airi saatus ei sõltu ainult valitsuse tahtest, vaid ka sellest, kas Euroopa Komisjon annab Eesti valitsusele loa lennufirmale riigiabi andmiseks. "Seega me ei saa sajaprotsendiliselt välistada praegu mitte ühtegi stsenaariumi," lausus ta.

"Kui valitsus läheb andma Euroopa Liidu (EL) regulatsioonidega vastuolus olevat riigiabi Estonian Airile, siis võib see tähendada seda, et me kaotame nii selle raha, mille me abiks andsime kui ka peame samas summas maksma trahvi Euroopa Komisjonile. Sellist perspektiivi väga mõistlikuks me küll ei pea," ütles Ansip.

Valitsus arutas neljapäeval kabinetinõupidamisel Estonian Airi olukorda ja tulevikuvalikuid. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on olemas kaks valikut.

Parts rääkis valitsuse pressikonverentsil, et üks valik on ettevõtte tegevus lõpetada. "Juriidilises sõnastuses juhitud maksejõuetuse kaudu."

"Teine valik oleks finantseerida Estonian Airi iseseisva jätkamise plaani," lisas ta.

Esimese variandi puhul on majandusministri sõnul riigi huvi jätkuvalt see, et lennuühendused vastaksid Eesti arenguvajadustele. Teine variant tähendaks riigipoolset täiendavat investeeringut lennufirmasse teatud eeltingimustel, märkis majandusminister, nimetades kahte olulisemat tingimust.

"Ettevõte peab olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline, see tähendab senise kollektiivlepingu põhimõttelist ümberrääkimist tööandja poolt," lausus Parts, lisades, et teine tingimus on, et valitsuse tehtav investeering peab olema kooskõlas EL-i lennundust puudutavate riigiabi reeglitega.

Riigipoolse investeeringu suuruse kohta ütles Parts, et täpset numbrit pole praegu võimalik öelda, kuna see pole teada. "Eks ta üle nulli on," lausus ta.

Parts märkis, et investeeringu suurus on seotud mainitud eeltingimustega. Need kaks tingimust on ministri sõnul teatud mõttes valitsuse kontrolli alt väljas. "Kas Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraat ütleb, et selline saneerimine on meie turuolukorda, turuperspektiivi arvestades õiglane kõigi teiste siin turul konkureerivate ettevõtetega," rääkis ta.

Mis puudutab ettevõttesiseseid ümberkorraldusi, siis on majandusministri sõnul veel mitmeid olulisi asjaolusid, millest sõltub investeeringu suurus.

Ta lisas, et ka saneerimisplaani ajaline pikkus on oluline investeeringu tegemisel. "See rahaline investeering peaks olema ka sellise mahuga, et me enam-vähem suudame öelda, et ta [Estonian Air] saavutab finantsilise jätkusuutlikkuse."

Parts märkis, et valitsuskabinet neljapäeval seoses Estonian Airiga mingeid otsuseid ei langetanud. Rääkides ajakavast, ütles minister, et valitsus tuleb Estonian Airi teema juurde tagasi tõenäoliselt kolme nädala pärast ning lõplik otsus lennufirma edasise tegevuse osas tuleb ilmselt tuleva aasta esimeses kvartalis.

Estonian Airi uue nõukogu loodab Parts enda sõnul kinnitada uue nädala algul. Kuna pooled nõukogu liikmed nimetab majandusminister ja pooled rahandusminister, siis on tema selgitusel vaja veel mõned asjad üle rääkida.

Nii peaminister kui majandusminister rõhutasid, et reisijaid hätta ei jäeta Estonian Airi mis tahes stsenaariumi realiseerumisel.

Estonian Air teatas oktoobri lõpus, et ettevõtte nõukogu muudab firma senist tegevussuunda ja nimetab novembrist Tero Taskila asemel uue tegevjuhina ametisse Jan Palméri. Ühtlasi esitasid kõik Estonian Airi nõukogu liikmed tagasiastumispalve majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Estonian Airi üheksa kuu kahjum kasvas mullusega võrreldes 80 protsenti 20,2 miljoni euroni ja käive võrreldes mulluse 58,7 miljoni euroga 70,4 miljoni euroni.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates, et ta vabandab Reformierakonna kahtlaste rahastamistehingute pärast.

"Jah, ma vabandan," ütles Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil vastuseks ajakirjaniku küsimusele, kas Reformierakond on valmis vabandama kahtlaste rahastamistehingute pärast, mille olemasolu on ka mitmed reformierakondlased möönnud.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas kevadel Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. Meikari väitel andis selle raha talle Lillo.

ERJK soovitas oktoobri keskel Reformierakonnal kanda Silver Meikari poolt vahendatud teadmata päritoliga annetused riigieelarvesse, mida erakond ka tegi. Silver Meikar tunnistas kevadel Postimehes ilmunud arvamusloos, et on viinud Reformierakonnale kokku 115 000 krooni ehk umbes 7350 euro ulatuses teadmata päritoluga raha.

Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasestjustiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasestliige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks.

Reformierakonna juhatus otsustas 24. oktoobril Silver Meikari erakonnast välja arvata. Juhatus asus seisukohale, et Silver Meikar on juba ammu oma tegevusega ise ennast Reformierakonnast väljapoole asetanud.