Uuring: ravimite soodustamise protsessil valitseb segadus

Poliitikauuringute Keskuse Praxis äsjavalminud analüüs näitab, et ravimite soodustamise protsessile ei ole praegu poliitika tasandil ühest eesmärki seatud ning osapoolte kaasamisel esineb vajakajäämisi.

Analüüsi järgi sõltub patsientide jaoks ravimi kättesaadavus suuresti sellest, kas ravim on soodusravimite nimekirjas ehk kas ravikindlustus hüvitab osa ravimi soetamise kulust. „Ravimite soodusnimekirja lisamise protsessi puhul on tegemist ravimite kättesaadavuse tagamise jaoks olulise toiminguga, mille eesmärgistatus, läbipaistvus ja pikkus omavad reaalset mõju patsientidele,“ sõnas Praxise tervisepoliitika analüütik Priit Kruus.

Tema sõnul on ravimipoliitika osapooltel tugevad erihuvid – patsiendid soovivad paremat ravi, tervishoiutöötajad võimalusi ravi pakkuda, ravimitootjad tooteid praegu ja tulevikus müüa ning riigid tervishoiukulusid kontrolli all hoida. „Kõike korraga maksimeerida ei saa. Tuleb leida mõistlik tasakaal osapoolte huvidega arvestamisel,“ tõdes Kruus ja lisas, et arvestades tulevikuarenguid ning ravimivaldkonna huvigruppide paljusust, on vajalik tegeleda sellega, et Eesti ravimite soodusnimekirja lisamise protsess täidaks hästi sellele seatud eesmärke, suudaks muutustega kohaneda, erinevate osapoolte huvisid ühitada ning seeläbi elanikkonna tervist ja elukvaliteeti parandada.

“Kaasamisprotsessi praegune korraldus võib tekitada olukorra, kus ravimite sobivust soodusravimite loetelusse ei ole võimalik piisava põhjalikkusega kaaluda,“ sõnas Kruus.

Praxis toob analüüsis välja, et praegu valmistavad ravimikomisjoni koosolekuks ravimitootja taotluse põhjal kirjalikud arvamused ette vaid ravimiamet ja haigekassa, kuid erialaspetsialiste või patsiente esindavad organisatsioonid seda enamasti ei tee. Lisaks sõltub ravimi kohta arvamuse ettevalmistamise kiirus ja põhjalikkus palju esindusorganisatsioonide rahalisest võimekusest ja ajaressursist.

Analüüsi autorid toovad välja, et ravimite soodusnimekirja lisamise protsessi saab parandada nii läbipaistvuse, osapoolte kaasamise kui ka protsessi sujuvuse osas. „Kuna praegu ei ole selgelt eristatav ravimite jagunemine ravimite hüvitamise ja tervishoiuteenuste loetelu täiendamise protsesside vahel, on eelkõige vajalik riigi selgete ravimipoliitiliste eesmärkide seadmine,“ lisavad autorid.

2011. aastal oli soodusravimite loetelus 1752 ravimipakendit ning nende soodustamise kulu moodustas 13 protsenti haigekassa eelarvest.

Praxise uuringu „Uute ravimite soodusnimekirja lisamise protsess ravimi- ja tervishoiupoliitika kontekstis“ eesmärk oli analüüsida, kas ravimite soodusnimekirja lisamisega seotud protsess on praegusel kujul eesmärgistatud ja vastab erinevate osapoolte vajadustele.