Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste loobub ametist, kuna tunneb endal vastutust taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumis, kirjutab Postimees.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste teatas, et tunneb endal vastutust taatlemata kiirusemõõteseadmete juhtumi lahendamiseks antud korralduste mittetäitmise ees ning ei pea võimalikuks jätkata büroo juhina.

Uue korrakaitsebüroo juhi leidmiseks on kuulutatud välja konkurss, seni täidab büroo juhi kohuseid edasi Tarmo Tammiste.

Eelmisel nädalal teatas Tammiste, et loobub kiirusemõõdikute skandaali tõttu politsei aastapäeva puhul siseministri antud politsei teise klassi teeneteristist.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid. Siseministeeriumi teatel kasutasid Ida prefektuuri politseinikud lisaks kahel juhul raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks nõuetekohaselt taatlemata kaalusid.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku ametialase võltsimise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Valitsus vabastas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi tema enda avalduse alusel ametist alates 28. veebruarist 2013.

Aldis Alus teatas 8. novembril, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub prefekti ametist. Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas laupäeval käskkirja, millega vabastas Aldis Aluse alates pühapäevast Ida prefekti ametikohalt seoses teenistusalase üleviimisega politsei- ja piirivalveameti administratsiooni finantsbüroo juhtimisarvestuse talituse politseinõuniku ametikohale.

Esmaspäevast asus Ida prefekti kohuseid täitma Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss.

Politsei- ja piirivalveameti teatel lahkus oma kohalt Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar, kelle soovitusel kasutasid politseinikud teadlikult taatlemata kiirusemõõtjat. Ida prefektuur viis Ottokari nõusolekuta üle juhtivspetsialisti ametikohale Jõhvi arestikambris.

President Toomas Hendrik Ilves hakkab Euroopa Komisjoni palvel juhtima Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoda, mille eesmärgiks on edendada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kasutust Euroopa ettevõtluses ning avalikus sektoris.

Pilvandmetöötlus tähendab andmete (näiteks tekstifailide, piltide, videote) ja tarkvara salvestamist kaugemal asuvates arvutites, millele kasutajad pääsevad ligi enda valitud seadmetest interneti kaudu, teatas presidendi kantselei.

„Eesti on kahtlemata Euroopa juhtivaid riike digitaalsete avalike teenuste pakkumisel. Nõukoja juhtimine on Eestile suurepärane võimalus olla Euroopa suundumuste kujundamise juures ning teha koostööd visionääride ning tehnoloogialiidritega nagu Amazon, Ericsson, F-Secure ja Telefónica Digital. Vastastikusest teadmiste jagamisest võidavad Euroopas kõik osapooled,“ ütles Ilves, kes viibib esmaspäeval Brüsselis pilvandmetöötluse arendamise nõukoja esimesel kogunemisel.

“Pilvandmetöötlus on infotehnoloogia tänapäev. Meie jaoks on oluline, et kogu Euroopa andmestik oleks Euroopa reeglite ja kontrolli all,” lisas ta.

Eesti riigipea, kelle kutsus nõukoja etteotsa Euroopa Komisjoni digitaalarengu volinik Neelie Kroes, nentis ühtlasi, et skepsis digitaalsete avalike teenuste, sealhulgas piiriüleste teenuste kasutuselevõtuks on paljudes liikmesriikides väga suur.

„Risk on see, et Euroopas võetakse kasutusele eelmise põlvkonna lahendused, mis pole turvalised ja pigem vähendavad kui suurendavad inimeste usaldust digitaalsete teenuste vastu. Näiteks võidakse üle-Euroopalise elektroonilise ID-kaardi koostöö asemel eelistada kasutajanimi-parool lahendust,” sõnas president.

Samuti pelgavad tema hinnangul tavakasutajad ja poliitikud, et digitaalsed andmed pole turvaliselt hoitud ja erinevad rakendused koostalitlusvõimelised.

“Selliste eelarvamustega peab tegelema ning pilvandmetöötlusega seotud võimalikele ohtudele ja riskidele peab julgesti vastu astuma. Tegevusetus pärsiks Euroopa digitaalset arengut,“ märkis president, kes hiljuti vedas Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa Liidu e-tervise töörühma ja kelle tuntud tehnoloogiaportaal TechCrunch nimetas sel kuul üheks innovaatilisemaks inimeseks tänapäeva demokraatlikus maailmas.

Ilvese hinnangul looks pilveteenuste laialdane kasutuselevõtt koos vajalike andmekaitset ja digitaalse sisu õigusi puudutavate muudatustega tegelikud eeldused digitaalsete teenuste ühisturu ja e-kaubanduse arenguks Euroopas.

„Peamisteks kasusaajateks oleksid Euroopa Liidu kodanikud, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, iga tasandi valitsusasutused. Samuti võidaks sellest võrkude ja andmekeskuste teenusepakkujad ning tarkvara-ettevõtted,“ sõnas riigipea.

Ta nentis, et ettevõtete jaoks võib see tähendada odavamaid ja paindlikumaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, kodanike jaoks kohest juurdepääsu vajalikele andmetele, valitsuste jaoks võimalust pakkuda inimestele madalaima hinnaga paremaid ja lõimitumaid teenuseid.

Euroopa Komisjoni andmetel hoiavad asutused pilvetehnoloogiaga kulusid kokku vähemalt 10-20 protsemti ning aastaks 2020 on võimalik Euroopa Liidu SKP-d iga-aastaselt suurendada 160 miljardi euro võrra (umbes 1 protsent SKPst).

Et neile muutustele kaasa aidata, seadis nõukoda esmaspäeval Brüsselis toimunud kohtumisel järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks kaks konkreetset eesmärki.

Esiteks, luua pilvandmetöötluse ühine Euroopa raamistik. Pilvandmetöötlus on ülemaailmne ning Euroopal on võimalik pilveteenuste laialdasemat kasutamist edendada ja üleilmsel tasandil tulemuslikult konkureerida üksnes juhul, kui tal õnnestub suurendada digitaalse ühtse turu ulatust e-kaubanduse, digitaalse sisu litsentsimise ja andmekaitse vallas.

Teiseks, ergutada avaliku sektori IT-kasutuse üleviimist pilve (ja selle tulemusena veelgi suurendada teenuste kasutamist erasektoris, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas). Oluline on edendada nii taristu loomist kui ka teenuste pakkumist valdkondades, mis võivad aidata kaasa IT sisemisele ümberkujundamisele ning tuua kasu kodanikele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on mures hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse kättesaadavuse pärast.

Kõigile erivajadustega lastele peab olema tagatud võimetekohane haridus, olenemata puude liigist või raskusastmest, teatas koda oma avalduses.

Võttes arvesse haridus- ja teadusministeeriumi otsust haridussüsteemi rahastuse põhimõtete muudatuste kohta, seab see koja hinnangul ohtu tugiteenuste kättesaadavuse ja haridusliku erivajadusega õpilaste toetamise koolides. Samuti, vähendades hooldusõppekava alusel õppivate puudega õpilaste õppekava mahtu, tekib oluline tagasilangus nii õpitulemustest kui ka sotsiaalsetes oskustes.

“Puuetega lastele tuleb luua parimad võimalused hariduse omandamiseks, õppides seejuures ka iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. See tagab lastele eeldused elada tulevikus täieõigusliku kogukonna liikmena,“ rõhutab koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

„Kui me räägime, et haridus on üks peamistest inimõigustest, on oluline kaasata kõik lapsed võimetekohasesse õppetegevusse. Kvaliteetne haridus peab olema tagatud sõltumata õppeasutuse liigist või kooli omandivormist ning täiesti vastuvõetamatu on olukord, kus lapsed ei saa vajalikke tugimeetmeid ja kokkuhoidu teostatakse kõige nõrgemate arvelt,“ lisas ta.

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil 2012. Sellega andis riik lubaduse hakata rakendama konventsiooni põhimõtteid, seades kõigis puudega lastega seotud tegevustes esikohale lapse parimad huvid. Puudega lapsed peavad saama vajalikku tuge kaasavas üldharidussüsteemis, tagatud peavad olema vajalikud tugimeetmed ning ligipääs kõigile haridustasemetele. „Otsused tugiteenuste rahastuse ja õppekoormuse vähendamise osas lähevad teravalt vastuollu konventsiooni põhimõtetega,“ avaldab Haukanõmm muret.

Põhikooli õppekava järgi sügava ja raske vaimse puudega laste õppekoormus vanusega ei suurene, kirjutas Eesti Päevaleht.

Statistikaameti andmeil on Eestis põhikooliastmes ligi 112 000 last. Sügava ja raske intellektipuudega õpilasi ehk hoolduslapsi on 278. Nemad on ainsad, kelle õppekoormus – 20 tundi nädalas – jääb kaks aastat tagasi kehtima hakanud põhikooli riikliku õppekava järgi esimesest klassist kuni üheksandani samale tasemele. Varem suurenes see vanemas eas 25 tunnini nädalas.

Eesti hooldusõppe 18-aastase kogemuse põhjal jääb 20 õppetunnist nädalas liiga väheks. Seitsme hooldusõpet pakkuva erikooli juhid on selles küsimuses ka õiguskantsleri poole pöördunud.

Elistvere loomapargi töötajad tabasid reedel kolm nädalat jooksus olnud ilvese, kolmest oktoobri lõpus põgenenud ilvesest üks on endiselt vabaduses.

"Ta oli Luua ja Palamuse vahel tee ääres. Seal oli võsastunud lohk, ümberringi avar põld. Ta ei põgenenud kusagile," rääkis Elistvere loomapargi juht Sirje Saul Õhtulehele. Ilves uinutati ja viidi loomaparki tagasi.

Loomapargi töötajad pelgasid algul, et mine tea, kuidas metsas redutanud ilvest teised ilvesed loomapargis enda keskele tagasi võtavad – ikkagi kolm nädalat omapäi ära olnud, teine lõhn juures. "Ei olnud riidu ega pahandust, ta võeti ilusasti tagasi," lausus Saul.

Üks ilves on endiselt tabamata. "Teda on nähtud teises kandis," ütleb loomapargi juht, kes on tänulik iga teate peale, mis aitab ilvest kätte saada. "Kui keegi teda näeb, andku kohe infot."

Sirje Saul tunnistab, et ilveste põgenemine loomapargist on tekitanud loomapargi vastu suuremat huvi. Eriti suur külastajate hulk tabas loomaparki oktoobri lõpul esimesel nädalavahetusel pärast seda, kui oli tulnud teade ilveste põgenemisest. "Rahvast oli siis tavalisest rohkem. Usume, et just seetõttu rohkem, sellest räägiti loomapargis palju," ütleb Saul.

Mahasadanud märg lumi murdis 26. oktoobril Elistvere loomapargis ilveste aedikus puu, purunenud aiast pääses põgenema kolm ilvest. Üks kolmest põgenenud ilvesest tuli peagi lõksu, mille pargi töötajad olid üles pannud.

Spetsialistide hinnangul ilvesed inimestele ohtu ei kujuta, kuna nad on inimestega harjunud.

Elistvere loomapargis elab kokku seitse ilvest.