Puuetega inimeste koda tunneb muret laste hariduse pärast

Eesti Puuetega Inimeste Koda on mures hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse kättesaadavuse pärast.

Kõigile erivajadustega lastele peab olema tagatud võimetekohane haridus, olenemata puude liigist või raskusastmest, teatas koda oma avalduses.

Võttes arvesse haridus- ja teadusministeeriumi otsust haridussüsteemi rahastuse põhimõtete muudatuste kohta, seab see koja hinnangul ohtu tugiteenuste kättesaadavuse ja haridusliku erivajadusega õpilaste toetamise koolides. Samuti, vähendades hooldusõppekava alusel õppivate puudega õpilaste õppekava mahtu, tekib oluline tagasilangus nii õpitulemustest kui ka sotsiaalsetes oskustes.

“Puuetega lastele tuleb luua parimad võimalused hariduse omandamiseks, õppides seejuures ka iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. See tagab lastele eeldused elada tulevikus täieõigusliku kogukonna liikmena,“ rõhutab koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

„Kui me räägime, et haridus on üks peamistest inimõigustest, on oluline kaasata kõik lapsed võimetekohasesse õppetegevusse. Kvaliteetne haridus peab olema tagatud sõltumata õppeasutuse liigist või kooli omandivormist ning täiesti vastuvõetamatu on olukord, kus lapsed ei saa vajalikke tugimeetmeid ja kokkuhoidu teostatakse kõige nõrgemate arvelt,“ lisas ta.

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil 2012. Sellega andis riik lubaduse hakata rakendama konventsiooni põhimõtteid, seades kõigis puudega lastega seotud tegevustes esikohale lapse parimad huvid. Puudega lapsed peavad saama vajalikku tuge kaasavas üldharidussüsteemis, tagatud peavad olema vajalikud tugimeetmed ning ligipääs kõigile haridustasemetele. „Otsused tugiteenuste rahastuse ja õppekoormuse vähendamise osas lähevad teravalt vastuollu konventsiooni põhimõtetega,“ avaldab Haukanõmm muret.

Põhikooli õppekava järgi sügava ja raske vaimse puudega laste õppekoormus vanusega ei suurene, kirjutas Eesti Päevaleht.

Statistikaameti andmeil on Eestis põhikooliastmes ligi 112 000 last. Sügava ja raske intellektipuudega õpilasi ehk hoolduslapsi on 278. Nemad on ainsad, kelle õppekoormus – 20 tundi nädalas – jääb kaks aastat tagasi kehtima hakanud põhikooli riikliku õppekava järgi esimesest klassist kuni üheksandani samale tasemele. Varem suurenes see vanemas eas 25 tunnini nädalas.

Eesti hooldusõppe 18-aastase kogemuse põhjal jääb 20 õppetunnist nädalas liiga väheks. Seitsme hooldusõpet pakkuva erikooli juhid on selles küsimuses ka õiguskantsleri poole pöördunud.