Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér ütles intervjuus Postimehele, et 2013. aasta kulub lennufirmal praegusest kulukoormast lahtisaamiseks ja omadega nulli jõudmiseks ning 2014. aastal saab firma loodetavasti ka kasumit.

Samas möönis Palmér lehele, et olukord on keeruline. "Peame vähendama lennukite arvu praeguselt kümnelt viiele. Küsimus on selles, kas viis lennukit toovad piisavalt palju sisse. Arvutusi tehes näen, et see on võimalik," rääkis ta.

Palméri sõnul on lennufirmal hetkel kolm Bombardier CRJ900 ja neli Embraer E170 ning kolm Saab 340. Lisaks on tulemas kaks Embraer E190, mille kohta on varem leping sõlmitud ja mis jõuavad Eestisse järgmise aasta alguses.

Kuna Bombardiere on Palméri hinnangul peaaegu võimatu müüa, kuid Ameerika Ühendriikides on suurenenud vajadus 76–79-kohaliste lennukite järele, siis üritab lennufirma lennukeid sinna müüa. Bombardieris on 88 istet, aga Embraerides 76.

"Saabide liising saab järgmise aasta kevadel läbi. Need kaovad ise," lisas ta.

Järgmisel aastal saabuvate Embraeride saatus on veel lahtine. "Eelmise juhtkonna strateegiaga oleksid need sobinud, kuid nüüd, mil me selle lõpetasime, pole nii suuri lennukeid vaja. Pean selle üle veel mõtlema," lausus Palmér.

Kui palju lennufirma võiks riigilt lisaraha vajada, ei osanud Palmér veel öelda. "Ei ole veel kindlat summat. Põhjus on selles, et ma ei tea, mis täpselt lennukitest saab."

Lennufirma juht märkis ka, et probleemid ja halb meediakajastus on Estonian Airi lendudele broneerimist negatiivselt mõjutanud. "Kaotame sellega raha," selgitas ta.

Restruktureerimise maksumuse väljaselgitamisega on Palméril aega detsembri esimese nädalani. Sellesse investorite kaasamist ei pea Palmér võimalikuks, kuna firma kaotab liiga palju raha ja pole kuluefektiivne. "Firmas pole väärtust, mida osta. Nad ostaksid ainult probleeme, ja kes seda vajab," ütles ta.

Rääkides uue kollektiivlepingu tingimustest, ütles Palmér, et tema jaoks on väga üllatav, kui kallis on praegu inimeste koondamine. "Kui anname piloodile kohe praegu koondamisest teada, lõpeb tema leping kuni kuue kuu pärast. Kohe, kui oleme ette teatanud, ei pea ta enam lendama. Eesti on ainuke koht maailmas, kus nii on," selgitas ta.

Steriki ei pea Palmér praeguses olukorras kuigi tõenäoliseks, kuna olukorras, kus lennufirma vajab riigabile heakskiitu, on vaja näidata, et on meeskond, kes tahab firma ellujäämist.

"Olen 100 protsenti kindel, et kui ükskõik kes streikima hakkab, oleme "surnud", ütles ta. Kui see peaks ikkagi tulema, siis soovitab Palmér ettevõtte likvideerimist. "Kui streik tuleb, kaotame liiga palju raha ja usaldusväärsust."

Jan Palmér, mis on teie hinnangul Estonian Airi siiani tekkinud kahjumi põhjuseks?

Lennufirma kahjumisse jõudmise põhjusena tõi Palmér välja ettevõtte laiendamise, kuna Estonian Air sai seeläbi küll reisijaid, aga keskmine hind reisija kohta ei katnud kulusid. "Probleemiks saigi see, et mida rohkem nad lendasid, seda rohkem nad kaotasid," märkis ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas neljapäeval seaduse eelnõu, millega leitakse tervishoiutöötajate palgatõusuks vajalik raha töötutoetuse päevamäära kasvu arvelt.

Eelnõuga vähendatakse 2013. aasta riigieelarvesse planeeritud töötutoetuse päevamäära, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile. 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud arvestusega, et töötutoetuse päevamäär on vähemalt 50 protsenti töötasu alammäärast ehk 4 eurot 68 senti (145 eurot kuus).

Sotsiaalkomisjons neljapäeval arutusel olnud eelnõuga kehtestatakse riigieelarves ette nähtud töötutoetuse päevamääraks 3 eurot 27 senti (101,5 eurot kuus), mis moodustab 35 protsenti töötasu alammäärast.

2012. aastal on töötutoetuse päevamäär 2 euro 11 senti ehk 65 eurot 40 senti kuus, mis moodustab 22,6 protsenti kuu tööasu alammäärast.

„Kui võrrelda töötutoetuse tõusu teiste toetuste ja palgatõusudega, siis töötu abiraha tõuseb ikkagi märkimisväärselt, praeguse 65 euro pealt 101,5 euroni, mis tähendab, et töötute olukord igal juhul paraneb. Meie ülesanne, lisaks töötute olukorra parandamisele, on täita ka seda kokkulepet, mille riik on sõlminud arstidega nii residentide töö täisväärseks tasustamiseks, kui ka kiirabitöötajate palgatõusuks. See on otsus, mis tuleb langetada ja loodetavasti võtab riigikogu selle ka vastu,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas neljapäevasel istungil viia Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatanud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogusse teisele lugemisele 6. detsembril ja kolmandale lugemisele 12 detsembril, tingimusel, et esimene ja teine lugemine eelnevalt lõpetatakse.

Riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate palgatõus lepiti kokku tänavu oktoobris toiminud arstide ja tervishoiutöötajate streigi tulemusel ja see eeldab katteallika leidmist 3,5 miljoni eurole.

Eesti venekeelsetel elanikel on karjääri edendamise võimalused nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel piiratud, leiab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige, politoloog Jevgeni Ossinovski.

"Probleem on kindlasti olemas, ent mis on selle põhjus, on mul väga raske öelda. Kui me vaatame töötuse taset eestlaste ja venelaste seas, eestlaste ja venelaste palgataset, siis on erinevused muidugi ilmselged. Ühemõtteliselt eksisteerib klaaslae efekt. Mingi tasemeni on edenemine võimalik, aga edasi mitte. Kogu küsimus on selles, kuivõrd on see lagi objektiivne ja mil määral subjektiivne," ütles Ossinovski intervjuus BNS-ile.

Ossinovski tõdes, et kui vaadata objektiivselt valitsust, ministeeriumide töötajaid ja riigikantseleid, siis on sealt vene inimest väga raske leida. "Küsimus on selles, miks see nii on. Sellepärast, et neid ei lasta või näiteks sellepärast, et venelastel endil puudub motivatsioon neile kohtadele kandideerida? Pigem nii üks kui teine," märkis politoloog.

"Üks teadlaste pakutud hüpoteesidest on see, et eesti keele [kõnekeele] valdamise kõrgel tasemel võivad saavutada paljud, ent õigesti eesti keeles kirjutada suudab vaid väike osa venelasi, ning seetõttu juhtivametitesse neid ei võeta. Üks pakutavaid lahendusi on see, et riik võiks luua mentorite süsteemi, kes selliseid inimesi aitaksid. Ent kuidas sellist süsteemi rajada ning kuidas see praktikas toimiks, pole selge. Kirjutasid ülemusele kirja ja näitad seda enne ärasaatmist mentorile, et see grammatilised vead ära parandaks?" viitas ta.

Ossinovski sõnul on enamus venelasi olukorras, kus teenistusredelil edenemiseks või töö saamiseks peavad nad eesti keele oskust parandama, kuid riik siinkohal kuidagi ei abista. "Näiteks töötukassal on õigus pakkuda eesti keele kursusi vaid tasemele A1 ehk algtasemele. Kui aga jäid töötuks ning valdad keelt tasemel B1, ent potentsiaalse töö jaoks vajad taset C1, siis riik sulle selliseid kursusi ei paku," selgitas Ossinovski.

Tema sõnul on paljudes kollektiivides täheldavat "täiesti selge segregatsioon eestlaste ja venelaste vahel, ning see viitab üldise süsteemi sümptomile, kus eriti noorte seas pole suhtlus eestlaste ja venelaste seas viimasel 20 aastal üldsegi paranenud".

"Minu tähelepanekute kohaselt on venelastel, kes on õppinud ülikoolis eesti keeles ja seeläbi enam suhelnud eestlastega, enam võimalusi sattuda mittesegregeeritud kollektiividesse. Kui sa oled ühiskonna enamusest ära lõigatud, siis on võimalused leida tööd selles ühiskonna osas piiratud," kinnitas Ossinovski.

Euroopa Parlament kiitis neljapäeval heaks uued eeskirjad, mille järgi peavad olema 2016. aastast olema kõigil Euroopa Liidus müüdavatel uutel suurematel moorratastel mitteblokeeruvad ehk ABS pidurisüsteemid.

Mitteblokeeruvad pidurisüsteemid peavad olema üle 125 kuupsentimeetri suuruse mootori töömahuga mootorratastel, alla 125-kuupsentimeetristel mootorratastel, sealhulgas motorolleritel, võivad olla kas ABS või kombineeritud pidurisüsteemid, teatas europarlamendi Tallinna esindus BNS-ile.

Europarlament võttis vastu ka meetmeid mootorrataste ja juhtide nähtavuse parandamiseks, mille kohaselt mootori käivitamisel süttivad tuled automaatselt.

Uued eeskirjad on mõeldud mootorrataste turvalisemaks ja keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Eeskirjad hakkavad kehtima kõigi kahe-, kolme- ja neljarattaliste mootorrataste suhtes.

Mootorrataste osakaal maanteeliikluses on vaid kaks protsenti, kui nende sõidukite arvele langeb 16 protsenti Euroopa teedel liikluses hukkunute arvust.

2019. aasta lõpuks peab Euroopa Komisjon esitama kulutasuvuse analüüsi ning soovitused selle kohta, kas eeskirjad tuleks läbi vaadata ja muuta ABS-pidurid ka väiksematele mootorratastele kohustuslikuks.

Kuna L-kategooria sõidukid tekitavad ebaproportsionaalselt palju õhusaastet, hääletasid parlamendiliikmed selle poolt, et Euro 4 heitkoguste norme hakatakse alates 2016. aastast kohaldama ka mootorrataste suhtes ja 2017. aastast mopeedidele ning veelgi karmimaid Euro 5 norme kõigi kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite suhtes alates 2020. aastast.

Parlamendiliikmed toetasid üha enam täiustatud pardadiagnostikaseadmete järkjärgulist kasutuselevõtmist, et tuvastada rikkeid ja teha teave heitkoguste kohta lihtsasti kättesaadavaks ning võimaldada seega mootorratta kohest remonti.

Uue määruse, mille poolt hääletas 643 ja vastu 16 parlamendiliiget ning erapooletuks jäi 18, peavad veel ametlikult heaks kiitma EL-i liikmesriigid.