Ossinovski: venelastel on karjääri edendamine piiratud

Eesti venekeelsetel elanikel on karjääri edendamise võimalused nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel piiratud, leiab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige, politoloog Jevgeni Ossinovski.

"Probleem on kindlasti olemas, ent mis on selle põhjus, on mul väga raske öelda. Kui me vaatame töötuse taset eestlaste ja venelaste seas, eestlaste ja venelaste palgataset, siis on erinevused muidugi ilmselged. Ühemõtteliselt eksisteerib klaaslae efekt. Mingi tasemeni on edenemine võimalik, aga edasi mitte. Kogu küsimus on selles, kuivõrd on see lagi objektiivne ja mil määral subjektiivne," ütles Ossinovski intervjuus BNS-ile.

Ossinovski tõdes, et kui vaadata objektiivselt valitsust, ministeeriumide töötajaid ja riigikantseleid, siis on sealt vene inimest väga raske leida. "Küsimus on selles, miks see nii on. Sellepärast, et neid ei lasta või näiteks sellepärast, et venelastel endil puudub motivatsioon neile kohtadele kandideerida? Pigem nii üks kui teine," märkis politoloog.

"Üks teadlaste pakutud hüpoteesidest on see, et eesti keele [kõnekeele] valdamise kõrgel tasemel võivad saavutada paljud, ent õigesti eesti keeles kirjutada suudab vaid väike osa venelasi, ning seetõttu juhtivametitesse neid ei võeta. Üks pakutavaid lahendusi on see, et riik võiks luua mentorite süsteemi, kes selliseid inimesi aitaksid. Ent kuidas sellist süsteemi rajada ning kuidas see praktikas toimiks, pole selge. Kirjutasid ülemusele kirja ja näitad seda enne ärasaatmist mentorile, et see grammatilised vead ära parandaks?" viitas ta.

Ossinovski sõnul on enamus venelasi olukorras, kus teenistusredelil edenemiseks või töö saamiseks peavad nad eesti keele oskust parandama, kuid riik siinkohal kuidagi ei abista. "Näiteks töötukassal on õigus pakkuda eesti keele kursusi vaid tasemele A1 ehk algtasemele. Kui aga jäid töötuks ning valdad keelt tasemel B1, ent potentsiaalse töö jaoks vajad taset C1, siis riik sulle selliseid kursusi ei paku," selgitas Ossinovski.

Tema sõnul on paljudes kollektiivides täheldavat "täiesti selge segregatsioon eestlaste ja venelaste vahel, ning see viitab üldise süsteemi sümptomile, kus eriti noorte seas pole suhtlus eestlaste ja venelaste seas viimasel 20 aastal üldsegi paranenud".

"Minu tähelepanekute kohaselt on venelastel, kes on õppinud ülikoolis eesti keeles ja seeläbi enam suhelnud eestlastega, enam võimalusi sattuda mittesegregeeritud kollektiividesse. Kui sa oled ühiskonna enamusest ära lõigatud, siis on võimalused leida tööd selles ühiskonna osas piiratud," kinnitas Ossinovski.