Maris Lauri: Eesti madalad palgad on muutunud pikaajaliseks riskiks

Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab Äripäeva arvamusloos, et Eesti madalad palgad on muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks.

Lauri sõnul on odava töö aeg läbi. Ta kirjutab, et turumajanduses kohanduvad nõudlus ja pakkumine hindade kaudu ning see kehtib kõikide hindade, ka palga puhul.

"Kui töötajaid pole saada ühe palganumbri eest, siis võib neid olla saada kõrgema palga eest," kirjutab Lauri. Tema sõnul kurdavad ettevõtjad tavaliselt sel juhul palgatõusust tuleneva konkurentsivõime nõrgenemise üle, kuid tegelikult on firmadel sellises olukorras kaks valikut: muuta tootmine konkurentsivõimelisemaks või see lõpetada.

Ettevõtted peavad ellujäämiseks pidevalt muutuma ning kui mingi tegevus või toode pole enam kasumlik, siis tuleb sellest Lauri hinnangul lihtsalt loobuda. Ta märgib, et Eesti inimesed ei ole enam valmis väga odavat tööd tegema ning töötajate sissetoomine siin ei aita: võimalik on minna Soome, Rootsi või kaugemale.

Majandusanalüütik kirjutab, et on mitu põhjust, miks ei saa Eestis tootmine olla sama efektiivne kui mõnel pool mujal. Näiteks on Eesti ettevõtted tema sõnul keskmiselt väiksemad. Samas ei tasu unustada, et tööjõud on Eestis endiselt mitu korda odavam ning tihtipeale on ka muud kulud väiksemad, seega peab võimalusi tootmise elushoidmiseks ja arendamiseks tema hinnangul olema, kui sellega saavad hakkama oluliselt kallimad naabrid.

Lauri sõnul ei ole Eesti madalad palgad enam konkurentsieelis, vaid need on muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks, kuna esmatarbekaupade ja -teenuste hinna tõus on "väga valusalt närinud suurema osa palgatöötajate reaaltulusid".

Analüütik märgib, et palgapakkumised, mis ei kata minimaalseid vajadusi, jäävad tähelepanuta, kuna töötusele on alternatiiv minna Soome tööle.

Lauri kirjutab ka, et kahjuks ei suhtu kõik ettevõtted oma töötajatesse kui olulisimasse tootmisressurssi. Sageli unustatakse, et meeldivad töötingimused ja üldine tööõhkkond võib panna inimesed kvaliteetsemalt ja tootlikumalt tegutsema.

Tema sõnul muutub aina olulisemaks ka see, et inimesed saaksid töö kõrvalt, sealjuures tööandja toetusel, end täiendada. Tubli töötaja ümberõppele kulutada on tema hinnangul mõttekam kui hakata otsima uut töötajat.