Põlvamaa Värska, Mikitamäe, Orava, Veriora ja Räpina vallavolikogu esimehed allkirjastasid nädala lõpus ühisdeklaratsiooni, mille järgi alustavad volikogud arutelu võimaliku ühinemise asjus järgmisel aastal, kirjutab Koit.

Ühinenud omavalitsuse halduskeskusena näevad vallajuhid Räpinat.

Ühisdeklaratsiooni kohaselt on ühinemise eesmärk tõsta toimepiirkonna arendamise võimekust ja ressursside otstarbekamat kasutamist ja parandada avalike teenuste kvaliteeti. Deklaratsioonile kirjutasid alla Värska volikogu esimees Vello Saar, Mikitamäe volikogu esimees Imre Liivago, Orava volikogu esimees Ene Säinast, Veriora volikogu esimees Rein Raadla ja Räpina volikogu esimees Kaido Palu.

Võimalikul ühinemisel lähtuvad omavalitsused mudelist, mille järgi hakkavad praeguste omavalitsuste piirides tegutsema osavallad, et piirkonnas ei halveneks avalike teenuste kättesaadavus.

Ühinemine on 2013. aastal võimalik, kui volikogud viivad novembris läbi ühinemise arutelud, detsembris või hiljemalt jaanuari alguses esitab ühe omavalitsuse volikogu osapooltele ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, veebruaris toimuksid ühinemiseks vajalikud analüüsid ja enne 19. märtsi võtaksid volikogud vastu liitumisotsused.

Põhja prefektuuri eestvedamisel katsetab politsei alaealiste narkomaanide peal uut karistusviisi ning narkootikume pruukinud või vahendanud alaealisele antakse valida, kas ta nõustub rahatrahviga, arestiga või teeb hoopis koostööd sotsiaaltöötajaga, kirjutab Postimees.

Viimane variant loob Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul eelduse kergemaks karistuseks. "Eelkõige ei ole eesmärk noorte karistamine, vaid vähendada nende noorte hulka, kes on narkootikume tarvitamiselt tabatud, ning mõjutada neid seda enam mitte tegema," lausus ta.

Juhtprojekti katsetatakse esimeste alaealiste peal Tallinnas Mustamäe piirkonnas. Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse juhataja Karin Kuslap ütles, et sotsiaaltöötajad vestlevad pereliikmete ja noortega. Samuti suunavad noori vajadusel psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule.

"Projektis osalevad noored kohustuvad teatud aja vältel tegema koostööd juhtumikorraldajaga, tegelema aktiivselt oma sõltuvuse raviga," lausus Kuslap.

Projektist osa võtma motiveerib tema sõnul väärteomenetluse lõpetamine juhul, kui alaealine teeb koostööd ja on huvitatud oma sõltuvusprobleemiga tegelemisest.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Veiko Kommusaare sõnul on tegemist Põhja prefektuuri algatatud projektiga, mille väljatöötamisega tegelevad ka siseministeerium, prokuratuur ja sotsiaalministeerium koostöös kohalike omavalitsustega.

Narkoväärtegudelt on sellel aastal tabatud 179 alaealist, mullu oli neid terve aasta peale 160. Selle aasta kümne kuuga on Põhja prefektuuris tuvastatud 104 alaealist, kes on vahendanud või tarvitanud narkootikumi. Valdavalt on tegemist noormeestega ja meelemürgiks kanep.

Kui üle 14-aastane noor rikub narkoseadust, karistatakse teda kas väärteo või kriminaalkorras. Korduva rikkumise ja suure koguse puhul ootab noort ees juba vanglakaristus, mis võib venida aastatepikkuseks.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogu reedest istungit kommenteerides, et kuigi eelarvekokkulepet veel ei sündinud, olid arengud Eesti põllumajanduse jaoks positiivsed.

„Täna võime öelda, et lõpuks on ametlikult laual Balti erisuse arvestamine. See näitab, et Balti riikide pikaajaline koostöö on olnud õige taktika,“ teatas Seeder. „Palju tööd on veel ees, kuid läbirääkimiste paketti must-valgel kirja saanud Balti erisus märgib sammu võrdsemate konkurentsitingimuste suunas."

Euroopa Ülemkogu presidendi Herman van Rompuy ettepanek tähendab Eesti jaoks, et otsetoetused tõuseksid 196 euroni hektari kohta 2020. aastal.
Üldise eelarvekärpe tõttu väheneb kogu Euroopa Liidus maaelu arengu toetuste maht, kuid liikmesriikide vaheline jaotus selgub hiljem ja Eesti peab oma huvisid edasi kaitsma.

„Arengud meile olulistes küsimustes on olnud soodsad, aga vara on rõõmustada, sest eelarvet veel ei ole,“ ütles peaminister Andrus Ansip reedel pärast ülemkogu BNS-ile. Ta lisas, et endiselt on jätkumas olukord, kus „Eesti saab ühe EL-i eelarvesse makstud euro eest vastu neli eurot“.

EL-i tippkohtumine, mille eesmärgiks oli jõuda kokkuleppele ühenduse eelarves aastateks 2014-2020, lõppes reedel Brüsselis tulemusteta. EL-i 27 liikmesriigi juhtide vahel olid delegatsioonide teatel suured erimeelsused kulutuste küsimuses ning kahepäevaselt tipkkohtumiselt ootasid kokkulepet vähesed.

Briti peaminister David Cameron juhtis kärbete pooldajate leeri, mis nõuab aastateks 2014-2020 koostatavas eelarves suuri kärpeid vastavalt kasinusmeetmetele, mida on pidanud liikmesriigid ise kasutusele võtma. Samuti säilisid vastuolud vaesemate riikide rahastamise ümber.

Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy ütles reedel, et EL-i liidrid võivad järgmise aasta alguses jõuda eelarvekokkuleppele, mis reedel kahepäevase tippkohtumise järel saavutamata jäi.

EL-i liidrite "konstruktiivsed" kõnelused näitavad "piisaval määral meelemuutust, et teha kokkulepe võimalikuks järgmise aasta alguses", ütles Van Rompuy.

"Me peaksime suutma ületada lõhed vaadete vahel. Euroopa eelarve on liidu ühtekuuluvuse ja meie kõigi riikide majanduskasvu seisukohalt oluline," ütles ta.

Presidendi sõnul ei ole mõtet viivitust "üle dramatiseerida". "Need eelarvekõnelused on nii keerukad, et nende puhul on üldiselt kahte katset vaja," ütles ta.

"Me peame töötama mõõduka eelarve nimel," ütles Van Rompuy. "Aeg nõuab seda. Iga euro kulutamist tuleb hoolikalt kaaluda."

Välisministeerium eraldas ÜRO lastefondi UNICEF kaudu 175 000 eurot haridusprojektidele Afganistanis, laste koolihariduse jätkamiseks Malis ning laste humanitaarolukorra parandamiseks Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

Välisministeerium eraldas UNICEF-i kaudu Afganistani projektile 75 000 eurot, Mali projektile 50 000 eurot ning Kongo Demokraatliku Vabariigi projektile 50 000 eurot, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

UNICEFi haridusprojektide eesmärk Afganistanis on parandada laste koolihariduse kättesaadavust ning võimaldada tüdrukutele kooliharidust. Praegu puudub Afganistanis 42 protsendil kooliealistest lastest võimalus haridust saada ning üksnes 39 protsenti täiskasvanud elanikkonnast on kirjaoskajad, sealhulgas naistest 13 protsenti.

Afganistani humanitaarolukord on jätkuvalt väga raske. Hinnanguliselt vajab 4,1 miljonit inimest endiselt toiduabi ning toetust põllumajanduses, 68 protsendil elanikkonnast puudub ligipääs puhtale joogiveele ja sanitaarrajatistele, 15 protsenti elanikkonnast puudub juurdepääs esmastele tervishoiuteenustele.

UNICEF-i tegevuse eesmärk Malis on tagada konfliktis ja toidukriisis kannatanud kooliealistele lastele turvalised õpitingimused ja -keskkond, toit ning tervishoid. Konflikti tõttu on suurem osa riigi põhjaosas olevatest koolidest suletud ning võimalused haridust omandada on piiratud. Riigi lõunaosas asuvad koolid on sisepõgenike tõttu praeguseks õpilastega ülekoormatud. Projekti eesmärk on toetada ligi 360 000 õpilase koolitee jätkamist.

Mali poliitiline, julgeoleku- ja humanitaarkriis on jätkuvalt äärmiselt tõsine ning mõjutab kogu Saheli piirkonda. 2011. aasta lõpus alguse saanud konflikt põhja ja lõuna vahel ning tänavune toidukriis mõjutab kokku viit miljonit inimest Malis. 4,6 miljonit inimest kannatab toidupuuduse tagajärjel, neist hinnanguliselt 53 protsenti on alla 18-aastased lapsed. Lisaks on sügisel alanud üleujutused märgatavalt raskendanud laste koolihariduse jätkamist.

UNICEF tegevus Kongo Demokraatlikus Vabariigis on suunatud laste alatoitumise vähendamiseks, laste koolihariduse jätkamiseks, laste kaitseks värbamise eest relvastatud üksustesse ning seksuaalse vägivalla all kannatanud laste rehabilitatsiooniks.

Tänavu kevadest on julgeoleku- ja humanitaarolukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis halvenenud, eriti Ida-Kongos. Sisepõgenike arv on kasvanud 2,4 miljonini, kellest ligi pooled on alla 18-aastased lapsed. Ligi miljon last kannatab tõsise alatoitumise all ning riiki on laastanud koolera epideemia. Konfliktist haaratud aladel on levinud tervete külade hävitamine, massimõrvad ja -vägistamised, inimröövid ja muud inimõigusrikkumised. Põhja-Kivu provintsis on tavaline ka koolimajade ja õppematerjalide põletamine ning laste värbamine mässuliste ridadesse, mille tõttu on takistatud ligi 60 000 lapse ligipääs haridusele.