Ida prefektuur käivitas kriminaaluurimise selgitamaks, mis asjaoludel süttis teisipäeva õhtul Narvas auto, millest leiti hiljem hukkunud mees.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luugi sõnul võttis politsei menetluse käivitamisel aluseks karistusseadustiku paragrahvi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. "Praegu on juhtunu üksikasjad alles selgitamisel, samuti pole kellelegi kahtlustust esitatud. Surnukeha on saadetud surma põhjuste selgitamiseks ekspertiisi," lisas Luuk BNS-ile.

Päästeameti andmetel teatati teisipäeval kell 19.43 häirekeskusele tulekahjust Narvas Tiigi tänava lähedal asuvas karjääris, kus põles sõiduauto. Päästjate saabudes põles sõiduauto lahtise leegiga.

Kustutustööde käigus leiti põlenud autost 43-aastase mehe surnukeha.

Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna professori Juhan Valtini sõnul ei ole üheksal kodul kümnest mõtet üldse elektrimüüja valimisega tegeleda, kuna ka esimese ettejuhtuva elektrimüüja valikul ei saa rahaline kaotus olla suur, vahendab Postimees.

"Inimene võtku, mis tahab, eksimise võimalus ei ole kuigi suur, võib-olla viis eurot aastas," kommenteeris Valtin.

Elektrimüüjate pakkumiste võrdlusel selgus lehe andmetel, et kõige odavama ja kallima pakkumise vahe ühele väiksele majapidamisele on aastas seitse eurot. See kehtib fikseeritud hinnaga pakkumise puhul.

Kui umbes 2400 kilovatti aastas kasutav korter või pisem maja valib aga börsihinnast sõltuva paketi, siis praeguse esmaspäevase võrdluse järgi tuleb hinnaerinevus veelgi tagasihoidlikum.

Ka lehega rääkinud asjatundjad uskusid, et börsihinnaga seotud hind tuleb kokkuvõttes odavam kui fikseeritud hinnaga paketid ning küsimus on ainult inimese riskitaluvuses.

Energiaõiguse asjatundja Moonika Kuke  prognoosis aga, et enamik tarbijaid jääb kasutama üldteenust. Nii nimetakse elektrivõrgu müüdavat elektrienergiat tarbijatele, kes müüjat ei vali.

Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu hakkab reformierakondlasest nõukogu liikme Igor Gräzini ettepanekul arutama ERR-i saatejuhtide sõnavara ja korrektsuse koodeksit, kirjutab Postimees.

Gräzin soovib võtta arutlusele rahvusringhäälingu saadetes tema hinnangul vohava kriitilisuse riigi suhtes.

"Pakuks päevakorrapunkti, mida arutaks ilma ühegi juhatuse liikme juuresolekuta," pöördus Gräzin nõukogu liikmete poole. "Ülemäärasest kriitikast riigi kui terviku, Eesti Vabariigi kui rahva poliitilise enesekorralduse vormi vastu. ERR-i saatejuhi korrektsuse koodeks. Sõnavara," kirjutas ta.

Gräzinil kihvatas hiljuti eelkõige see, kui asuti rääkima demokraatia kriisist. Sellest järgmine samm on tema sõnul fašism ja riigipööre ning ta meenutas president Lennart Meri sõnu: "Me peame oma riiki ise tõsiselt võtma."

Rahvusringhääling on Gräzini meeldetuletusel siiski mingil määral riigiasutus. «Oleks korrektne, kui viidataks, et endine õiguskantsler Allar Jõks või Rein Raud ütlesid midagi, ja järgneb nende tsitaat. Kui see tuleb aga toimetusepoolse tekstina, siis on mul riigi pärast kurb. Seda ei tohiks teha,» rääkis Gräzin Postimehele.

ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp ütles, et nõukogu arutab kindlasti Gräzini hingel olevat. Ta ise aga probleemi ei näinud ja meenutas, et rahvusringhäälingus on tööl eetikanõunik, kes esitab nõukogule kaks korda aastas oma töö aruande.

ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa ja juhatuse liige Hanno Tomberg ei soovinud sel teemal kommentaare jagada. Nõukogu koosolek on 18. detsembril.

Laupäevast tohib Eesti teedel autoga sõita vaid talverehvidega, nende kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist veebruari lõpuni.

Talverehve tuleb kasutada kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5 tonnise registrimassiga haagistel. Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit. Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemisel võib varurattal kasutada harilikku rehvi.

2010. aasta jaanuaris jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, varem võis naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Sõltuvalt ilmastikuoludest võib naastrehvide kasutusaega pikendada ja seda võimalust on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, politsei ning maanteeamet talviste ilmaolude jätkumise tõttu viimastel aastatel ka kasutanud.

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega tohib Eestis sõita aastaringselt.

Maanteeinfokeskus hoiatas teisipäeva õhtul algava lume- ja lörtsisaju ning tekkiva libeduse eest ja soovitab ilma talverehvideta liiklusesse mitte tulla. Prognooside kohaselt hakkab õhtul Edela-Eestis lund ja lörtsi sadama, sadu levib kirde suunas ja võib ka tuisata. Liiklusolud muutuvad libeduse ja paiguti ka halva nähtavuse tõttu keeruliseks.