Valitsus kavatseb anda keskkonnaministrile volituse Mitsubishi Corporationiga sõlmitud lubatud heitkoguste müügilepingute muutmiseks, et pikendada abikõlblikkuse perioodi ning lisada uusi objekte.

Valitsuse eelnõust nähtub, et uusi objekte lisatakse kõikidesse Mitsubishi Corporationiga sõlmitud kokkulepetesse.

Mitsubishi Corporationiga sõlmitud esialgsete kokkulepete alusel lõpeb energiasäästu tööde abikõlblikkuse periood selle aastaga. Abikõlblikkuse perioodi lõpuks peavad olema kõik investeeringud tehtud, samuti väljamaksed tööde tegijatele.

Kõikides Mitsubishi Corporationiga sõlmitud lepingutes sätestati objektide võimalike kallinemiste katmiseks reservvahendid, millest kõigi esialgselt planeeritud projektide lõpetamisel jääb osa kasutamata. Lisaks reservidele on vabasid vahendeid tekkinud seoses ehitustööde odavnemisega.

Reservvahendite kasutamise eesmärgil lisatakse uusi objekte, mis rekonstrueeritakse samuti rohelise investeerimisskeemi raames ning seetõttu pikendatakse ka sõlmitava kokkuleppega energiasäästu tööde abikõlblikkuse perioodi 2013. aasta lõpuni ning administratiivsete kulude abikõlblikkuse perioodi 2014. aasta aprilli lõpuni.

Eelneva nõusoleku lepingute muudatuse sõlmimiseks on Mitsubishi Corporation omalt poolt andnud.

Täiendavate objektide lisamiseks ning vahendite kasutamise ajapikenduse küsimiseks värskendas rahandusministeerium koos Riigi Kinnisvara AS-iga varasemalt nimekirjas olnud, kuid veel rahastamata objektide prognoosmaksumusi. Lisaks on riigi objektide puhul täiendavalt ministeeriumidega suheldud, et täpsustada, kas varem esitatud objektid on jätkuvalt prioriteetsed.

Mitsubishi Corporationiga sõlmitava kokkuleppe käigus lisatakse kokku kümme uut objekti: Eesti Draamateatri hoone, Võru kohtumaja, Põlva kohtu- ja politseimaja, justiitsministeeriumi hoone, Võru politseimaja, maksu- ja tolliameti Viljandis asuv hoone, õiguskantsleri kantselei hoone, AS Hoolekandeteenuste Sillamäe kodu ja Vägeva turvakodu ning Tallinna vangla küttetorustik.

Hinnanguliselt on renoveeritavat pinda kokku 41 956 ruutmeetrit ning eeldatav kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine on 742,2 tonni. Tulenevalt lubatud heitkoguse ühikute müügi kokkulepetest on finantsinfo konfidentsiaalne.

Tehnilise järelevalve amet (TJA) käivitas menetluse uurimaks ripplae varisemise asjaolusid möödunud nädala lõpus Võru Rimi kaupluses.

TJA avalike suhete juhi Anu Võlma sõnul peab menetlus selgitama, kas varingu võisid põhjustada ripplae külge paigaldatud jõulukaunistused või mõni muu asjaolu ning kas ripplae ehitamisel on järgitud ehitusseadusest tulenevaid nõudeid.

Lisaks uurib TJA menetluse raames, kas ja kuidas on kaubanduskeskuse omanik kõrvaldanud edasise ripplae varisemisohu selles kaubanduskeskuses ning teistes omanikule kuuluvates sarnastes hoonetes. "Samuti uurib TJA, kuidas on takistatud juurdepääs varisemisohtlikule hoone osale, mida on juba tehtud ja plaanitakse teha esialgse olukorra taastamiseks ja hoone edasise ohutuse tagamiseks," lisas Võlma BNS-ile.

TJA on seisukohal, et ripplae varinguga seotud asjaolude võimalikult täpseks selgitamiseks on vajalik kaasata eksperte ning koostada eksperthinnang.

Võrus Rimi kaupluses varises ripplagi alla 24. novembri pärastlõunal. Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles möödunud nädala lõpus Õhtulehele, et õnnetus juhtus veidi enne kella 16, kui kaupluse töötajad riputasid ripplae külge jõulukaunistusi. Keegi vigastada ei saanud.

Siseministeerium näeb politsei- ja piirivalveametile (PPA) täiendavaks palgarahaks ette ligi seitse miljonit eurot, mis suurendab ametis madalamatel palgaastmetel töötavate ning kõrgendatud riskiga tööd tegevate politseinike palka.

Siseministeerium eraldab PPA järgmise aasta personalieelarvesse täiendavalt 6 781 919 eurot. See võimaldab tõsta PPA töötajate miinimumpalka 9,6 protsenti, mis tähendab, et palgatõusust võidavad enim just palgaastmestiku madalamatel astmetel teenivad ametnikud. Selliseid töötajaid on PPA-s umbes 3000. PPA juhtkonna palgad 2013. aastal ei tõuse, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Palk tõuseb ka kõigil kõrgendatud riskiga ametikohtadel ehk patrull- ja piirkonnapolitseinikel, liikluspolitseinikel, piirivalvepatrullidel, kriminaalmenetlejatel ja eriüksusel. Näiteks piirkonnapolitseinikel, kes praegu teenivad alla Eesti keskmise palga ehk vähem kui 855 eurot, tõuseb palk vähemalt seitse protsenti.

Kokku tõusevad järgmisel aastal 4400 politsei- ja piirivalveameti töötaja palgad.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on oluliseks palgatõusu eelduseks palgareform ehk palgasüsteemide korrastamine ametis. "Palgareformiga kaasnevad selgemad tasustamispõhimõtted ja konkurentsivõimelisem palk, mis annavad politseile võimaluse tagada turvalisust paremini ka väiksemates linnades ja maakohtades," sõnas minister.

Seni on palgad politsei, piirivalve ning kodakondsuse-migratsiooni valdkonnas olnud erinevad, sest ühendameti loomisega 2010. aastal palgasüsteeme ei ühendatud. Palgasüsteemi reformiga tekib ühtne alus PPA personali tasude ja koormuste analüüsiks ning tasustamispõhimõtted muutuvad selgemaks – samalaadse töö eest saavad nii politsei, piirivalve kui kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna töötajad samaväärset palka.

Kokku on politsei- ja piirivalveameti palgafond järgmisel aastal üle 95 miljoni euro, ametis töötab 1. novembri seisuga 5526 inimest.

Riigikontroll tuvastas äsja lõppenud auditis kõigis auditeeritud kohalikes omavalitsustes maamaksu arvestamisel arvutusvigu, mille tulemusel pidi maaomanik tasuma maamaksu õigest summast rohkem või vähem.

Maaomanik ei saa riigikontrolli hinnangul olla kindel, et riik küsib temalt maamaksu õige summa. Arvutusvigade või seaduse tõlgendamisvõimaluste tõttu vääralt arvestatud maamaks pole põhjustanud riigile märkimisväärset kahju, kuid osa maksumaksjaid on selle tulemusel saanud põhjendamatuid soodustusi või pidanud maksma vajalikust suuremat maamaksu, teatas riigikontroll.

Maamaksu arvutab maksu- ja tolliamet kohalike omavalitsuste esitatud andmete alusel. Riigikontroll analüüsis 13 omavalitsuse tegevust maamaksu arvutamiseks vajalike andmete esitamisel maksu- ja tolliametile ning uuris, kas riik on korraldanud maamaksusüsteemi selliselt, et oleks tagatud maamaksu õiguspärane arvestamine ja kogumine. Riigikontroll tuvastas, et amet ei täida rahandusministeeriumi teadmisel oma seadusest tulenevat ülesannet kontrollida omavalitsuste esitatud maamaksuandmeid.

Audit hõlmas Harju maakonnas Harku, Rae ja Kuusalu valda ning Maardu linna, Virumaal Vihula, Maidla ja Tudulinna valda, Rapla maakonnas Raikküla ja Käru valda, Pärnu maakonnas Varbla valda, Valga maakonnas Otepää valda, Hiiumaal Kärdla linna ja Saaremaal Orissaare valda.

Vastutuse maamaksu arvestamiseks vajalike arvutuste õigsuse eest on riik riigikontrolli hinnangul veeretanud omavalitsuste kaela. Kuigi kogu maamaksust saadav tulu kantakse omavalitsuse eelarvesse, on maamaks riiklik maks, mille kogumise eest peab vastutama riik, märgib riigikontroll. Riik ei ole omavalitsuste kasutusse andnud ühtseid andmebaase ega rakendusi maamaksu arvutamiseks. Riik ei hüvita kulutusi, mida omavalitsused peavad seetõttu ise tegema.

Maamaksuseaduse järgi tuleb suur osa looduskaitseliste piirangutega maadest täielikult või osaliselt maamaksust vabastada. Keskkonnaministeerium oma haldusala asutustega on loonud küll kaardirakendused, mis peaksid aitama piirangute olemasolu ja nende ulatust tuvastada, kuid sealsed andmed pole alati täpsed. Enamik omavalitsusi on teinud looduskaitselistest piirangutest tulenevate maksuvabastuste või -soodustuste arvutamisel hulgaliselt vigu.

Tuleval aastal rakenduv kodualuse maa maksuvabastus toob riigikontrolli hinnangul valdadele ja linnadele oluliselt tööd juurde. Kodualuse maa maksuvabastuse seaduseelnõu töötati riigikogus välja kiirkorras ega tehtud ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliseid kulusid see kaasa toob, märgib riigikontroll. Riiklike registrite põhjal ei saa riigikontrolli hinnangul seadust soovitud kujul rakendada, kuna registrid ei ole omavahel sellisel tasemel ühitatud, et iga maatüki maksuvabastuse kohaldumine automaatselt registrites kajastuks.

Praeguseks on maa-ametile pandud ülesanne luua veebipõhine infosüsteem, mis peab valmima 2014. aasta lõpuks ja seda saab hakata kasutama 2015. aastast. Enne seda tuleb igal omavalitsusel leida võimalused, kuidas tuvastada maaomanikud, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub maksualusel kinnistul. Edasi tuleb kindlaks teha, kas sel kinnistul asub ka elamu tunnustele vastav hoone. Alles siis saab asuda maksuvabastust välja arvutama. Paljudel juhtudel tuleb selleks raha ilmselt kulutada IT-arendustele, mis pärast riikliku infosüsteemi käivitamist muutuvad kasutuks.

Maksu- ja tolliameti maamaksuandmete esitamise süsteem ei võimalda olemasolevate andmete põhjal kokku arvutada, kui palju jääb omavalitsustel maksuvabastuste tõttu maamaksu saamata. Pole täpselt teada, kui palju kulub valdadel ja linnadel raha ja aega soodustuste väljaarvutamiseks ning milline võiks olla administratiivkulude kokkuhoid, kui omavalitsused sellest keerukast ja tihti käsitsi tehtavast registriandmete võrdlemisest vabastada.

Iga maamaksuvabastuse või -soodustuse väljaarvutamine on maamaksust teinud eri poolte arvates proportsionaalselt Eesti ühe kõige suuremate kuludega hallatava maksu. Riigikontrolli arvates tuleb riigil kaaluda maamaksu administreerimise lihtsustamist ja maksu ümberkorraldamist selliselt, et maamaksu arvestamiseks vajalikud andmed saab maksu- ja tolliamet automaatselt riiklikest registritest. Omavalitsustelt tuleks ametil küsida vaid andmeid nende kehtestatud maksumäära ja kohalike maksusoodustuste kohta.

Riigikontroll käsitles auditis ka maamaksu maksmist maa eest, millel pole veel omanikku ega teadaolevat kasutajat. Selliste maade eest maksab maamaksu riigi nimel rahandusministeerium. Omanikuta või kasutajata maa eest maamaksu arvutamist ei ole kuskil reguleeritud ja seetõttu ei ole maksusummat võimalik kontrollida. Rahandusministeerium ei ole kordagi seesuguste maade maamaksu arvutamise õigsuse üle omavalitsustega arutleda soovinud, vaid alati esitatud arvutustega nõustunud.

Riigikontroll andis auditi tulemusel soovitusi rahandusministrile, maksu- ja tolliametile, keskkonnaministrile ning linnade liidule ja maaomavalitsuste liidule. Ministrid ning maksu- ja tolliamet keskendusid oma vastustes riigi loodavale infosüsteemile MAKIS, mis rakendub alates 2015. aastast ja lahendab osa aruandes käsitletud probleemidest. Samas jäävad kuni 2015. aastani maamaksu arvestamiseks tehtavad olulised tegevused endiselt omavalitsuste kanda ja riigikontrolli hinnangul riigile maksu kohta vajalikud andmed puudulikuks.

Maamaks on valdade ja linnade tuluallikatest suuruselt teisel kohal üksikisiku tulumaksu järel. Kõik vallad ja linnad kokku teenisid aastatel 2007–2011 maamaksust keskmiselt 46,9 miljonit eurot aastas, see moodustas neli protsenti nende kogutuludest ja seitse protsenti maksutuludest.