Lumesadu, piiratud nähtavus ja tuisk, Võru maakonnas hommikutundidel ka vihm, on muutnud liiklemise teedel ülimalt keeruliseks.

Varahommikul enne kella kuut olid suuremad riigimaanteed maanteinfokeskuse andmetel vaatamata lume- ja libedusetõrjele lumised, lagedatel kohtadel kohati jäised ja libedad. Kinnisõidetud lund on sõidujälgede ja radade vahel.

Lumiste, kohati pinnatuisust kitsendatud teeoludega tuleb arvestada nii põhi- kui kõrvalmaanteedel. Väiksematel teedel võib esineda pinnatuisust läbimatuid kui ka raskelt läbitavaid lõike. Saju jätkudes on oht libeduse laienemisele.

Maanteeinfokeskus soovitab pikemale sõidule minna täispaagiga, laetud telefoniga ja sobiva riietusega, millega võiks minna ka autost välja. Autos peaks olema taskulamp, lumelabidas, hari, jääkaabits ja ohutusvest.

Päästeamet hoiatab ohtlike teele langenud puude eest Lõuna-Eestis

Päästeamet hoiatab teele langenud puude eest, millele otsa sõitmise vältimiseks tuleb olla tähelepanelik ja sõita aeglasemalt, sest teed on lumised, libedad ja halva nähtavusega.

Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal on päästjad öö jooksul aidanud liikuma mitmeid rekkaid ja sõiduautosid, mis on lumme kinni jäänud, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Varahommikul said Lõuna-Eestis ka mõned sõiduautod kannatada, kui nad teele langenud puudele otsa sõitsid. Statistiliselt on küll neljapäeva õhtul kella 18.00-st kuni kella 6.00-ni reede hommikul olnud loodusjõududest põhjustatud sündmusi, kus on vaja läinud päästjate abi, kokku 18, kuid need on pressiesindaja teatel üsna hoiatavat laadi.

Inimesed on hakanud pärast kella 6.00 hommikul tööle liikuma ja päästjad saavad läbi häirekeskuse järjest teateid teele langenud puudest.

Päästeamet soovitab varuda sõitmiseks aega, sest nii põhi, kõrval kui tugimaanteed võivad olla tuisu tõttu kitsamad, aga kindlasti on nad talviselt libedad. Enne autoga teele minekut tasuks kaasa võtta vähemalt laetud mobiiltelefon.

Eestis on elektrita ligi 3000 majapidamist

2012-11-30  09:19:38

Reede hommikul oli rikkeliste katkestuste tõttu üle Eesti elektrita 2901 majapidamist.

Harjumaal oli Eesti Energia andmetel elektrita majapidamisi 891, Lääne-Virumaal 624, Valgamaal 392, Jõgevamaal 322, Võrumaal 277, Ida-Virumaal 122, Viljandimaal 118, Tartumaal 85, Põlvamaal 54, Pärnumaal 13 ja Järvamaal üks.

Üle Eesti oli rikete tõttu rivist väljas kokku 303 alajaama.

Möödunud nädalal registreeriti Eestis 94 korral gripitaolisi haigestumisi, esimest korda sel hooajal kinnitati laboratoorselt ka kolm A-gripiviirust.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas terviseameti andmetel eelneva nädalaga võrreldes 13 protsenti. Arstide poole pöördus kokku 3312 inimest, neist veidi rohkem kui pooled olid lapsed.

Enim haigestusid kuni 5-aastased, kuid haigestumus selles vanuserühmas püsib stabiilsel tasemel. Kõige enam kasvas haigestumus koolilaste (136 protsenti) ja tööealise elanikkonna hulgas (78 protsenti). Vanemaealiste inimeste seas kasvas haigestunute hulk 16 protsendi võrra.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides madal, kuid riikide arv, kus registreeritakse üksikuid gripijuhte, on hakanud kasvama. Üksikutest gripijuhtudest andsid eelmisel nädalal teada 14 riiki.

Terviseamet tuletab meelde, et kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine.

Juba haigestunud inimesed peaksid jääma koju, sest haige inimene on nakkusohtlik teistele kuni seitse päeva. Nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades ja köhides katta suu.

Nakkusest hoidumiseks pesta tihti käsi ja võimalusel vältida rahvarohkeid kohti.

Seoses lumesajuga tuletab politsei liiklejatele meelde, et tuleb olla tähelepanelik, varuda aega ning palub veel suverehvidega sõitjatel auto parkimiskohale jätta.

Korrakaitsepolitsei liiklusjärelvalve talituse juhi Tõnis Sulu sõnul tuleb neljapäevast ja reedest ilmaprognoosi arvestades liikluses aega varuda ning eelkõige ettevaatlik olla. „Autojuhtidele on põhisoovitus olla tähelepanelik ja rahulik, hoida tavapärasest suuremat pikivahet, vältida järske ja hoogsaid manöövreid ning valida teeoludele vastav sõidukiirus. Kindlasti tuleb olla tähelepanelik ka jalakäijate suhtes,“ ütles Sulu.

Jalakäijatele paneb politsei südamele teha ennast võimalikult hästi nähtavaks ja anda teed ületades autojuhtidele piisavalt aega peatumiseks. „Libedusega sõidukite pidurdusmaa pikeneb, samuti mõjutab juhte halb nähtavus. Seetõttu peab jalakäija tiheda lumesaju korral enne tee ületamist kindlasti veenduma, et autojuht on teda märganud ja saab auto pidama,“ rõhutas Sulu.

Veokijuhtidele soovitab Sulu sõnul marsruudi valikul eelkõige tõuse vältida, millele toppama jäämine võib liikluse pikaks ajaks seisata.

„Teeomanike jaoks on esmatähtis teha libedusetõrje ristmikel ja tõusudel ning hoida teed võimalikult lumevabad. Samuti ei tohi unustada kõnniteede ja jalakäijatele mõeldud teeosa puhtana hoidmist. Vastasel korral sattuvad jalakäijad autode vahele ning õnnetuste risk on tunduvalt kõrgem,“ rääkis Sulu.

Õnnetuse või lumme kinni jäämise puhuks tuleks alati riietuda piisavalt soojalt või varuda sõidukisse soojemad riided, kindad ning piisavalt kütust ja lumelabidas. Autost väljudes tuleb kasutada helkurvesti, et teised juhid hädapeatunut märkaks. Õnnetuse korral tuleb jääda rahulikuks, veenduda, et keegi pole viga saanud ning vajadusel kutsuda abi.

Rasketes ilmaoludes on mõistlik operatiivselt jälgida ilmahoiatusi ning raadiouudiseid, mille kaudu ka operatiivteenistused infot jagavad. Talveperioodil on kasulik jälgida ka teeinfot maanteeameti kodulehel või küsida seda lühinumbrilt 1510. Pikemaid sõite või mitmepäevaseid reise planeerides tuleb aga arvesse võtta, et ilmaolud võivad sihtkohas või tagasisõitu alustades tunduvalt muutunud olla.

Politsei tuletab meelde, et 1. detsembrist on talverehvid kohustuslikud.

TNS Emori poolt läbi viidud uute autode müügiesinduste tuntuse uuringust selgus, et võrreldes eelmise aastaga on sel või järgmisel aastal autoostu plaanivate inimeste osakaal eesti- ja vene keelt kõnelevaid sihtrühmi koos vaadeldes langenud kahe protsendipunkti võrra.

Võttes arvesse vaid eestikeelset elanikkonda, on uue auto ostu plaanivate inimeste osakaal eelmise aastaga võrreldes aga kolme protsendipunkti võrra kasvanud. "Antud numbrid annavad meile kinnitust, et järgmisel aastal kasvab Eesti automüük mõne protsendi võrra," kommenteeris Amserv Grupi tegevjuht Mart Mägi

Veel selgus uuringust, et järgmise auto ost on kõige suurema tõenäosusega plaanis 25-34-aastate sihtrühmas, kuid nendest vaid kolmandik ostaks auto uuena. Kõige perspektiivikam on endiselt 35-49-aastaste sihtrühm..

Autojuhid hindasid sarnaselt eelmisele aastale uue auto ostukoha valimisel kõige enam auto hinda, müügifirma tuntust ning asukohta. Kõige tuntum autoettevõte vastanute seas oli Amserv.

Tänavu vastas kaks protsenti vastanutest esmakordselt, et võtab auto ostmisel otsuse tegemisel arvesse ka sõbra soovitust.

TNS Emori juhtekspert Triinu Ojala lisas, et kui meessoost uue auto ostjate jaoks on ostuprotsess pigem kui "jahilkäik", kus muuhulgas mängib olulist rolli müügikonsultandi käitumine, siis naised suhtuvad auto omandamisse pikema perspektiivitundega – lisaks suuremale hinnatundlikkusele pööravad nad sagedamini rohkem tähelepanu järelteenindusega seonduvale.

Küsitlus viidi läbi TNS Emori omnibuss-telefoniküsitluse raames 13.-15. novembril ning uuringu käigus küsitleti 498 Eesti 18-77 aastast elanikku.