Valitsus kiitis heaks uue kutseõppeasutuste seaduse

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, mis võimaldab kaasata õpetamisesse senisest enam oma ala professionaale.

Eesmärk on lahendada muuhulgas probleem, kus väga hea spetsialisti tööle võtmist võis takistada pedagoogilise hariduse puudumine, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Lisaks muudetakse kutseõpe mitmes punktis paindlikumaks – seadusega antakse ka võimalus lõpetada õppekava osalise täitmise korral kutsekool osakvalifikatsiooni tõendava tunnistusega.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on muudatused vajalikud eelkõige muutuvate oludega kohandumiseks. „Õppurid ja tööandjad ootavad kutseõppeasutustelt suutlikkust pidada sammu muutuva majandusega, milleks on vaja anda teadmisi seadmete, töövõtete ning heade praktikate kohta, mis on kerkinud esile alles viimastel aastatel. Selliseid inimesi leiab eelkõige just tööturult oma ala spetsialistide seast,“ ütles minister. „Peame lihtsustama õpilaste juurdepääsu selliste meistrite kogemustele ning samas garanteerima ka kutsehariduse kvaliteedi edasise kasvu,“ rõhutas Aaviksoo.

Tööandjate ja kutseliitude abiga viiakse kutsekoolide läbi põhjalik kvaliteedihindamine. See hakkab asendama praegust koolituslubade süsteemi, mis hõlmab vaid era- ja munitsipaalkutsekoole. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, mis on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend, sisuliselt oskuste kvaliteedisertifikaat.

Praegu on kutseeksamite sooritamine ja kutse saamine õppetööst ning kutsekooli lõpueksamitest suhteliselt eraldatud protsess. Uuendusega juurutaksime süsteemi, mis toimib kõigis arenenud riikides.

Kutseõppeasutustes saab edaspidi anda väga erineva keerukusega õpet. Paindlikkuse tõstmiseks võimaldatakse edaspidi vähemalt 22-aastastel ilma põhihariduseta inimestel asuda omandama ka kutsekeskharidust, kui tal on selleks olemas valmisolek ning vajalikud teadmised ja oskused. Tähtsustatakse keskastme spetsialistide ja juhtide, samuti tehnikute ja tehnoloogide koolitust, kelle järele tööturg tunneb teravat vajadust.

Eelnõuga parandatakse ka koolide võimekust reageerida kiiresti muutuvas majanduses tööandjate ja õppijate vajadustele. Edaspidi ei pea kõik õppekavad tuginema üksnes riiklikele õppekavadel, mis suurendab koolide suutlikkust koostada operatiivselt uusi õppekavu.

Lähtudes kõrgharidusstrateegiast aastani 2015 lõpetatakse kutseõppeasutustes rakenduskõrghariduse õppekavade järgi õpetamine. See otsus puudutab vaid Tallinna majanduskooli ja Võrumaa kutsehariduskeskust. Üleminek on sujuv ja kõik neis koolides rakenduskõrgharidust omandavad üliõpilased saavad oma õpingud lõpetada praeguses koolis. Suletud õppekavade asemel arendatakse välja uued, mujal maailmas tunnustust leidnud keskastme spetsialistide õppekavad.

Eelnõuga kaotatakse ka õpetajate atesteerimine ning asendatakse see õpetaja enesehindamisega, millele kooli juhtkond annab tagasisidet. Õpetaja töötasustamise aluseks saab ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes kontakttunnid – uuendusega astutakse ühte sammu üldhariduses toimuvate muudatustega.

Uus seaduseelnõu koostati töörühmas, kus oli lisaks haridus- ja teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumide esindajatele esindatud partnerid kaubandus-tööstuskojast, tööandjate keskliidust, ametiühingute keskliidust, kutseliitudest, kutseõpetajate ühingust, õpilasesinduste liidust ja õppeasutustest ning mujalt.