Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid, seetõttu peatas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) EL-i toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIA-sse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval, teatas PRIA pressiesindaja BNS-ile.

Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Kolmapäevaks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud ja selle kohta on ka sertifikaadid.

Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka veterinaar- ja toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Tundmatu kurjategija süütas teisipäeva hilisõhtul Narva endise aselinnapea Sofia Homjakova auto, mis hävis põlengus, naise perekonnale kuuluvat autot on süüdatud ja lõhutud ka varem, kirjutab Põhjannik.

Häirekeskus sai teisipäeva õhtul kell 23.40 teate, et Narvas Kreenholmi rajoonis Joala tänaval põleb Nissan Qashqai. Päästjad kustutasid tulekahju 22 minutit hiljem, inimesed kannatada ei saanud, kuid auto hävis põlengus. Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova ütles Põhjarannikule, et kahjusumma on 17 322 eurot. Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb võõra vara kahjustamist või hävitamist, kui sellega kaasnes olulise kahju tekkimine.

Homjakova elukaaslane on Narva linnavolikogu Keskerakonda kuuluv liige ning Narva tootmis- ja logistikapargi juht Vadim Orlov. Orlovil on tänavu ja ka mullu lõhutud ja põletatud Mercedese maasturit, mis oli vormistatud Homjakova nimele. Perele kuuluv Mercedese maastur süüdati tänavu 10. jaanuaril ning mullu juunis peksti auto puruks ja rikuti rehvid.

Orlov ütles Põhjarannikule, et ta teab, kes Nissani süütamise toime pani. "Nagu eelminegi kord, arvan, et süütamise korraldas Eduard Starikov. Nii püüab ta mulle kätte maksta selle eest, et avalikustasin tema mahhinatsioonid töötute ümberõppeks eraldatud töötukassa rahaga," märkis Orlov. Starikov ise on oma osalemist kuritegudes eitanud.

Starikovilt Põhjarannikul kommentaari saada ei õnnestunud, kuna ta viibib tõenäoliselt välismaal.

Põhjaranniku andmetel on Orlovil Starikoviga ammune vaen. Mõlemal on kokkupuuted töötute töölerakendamisega, kusjuures Starikov on mitme töötukassaga koostööd tegeva koolitusfirma omanik või juhtkonna liige.

Mullu detsembris kommenteeris Starikov Põhjarannikule oma vaenulikke suhteid endise äripartneriga. "Mis puudutab konflikti härra Orloviga, siis siin on kõik väga lihtne: ta on võtnud laenu minule kuuluvalt firmalt Edu24 Invest OÜ. Võlasumma on hetkel 17 000 eurot. Peale selle on Edu24 Invest OÜ välja ostnud härra Orlovi käenduse Sampo pangas summas 140 000 eurot. /.../ Härra Orlov püüab meeleheitlikult kõrvale hiilida oma kohustustest ja võlgade maksmisest, seepärast korraldabki neid šõusid koos süüdistustega minu aadressil. Mul on nende nõudmiste kohta kõik dokumendid olemas," ütles Starikov.

Viru ringkonnaprokuratuuri andmetel pole Orlovi ja Homjakova tänavu 10. jaanuaril juhtunud eelmise auto põlengu asjaolud siiani selgunud. "Seega me ei tea, kas tegemist oli süütamisega," ütles prokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk. Kõigi selle perekonna autodega seotud kuritegusid uuritakse eraldi. Ametlikke kahtlusaluseid ei ole.

Avalikult Starikovi süüdistav Orlov on vabariikliku tasandi spetsialist äriprojektide kirjutamise alal, ta on kümmekond aastat juhtinud MTÜ-d Narva Ettevõtluse Arendusühing, mille juhatuse koosseisu kuulub tänavu ka Starikov. Orlov juhib praegu Ida-Viru Tööstusalade Arendamise SA struktuuri kuuluvat Narva tootmis- ja logistikaparki ning kuulub Narvast Jaanilinna autoosade tööstusele tööjõudu vahendava MTÜ Baltic Consulting juhatusse. Aastail 1999-2009 on ta olnud Narva linnavolikogu liige.

Viru maakohus mõistis mullu jaanuaris Narva endise abilinnapea Sofja Homjakova süüdi väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele kihutamises ja määras talle rahalise karistuse 797 eurot ja 62 senti.

Süüdistuse järgi kasutas Homjakova 2006. aastal enda sugulase ja elukaaslasega seotud firmalt vara vastuvõtmisega nõustumise eest oma mõjuvõimu teiste linnaametnike suhtes. Mõjuvõimuga kauplemisega tagas ta süüdistuse järgi kohaliku sotsiaalabiameti poolt rendilepingu sõlmimise elukaaslasega seotud äriühinguga. Samuti kihutas Homjakova süüdistuse järgi oma endist alluvat, Narva linna arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti spetsialisti Simsonit vähendama ühele juriidilisele isikule väärteomenetluse raames tehtud rahatrahvi summat.

Mõjuvõimuga kauplemise episoodis mõistis kohus Homjakova õigeks. Äriregistri andmetel Homjakova ühtegi erakonda ei kuulu.

Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab Äripäeva arvamusloos, et Eesti madalad palgad on muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks.

Lauri sõnul on odava töö aeg läbi. Ta kirjutab, et turumajanduses kohanduvad nõudlus ja pakkumine hindade kaudu ning see kehtib kõikide hindade, ka palga puhul.

"Kui töötajaid pole saada ühe palganumbri eest, siis võib neid olla saada kõrgema palga eest," kirjutab Lauri. Tema sõnul kurdavad ettevõtjad tavaliselt sel juhul palgatõusust tuleneva konkurentsivõime nõrgenemise üle, kuid tegelikult on firmadel sellises olukorras kaks valikut: muuta tootmine konkurentsivõimelisemaks või see lõpetada.

Ettevõtted peavad ellujäämiseks pidevalt muutuma ning kui mingi tegevus või toode pole enam kasumlik, siis tuleb sellest Lauri hinnangul lihtsalt loobuda. Ta märgib, et Eesti inimesed ei ole enam valmis väga odavat tööd tegema ning töötajate sissetoomine siin ei aita: võimalik on minna Soome, Rootsi või kaugemale.

Majandusanalüütik kirjutab, et on mitu põhjust, miks ei saa Eestis tootmine olla sama efektiivne kui mõnel pool mujal. Näiteks on Eesti ettevõtted tema sõnul keskmiselt väiksemad. Samas ei tasu unustada, et tööjõud on Eestis endiselt mitu korda odavam ning tihtipeale on ka muud kulud väiksemad, seega peab võimalusi tootmise elushoidmiseks ja arendamiseks tema hinnangul olema, kui sellega saavad hakkama oluliselt kallimad naabrid.

Lauri sõnul ei ole Eesti madalad palgad enam konkurentsieelis, vaid need on muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks, kuna esmatarbekaupade ja -teenuste hinna tõus on "väga valusalt närinud suurema osa palgatöötajate reaaltulusid".

Analüütik märgib, et palgapakkumised, mis ei kata minimaalseid vajadusi, jäävad tähelepanuta, kuna töötusele on alternatiiv minna Soome tööle.

Lauri kirjutab ka, et kahjuks ei suhtu kõik ettevõtted oma töötajatesse kui olulisimasse tootmisressurssi. Sageli unustatakse, et meeldivad töötingimused ja üldine tööõhkkond võib panna inimesed kvaliteetsemalt ja tootlikumalt tegutsema.

Tema sõnul muutub aina olulisemaks ka see, et inimesed saaksid töö kõrvalt, sealjuures tööandja toetusel, end täiendada. Tubli töötaja ümberõppele kulutada on tema hinnangul mõttekam kui hakata otsima uut töötajat.

Eesti aitab Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsiooni kaudu leevendada Türki põgenenud Süüria pagulaste olukorda 70 000 euroga.

Välisministeeriumi teatel kannatavad 2011. aasta kevadest väldanud Süüria kriisis kõige enam just kohalikud inimesed. „Riigis valitseva kriisi tõttu vajab 2,5 miljonit süürlast humanitaarabi ja 3 miljonit inimest kannatab toidupuuduse all. Sisepõgenike arv Süürias on tõusnud 1,2 miljonini ning naaberriikidest otsib abi pea 400 000 Süüria pagulast,“ teatas välisminister Urmas Paet ja lisas, et ÜRO hinnangul võib selle aasta lõpuks Süüriast sõja eest naaberriikidesse põgenenute arv tõusta 710 000 inimeseni.

Türki on välisministri sõnul põgenenud juba üle 110 000 süürlase ja praeguseks on Türgis 14 Süüria pagulaslaagrit ning pagulaste arv üha kasvab. „Põgenikud vajavad vett, toitu ja peavarju ning neile tuleb tagada sanitaar- ja pesemistingimused. Samuti on vaja pagulastele kindlustada muu eluks vajalik nagu haridus, tervishoid, sotsiaalne- ja psühholoogiline abi,“ ütles Paet. „Seoses läheneva talvega kasvavad humanitaarabi vajadused laagrites veelgi ja seetõttu otsustas Eesti tulla vastu Türgi palvele ning anda oma panus Türgi Punase Poolkuu tegevuse toetuseks,“ lisas ta.

Välisministeerium toetab Süüria põgenikke Türgis 70 000 euroga. Lisaks on Eesti sellel aastal toetanud 50 000 euroga ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kaudu 50 000 euroga Süüria sisekonfliktis kannatanuid ning ÜRO pagulaste ülemkomissari büroo UNHCR kaudu 50 000 euroga Süüria pagulasi Jordaanias.