Tundmatu kurjategija süütas teisipäeva hilisõhtul Narva endise aselinnapea Sofia Homjakova auto, mis hävis põlengus, naise perekonnale kuuluvat autot on süüdatud ja lõhutud ka varem, kirjutab Põhjannik.

Häirekeskus sai teisipäeva õhtul kell 23.40 teate, et Narvas Kreenholmi rajoonis Joala tänaval põleb Nissan Qashqai. Päästjad kustutasid tulekahju 22 minutit hiljem, inimesed kannatada ei saanud, kuid auto hävis põlengus. Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova ütles Põhjarannikule, et kahjusumma on 17 322 eurot. Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb võõra vara kahjustamist või hävitamist, kui sellega kaasnes olulise kahju tekkimine.

Homjakova elukaaslane on Narva linnavolikogu Keskerakonda kuuluv liige ning Narva tootmis- ja logistikapargi juht Vadim Orlov. Orlovil on tänavu ja ka mullu lõhutud ja põletatud Mercedese maasturit, mis oli vormistatud Homjakova nimele. Perele kuuluv Mercedese maastur süüdati tänavu 10. jaanuaril ning mullu juunis peksti auto puruks ja rikuti rehvid.

Orlov ütles Põhjarannikule, et ta teab, kes Nissani süütamise toime pani. "Nagu eelminegi kord, arvan, et süütamise korraldas Eduard Starikov. Nii püüab ta mulle kätte maksta selle eest, et avalikustasin tema mahhinatsioonid töötute ümberõppeks eraldatud töötukassa rahaga," märkis Orlov. Starikov ise on oma osalemist kuritegudes eitanud.

Starikovilt Põhjarannikul kommentaari saada ei õnnestunud, kuna ta viibib tõenäoliselt välismaal.

Põhjaranniku andmetel on Orlovil Starikoviga ammune vaen. Mõlemal on kokkupuuted töötute töölerakendamisega, kusjuures Starikov on mitme töötukassaga koostööd tegeva koolitusfirma omanik või juhtkonna liige.

Mullu detsembris kommenteeris Starikov Põhjarannikule oma vaenulikke suhteid endise äripartneriga. "Mis puudutab konflikti härra Orloviga, siis siin on kõik väga lihtne: ta on võtnud laenu minule kuuluvalt firmalt Edu24 Invest OÜ. Võlasumma on hetkel 17 000 eurot. Peale selle on Edu24 Invest OÜ välja ostnud härra Orlovi käenduse Sampo pangas summas 140 000 eurot. /.../ Härra Orlov püüab meeleheitlikult kõrvale hiilida oma kohustustest ja võlgade maksmisest, seepärast korraldabki neid šõusid koos süüdistustega minu aadressil. Mul on nende nõudmiste kohta kõik dokumendid olemas," ütles Starikov.

Viru ringkonnaprokuratuuri andmetel pole Orlovi ja Homjakova tänavu 10. jaanuaril juhtunud eelmise auto põlengu asjaolud siiani selgunud. "Seega me ei tea, kas tegemist oli süütamisega," ütles prokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk. Kõigi selle perekonna autodega seotud kuritegusid uuritakse eraldi. Ametlikke kahtlusaluseid ei ole.

Avalikult Starikovi süüdistav Orlov on vabariikliku tasandi spetsialist äriprojektide kirjutamise alal, ta on kümmekond aastat juhtinud MTÜ-d Narva Ettevõtluse Arendusühing, mille juhatuse koosseisu kuulub tänavu ka Starikov. Orlov juhib praegu Ida-Viru Tööstusalade Arendamise SA struktuuri kuuluvat Narva tootmis- ja logistikaparki ning kuulub Narvast Jaanilinna autoosade tööstusele tööjõudu vahendava MTÜ Baltic Consulting juhatusse. Aastail 1999-2009 on ta olnud Narva linnavolikogu liige.

Viru maakohus mõistis mullu jaanuaris Narva endise abilinnapea Sofja Homjakova süüdi väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele kihutamises ja määras talle rahalise karistuse 797 eurot ja 62 senti.

Süüdistuse järgi kasutas Homjakova 2006. aastal enda sugulase ja elukaaslasega seotud firmalt vara vastuvõtmisega nõustumise eest oma mõjuvõimu teiste linnaametnike suhtes. Mõjuvõimuga kauplemisega tagas ta süüdistuse järgi kohaliku sotsiaalabiameti poolt rendilepingu sõlmimise elukaaslasega seotud äriühinguga. Samuti kihutas Homjakova süüdistuse järgi oma endist alluvat, Narva linna arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti spetsialisti Simsonit vähendama ühele juriidilisele isikule väärteomenetluse raames tehtud rahatrahvi summat.

Mõjuvõimuga kauplemise episoodis mõistis kohus Homjakova õigeks. Äriregistri andmetel Homjakova ühtegi erakonda ei kuulu.

Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab Äripäeva arvamusloos, et Eesti madalad palgad on muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks.

Lauri sõnul on odava töö aeg läbi. Ta kirjutab, et turumajanduses kohanduvad nõudlus ja pakkumine hindade kaudu ning see kehtib kõikide hindade, ka palga puhul.

"Kui töötajaid pole saada ühe palganumbri eest, siis võib neid olla saada kõrgema palga eest," kirjutab Lauri. Tema sõnul kurdavad ettevõtjad tavaliselt sel juhul palgatõusust tuleneva konkurentsivõime nõrgenemise üle, kuid tegelikult on firmadel sellises olukorras kaks valikut: muuta tootmine konkurentsivõimelisemaks või see lõpetada.

Ettevõtted peavad ellujäämiseks pidevalt muutuma ning kui mingi tegevus või toode pole enam kasumlik, siis tuleb sellest Lauri hinnangul lihtsalt loobuda. Ta märgib, et Eesti inimesed ei ole enam valmis väga odavat tööd tegema ning töötajate sissetoomine siin ei aita: võimalik on minna Soome, Rootsi või kaugemale.

Majandusanalüütik kirjutab, et on mitu põhjust, miks ei saa Eestis tootmine olla sama efektiivne kui mõnel pool mujal. Näiteks on Eesti ettevõtted tema sõnul keskmiselt väiksemad. Samas ei tasu unustada, et tööjõud on Eestis endiselt mitu korda odavam ning tihtipeale on ka muud kulud väiksemad, seega peab võimalusi tootmise elushoidmiseks ja arendamiseks tema hinnangul olema, kui sellega saavad hakkama oluliselt kallimad naabrid.

Lauri sõnul ei ole Eesti madalad palgad enam konkurentsieelis, vaid need on muutunud Eesti majanduse pikaajaliseks riskiks, kuna esmatarbekaupade ja -teenuste hinna tõus on "väga valusalt närinud suurema osa palgatöötajate reaaltulusid".

Analüütik märgib, et palgapakkumised, mis ei kata minimaalseid vajadusi, jäävad tähelepanuta, kuna töötusele on alternatiiv minna Soome tööle.

Lauri kirjutab ka, et kahjuks ei suhtu kõik ettevõtted oma töötajatesse kui olulisimasse tootmisressurssi. Sageli unustatakse, et meeldivad töötingimused ja üldine tööõhkkond võib panna inimesed kvaliteetsemalt ja tootlikumalt tegutsema.

Tema sõnul muutub aina olulisemaks ka see, et inimesed saaksid töö kõrvalt, sealjuures tööandja toetusel, end täiendada. Tubli töötaja ümberõppele kulutada on tema hinnangul mõttekam kui hakata otsima uut töötajat.

Eesti aitab Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsiooni kaudu leevendada Türki põgenenud Süüria pagulaste olukorda 70 000 euroga.

Välisministeeriumi teatel kannatavad 2011. aasta kevadest väldanud Süüria kriisis kõige enam just kohalikud inimesed. „Riigis valitseva kriisi tõttu vajab 2,5 miljonit süürlast humanitaarabi ja 3 miljonit inimest kannatab toidupuuduse all. Sisepõgenike arv Süürias on tõusnud 1,2 miljonini ning naaberriikidest otsib abi pea 400 000 Süüria pagulast,“ teatas välisminister Urmas Paet ja lisas, et ÜRO hinnangul võib selle aasta lõpuks Süüriast sõja eest naaberriikidesse põgenenute arv tõusta 710 000 inimeseni.

Türki on välisministri sõnul põgenenud juba üle 110 000 süürlase ja praeguseks on Türgis 14 Süüria pagulaslaagrit ning pagulaste arv üha kasvab. „Põgenikud vajavad vett, toitu ja peavarju ning neile tuleb tagada sanitaar- ja pesemistingimused. Samuti on vaja pagulastele kindlustada muu eluks vajalik nagu haridus, tervishoid, sotsiaalne- ja psühholoogiline abi,“ ütles Paet. „Seoses läheneva talvega kasvavad humanitaarabi vajadused laagrites veelgi ja seetõttu otsustas Eesti tulla vastu Türgi palvele ning anda oma panus Türgi Punase Poolkuu tegevuse toetuseks,“ lisas ta.

Välisministeerium toetab Süüria põgenikke Türgis 70 000 euroga. Lisaks on Eesti sellel aastal toetanud 50 000 euroga ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kaudu 50 000 euroga Süüria sisekonfliktis kannatanuid ning ÜRO pagulaste ülemkomissari büroo UNHCR kaudu 50 000 euroga Süüria pagulasi Jordaanias.

Eesti perekonnaseisuasutused registreerisid oktoobris 1255 sündi, surmasid registreeriti 126 võrra enam.

Oktoobris registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused kokku 1255 sündi, neist 616 olid poisid ja 639 tüdrukud, teatas siseministeerium BNS-ile. Kaksikuid sündis 21 paari, neist kaheksa paari olid poisid, kuus paari tüdrukud ja seitse olid segapaarid. Ka sündisid oktoobris ühed kolmikud.

Tallinnas registreeriti oktoobris 425, Tartumaal 183, Harjumaal 140, Ida-Virumaal 129, Pärnumaal 74, Viljandimaal 37, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 21, Raplamaal 27, Valgamaal 35, Jõgevamaal 22, Järvamaal 22, Saaremaal 37, Läänemaal 21, Võrumaal 27 ning Hiiumaal viie lapse sünd.

Oktoobris olid populaarsemad poistele pandud eesnimed Rasmus (12 korral), Nikita (11 korral) ja Oliver (11 korral). Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia (13 korral), Maria, Meribel ja Mia (seitsmel korral).

Ka sõlmiti oktoobris 388 abielu, neist 15 vaimulike ja 15 notarite poolt. Lahutati 272 abielu ning registreeriti 1381 surma.

Tänavu oktoobris sai regionaalministri käskkirjaga uue nime 28 ja maavalitsuse otsusega 106 inimest. Neist 23 said uue eesnime, 103 uue perekonnanime ning kaheksa inimest uue ees- ja perekonnanime. Nimevahetajate hulgas oli 84 naist ja 50 meest.

Mullu samal ajal sündis 1225 last, suri 1249 inimest, sõlmiti 367 ning lahutati 264 abielu.