Eesti Pank: aastane majanduskasv võib tulla prognoositust kiirem

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võib Eesti 2012. aasta majanduskasv kolme kvartali andmete põhjal osutuda kiiremaks kui 2,6 protsenti, mida prognoosis Eesti Pank juunis.

"Ehkki kolmanda kvartali kasv oli üllatuslikult kiire, viitavad mitmed näitajad sellele, et ebakindlus väliskeskkonna suhtes on endiselt suur. Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on aeglustunud. Ka euroalal üldiselt on majandus endiselt nõrgas seisus ega ole loota, et see lähiajal ruttu paraneks," teatas Oja kolmanda kvartali majanduskasvu kommenteerides.

Samas tugevdavad tema sõnul kindlustunnet mitme riigi valitsuse sammud võlakoorma kiire kasvu tõttu tekkinud tasakaalustamatuse vähendamiseks. "Tänu sellele on hakanud paranema konkurentsivõime, kuid hulk reforme seisab veel ees," märkis Oja.

Kesise väliskeskkonna taustal sisendab Oja sõnul optimismi tööstussektor. "Ehkki tööstus panustas kolmandas kvartalis aastavõrdluses majanduskasvu veel negatiivselt, oli tööstuse kasv kvartalivõrdluses positiivne. Tööstustoodangu kasv suvekuudel viitab Eesti majanduse tugevale konkurentsivõimele," ütles Oja.

See võib tema sõnul olla teguriks, mis aitab majandusel väliskeskkonna nõrkusest hoolimata lähiajal kasvada. Tootmisettevõtete sulgemine Põhjamaades võib mõnel juhul suurendada Eesti ettevõtete tellimusi.

Nagu esimesel poolaastalgi, toetas Oja sõnul kolmandas kvartalis majanduskasvu sisenõudlus, jätkus jaemüügi ning kapitalikaupade impordi kiire kasv. "Viimane tähendab, et Eestis investeeriti aktiivselt masinatesse ja seadmetesse. Ehitusega seotud tööstusharude areng viitab aga ehituse kasvu aeglustumisele. Palkade ja hõive kasvu pidurdumine takistab majapidamiste eelarve kasvu ning piirab edaspidi tarbimisvõimalusi," selgitas Oja.

Kokkuvõttes on Eesti majandus keskpanga ökonomisti hinnangul praegu suhteliselt heas seisus. Ehkki väliskeskkonna kasvutempo on aeglustunud, on Eesti majanduse sisemised tasakaalustamatuse ilmingud praegu väiksemad kui enne majanduskriisi.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul tuleneb kolmanda kvartali majanduskasv peamiselt kasumlikkust kasvatavast ehitussektorist ja teistest valdavalt siseturgu teenindavatest tegevusaladest.

"Kaupade ekspordi kasv kolmandas kvartalis kiirenes, samas import kasvas veelgi kiiremini. Majandustõus tuleb eelkõige kasumlikkust kasvatavast ehitusest ja teistest põhiliselt siseturgu teenindavatest tegevusaladest, nagu info ja side, kaubandus ning inseneri- ja tehnikaalane tegevus, mis aitavad tasakaalustada kaupade netoekspordi negatiivset mõju," ütles Aben.

Maailma ja Euroopa majandusolukord tema sõnul suve lõpus halvenes, kuid ekspertide hinnangud Eesti majandusele ja väljavaadetele oluliselt ei muutunud. Eesti tarbijate kindlustunne püsis peaaegu kevadsuvisel tasemel, kuid ettevõtjate arvates olukord tööstuses mõnevõrra halvenes.

Elanike sissetulekud jätkasid Abeni sõnul kolmandas kvartalis suurenemist, kuigi palgatulu kasvutempo aeglustus maksu- ja tolliameti andmetel seitsme protsendini. "Keskmise palga kasv jätkus, aga hõive kasv on oluliselt aeglustunud. Pensionitulu kasv ületas vaid pisut 4,1-protsendilist inflatsiooni."

Kuigi väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul pidevalt nõrgenenud, on viimased prognoosid Eesti selle aasta majandusarengute kohta Abeni sõnul olnud kevadisega võrreldes optimistlikumad. "Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti, mis on vastavalt teine ja esimene tulemus euroalal."

"Renoveerimise ja infrastruktuuriobjektidega seotud aktiivne ehitustegevus järgmisel aastal tõenäoliselt aeglustub, kuni käivitub Euroopa Liidu struktuurivahendite uus periood. Järgmistes kvartalites on peamiseks riskiks nõrgenenud ootused uutele välistellimustele töötlevas tööstuses kaubanduspartnerite ebakindluse tõttu," täpsustas Aben.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,7 protsenti.