Tänavu augusti alguses Haapsalust üle 155 000 euro võitnud lotopileti ostnud mängija kaotas möödunud nädalal õiguse võidule, kuna ta ei tulnud ettenähtud aja jooksul suurvõitu Eesti Loto kontorisse vormistama.

Eesti Loto turundusjuhi Kristi Liiguse sõnul on vastavalt lotomängu reeglitele võitude vormistamiseks aega 90 päeva alates esimesest loosimisele järgnenud päevast, kui aga selle aja jooksul suurvõitja Eesti Loto kontorisse ei ilmu, siis kaotab ta õiguse võidule ja võidusmma kantakse Eesti Loto ärituludesse.

Kuna 155 395-eurose võidu toonud Bingo Loto loosimine toimus 8. augustil, siis hakkas 90-päevane vormistamisaeg jooksma 9. augustist ning seega oli võidu vormistamiseks aega 7. novembrini. "Tegemist on Eesti Loto ajaloo suurima võiduga, mida pole õigeaegselt välja võetud," kinnitas Liigus BNS-ile.

Suuvõidu toonud Bingo Loto pilet osteti Haapsalu R-kioskist.

Vene parvlaeval Princess Anastasia haigestus pühapäeval, mõnda aega pärast Tallinnast lahkumist Venemaa kodanikust 13-aastane tütarlaps, kes suri teel haiglasse helikopteri pardal, vahendas portaal Fontanka.ru.

Praam oli lõpetamas kruiisi mööda Läänemerd.

Ettevõtte St.Peter Line peadirektor Igor Gluhhov ütles portaalile, et kui Venemaa kodanikust neiul hakkas halb, kutsus laeva meeskond kohale helikopteri, ent neiu suri selle pardal südame seiskumise tõttu. Esialgsete oletuste kohaselt võis tema surma põhjustada tromboos.

Vahejuhtumi tõttu läbisid kõik esmaspäeval tagasi Peterburi saabunud reisijad arstliku kontrolli ning täitsid eriankeedi, milles pidid märkima oma andmed ning linna saabumise eesmärgi. Sellise nõude esitas sanitaarteenistus.

Parvlaeva pardal oli üle 1600 reisija.

Surnud neiu viibis reisil koos ema ja isaga. Eeldatavalt põdes ta haigust, mis oli seotud nõrgenenud immuunsusega.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja Eesti konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringust selgub, et eluaseme laenu on võtnud 19 protsenti küsitlustele vastanud inimestest.

Oktoobris läbiviidud uuringust selgub, et krediitkaarti on kasutanud 12 protsenti ning autoliising või mootorratta liising on 10 protsendil vastanutest. Mehed võtavad sagedamini autoliisingu, kodulaenu ja järelmaksu ning naised krediitkaardi või väikelaenu. Laenu ei võta meelsasti vanemaealised inimesed, kuid kõige populaarsem on nende hulgas järelmaks, teatas pank.

Tänavu sügisel oli uuringu järgi Eestis laene 43 protsendil elanikest ja 57 protsendil pole ühtegi laenu. Oktoobris läbiviidud uuringus osales 800 inimest alates vanuses alates 16. eluaastast.

Inimesed, kellel polnud küsitluse ajal mitte ühtegi laenu, põhjendasid seda valdavalt põhimõttekindluse või vajaduse puudumisega. Iga kaheksas oli laenu tagasi maksnud ja iga kümnes oleks potentsiaalne laenuvõtja, kui seda neile antaks.

Psühholoogilist kartust laenu võtmise ees tunnistas kaheksa protsenti küsitlusele vastanutest. Laenu pole võetud ka muudel ratsionaalsetel põhjustel. Näiteks rahapuudusel ei olda suutelised laenu tagasi maksma, abikaasal on juba laen ja järgmine tekitaks pere eelarvele liiga suure koormuse.

Uuringu kohaselt jääb enamiku küsitletud Eesti inimeste laenukohustuste määr 30 protsendi piiresse sissetulekust, seega ei teki valdaval osal laenuvõtjatest tagasimaksmisega probleeme. Samas iga kaheksas pingutab laenu tagasimaksmisega sageli ning kaks protsenti laenu võtnutest suudab laenu tagasi maksta vaid väga suurte pingutustega või üldse mitte.

Lisaks töötutele on riskigrupis ka pered, kelle netosissetulek jääb alla 400 euro ning pensionärid, kodused ja õppijad. Raskused kipuvad sagedamini esinema ka vene keelt kõneleva elanikkonna seas.

Enam kui iga teine uuringus osalenud laenuvõtja tunnistas, et pole endale ootamatute olukordade puhuks sääste varunud. Laenudeta elanikest on eri võimalusi kasutades vähem või rohkem end kindlustanud kolmandik.

Hinnavõrdlusportaali Energiaturg.ee andmetel langetas Eesti Energia hinnapakettides Kindel ja Kombineeritud hindu 0,01 kuni 0,07 senti kilovatt-tunni kohta.

Näiteks 12-kuulise lepingu puhul oli paketi Kindel päevatariif 23. oktoobril 6,34 senti, mis 29. oktoobril tõusis 6,52 sendile. Samas 5. novembril langes paketi hind uuesti 6,34 sendile. Esmaspäeva õhtu seisuga oli tariif langenud 6,29 sendile kilovatt-tunni kohta, teatas protaal.

Sarnase hinnaliikumise on läbi teinud paketi Kindel öötariif, mis on nüüdseks langenud 4,84 sendile. Oktoobri lõpus oli Eesti Energia pakutav paketi Kindel öötariif viis senti ja 5. novembril 4,87 senti kilovatt-tunni eest.

Järgmisel aastal avaneb Eestis elektriturg, millega elektrihind muutub ka väiketarbijatele turupõhiseks ning majapidamised ja ettevõtted saavad valida endale nii sobiva elektrimüüja kui ka elektripaketi.