EESTI UUDISED BNS

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni "Balti ÜPP traktor", mille üheks eesmärgiks on tugeva ühise põllumajanduspoliitika kujundamist.

Eesti põllumeeste keskliidu ning põllumajandus-kaubanduskoja teatel tahetakse selle aktsiooni abil juhtida tähelepanu Balti riikide ebavõrdsetele otsetoetustele.

"Ainult tugev, õiglane ja piisavalt rahastatud Euroopa Liidu (EL) ühine põllumajanduspoliitika suudab tagada meie inimeste varustamise taskukohase, kvaliteetse ning kohaliku toiduga. Tänased ebavõrdsed toetused takistavad Eesti põllumajanduse potentsiaali kasutamist," selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Aktsiooni raames alustab esmaspäeval Tallinnast Vabaduse väljakult traktor MTZ-80 teekonda läbi Eesti, Läti ja Leedu linnade Brüsselisse. Eestis on traktori peatuspaikadeks 12. novembril Rapla, Türi  ja Viljandi ning 13. novembril Tartu, Võru ja Valga.

Tallinnas Vabaduse väljakul kõnelevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, mitmed riigikogu liikmed ning Eesti ja Läti põllumajandusorganisatsioonide juhid. Teistel üritustel on lubanud osaleda mitmed riigikogu liikmed ja linnajuhid, põllumajandusminister Seeder osaleb lisaks Tallinnale ka Viljandi üritusel.

14.-16. novembrini peatub traktor Lätis Valmieras, Riias ja Bauskas, 17. novembril Leedus Kedainiais ja 20. novembril Saksamaal Berliinis ning jõuab 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks Brüsselisse.

EL Nõukogu hoone juures, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020, toimub Balti riikide põllumeeste ühismeeleavaldus.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas neljapäeval alates järgmise nädala esmaspäevast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki keelava käskkirja, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Põllumajandusministeeriumi teatel on latika ja haugi selleks aastaks lubatud kalasaagid ammendunud 90 protsendi ulatuses ning see tähendab, et kalapüügiseaduse kohaselt tuleb püük peatada.

Kolmapäeva seisuga on sel aastal neist järvedest kalurite esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1 protsenti lubatud saagist. Haugi on püütud 145,4 tonni ehk 90,9 protsenti lubatud saagist ja koha 638,4 tonni ehk 89,4 protsenti lubatud saagist.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutseliste kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu lubatud. Nende püügivahenditega ei ole keelualuste kalade eluvõimelisena vabastamine üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine, teatas ministeerium.

Kokku on kutselised kalurid käesoleval aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüdnud 2620 tonni erinevat liiki kala, mis on ka viimase seitsme aasta suurim saak. Käesoleva aasta püük on ligi 11 protsendi võrra suurem kui möödunud aastal.

Kui järgmise nädala esmaspäevaks laekuvate püügiandmete põhjal jääb veel piisavalt kasutamata kvooti, saab põllumajandusminister kalapüügiseaduse kohaselt kaaluda aasta lõpus veel lühiajaliselt püügi avamist.

Presidendi abikaasa Evelin Ilves ütles pühapäeval isadepäeva kontsertaktusel Tallinnas Estonia kontserdissaalis, et isadele ei kehti sugugi väiksemad ootused kui emadele.

"Sageli räägitakse nendest tohututest ootustest, mida ühiskond on naistele ja emadele pannud. Need ootused sõlmivad ühte perekondlikud unistused ja tööalase edu," ütles Ilves presidendi kantselei teatel. "Meeste ja isade suhtes ei kehti meil sugugi väiksemad või kehvemad ootused. Isade püüdlused nendega ootustega toime tulla on samuti tunnustamist väärt," lisas presidendi abikaasa.

"Selline pere, kus isalt oodatakse koju toomiseks vaid raha, ei saa kunagi olla aasta isa või aasta ema pere. Selline pere ei saa olla ka ülemäära õnnelik. Õnnelik on pere, kus isa toob koju kõige laiemas mõttes hoolt ja hoidmist oma pere suhtes," sõnas Ilves. "Seda hoolt, seda hoidmist, mida me parimates peredes näeme, tahaks aga näha isadelt natuke rohkem ka meie Eesti elu suhtes. Nii paljud asjad võiksid muutuda natukene paremaks, kui me kuuleksime valjemalt ka isade häält, näiteks hariduses, õppimise edukuse hindamisel ja ka koolielu korralduses üldisemalt," lisas ta.

"Eesti elu läheks paremaks ja hoolivamaks, kui me suudaksime ühistes asjades olla rohkem kui pere: ülemuste ja alluvate kõrval natuke rohkem nagu tööpere; juhtide ja juhitavate kõrval natuke rohkem üks rahvas," sõnas presidendi abikaasa. "Selleks pole tegelikult väga suurt pingutust vaja. Vaja on tahta ja olla mõtteis kohal," lisas ta.

"Paljud isad töötavad oma perest igapäevaselt lahus. See on paratamatus," tõdes Ilves. "Palju isad elavad oma lastest lahus. Ka see on fakt," lisas ta. "Olles mõtteis kohal, elades kaasa ja mitte lahku, on ka need lahusolekud peredele ületatavad. Ja sedagi peab tahtma," sõnas presidendi abikaasa.

"Tänast päeva nimetatakse tavaliselt vist pidupäevaks. Õigem oleks siiski vist tunnustamise või isegi tähistamise päev," ütles Ilves. "Täna me ütleme välja selle tunnustuse ja tähistame, iga pere omal kombel, seda, mida me vaikimisi kindlasti mõtleme kõikidel teistel päevadel: aitäh kõige eest, armsad isad. Jõudu ja tervist ka," sõnas presidendi abikaasa.

Kaitseliidu 94. aastapäevale pühendatud tseremoonial kõnelenud kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul poleks vaba Eesti riik ilma Kaitseliiduta püsima jäänud.

Pühapäeva hommikul Tallinnas Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka mälestusmärgi juures peetud sõnavõtus ütles kaitseminister Urmas Reinsalu, et ilma Kaitseliidu ja ülerahvalise kaitsetahteta poleks 1918. aastal väljakuulutatud iseseisvus realiseerunud, teatas Kaitseliit BNS-ile. "Kaitseliidu veendumus on ka täna, et riigi kaitsmine on igaühe kohus, kõigi Eesti kodanike kohus," lisas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Kaitseliit avaliku arvamuse uuringute kohaselt üks enimusaldatud organisatsioone Eestis. "Kaitseliidu kõrge usalduse põhjuseks on tuhandete katseliitlaste jäägitu valmisolek võidelda igal juhul oma riigi eest. Tänased kaitseliitlased kannavad edasi admiral Pitka omaaegset aadet ehk vankumatut usku Eesti iseseisvusesse ja vabadusse," sõnas kaitseminister.

Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka mälestusmärgi juurde olid pühapäeval üles rivistatud Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liputoimkonnad. Kaitseminister Urmas Reinsalu, brigaadikindral Meelis Kiili, Kaitseväe Peastaabi operatiivülem mereväekapten Indrek Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes kolonel Kajari Klettenberg asetasid admirali mälestusmärgile ka pärja.

Esimese mailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit (EKL). Sõjaministrile allutatud EKL-i ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.

Kaitseliidus oli käesoleva aasta oktoobri alguse seisuga 13 701 liiget, koos eriorganisatsioonide Kodutütarde, Naiskodukaitse ja Noorte Kotkastega on Kaitseliidu peres 22 578 Eesti inimest.